13. augustil kohtusid Tallinna lennujaamas 31 lihaveisekasvatajat, et lennata koos Iirimaale, eesmärgiga külastada Tullamore Show’d ja Teagasc Põllumajanduse ja Toiduarenduse Ametit. 

Dublinisse maandudes ootas meid giid Paul, kes võttis enda kanda kogu Iirimaa poolse programmi asjaajamised. Ees ootas tunniajane bussisõit Mullingari linnakesse, kus peatusime järgmised kolm ööd. Esimese reisipäeva lõpetas ühine pidulik õhtusöök hotelli restoranis, mis puhul oli hotellil valmistatud meile ka erimenüü.

Tullamore Show šaroleede võistlusring

Teisel päeval oligi meil suund kauaoodatud Tullamore Show’le, väljusime hotellist kohe hommikul vara ja saabusime Show’le üsna varakult, juba siis paistis rahvast palju olevat- eeldatavasti pidi osalema 60 000 inimest. Igaüks sai vabalt ringi liikuda ja külastada endale meelepäraseid väljapanekuid- mida oli üle 1000. Üheks kõige huvitavamaks ja meelelahutuslikumaks vaatamiseks kujunes veiste näitus, kus žürii valis välja Iirimaa parimad veised. Juba omaette vaatamisväärsus oli sel puhul laste osalemine võistlusringis- loomadega tegelemine on väärtus, mida antakse edasi põlvest- põlve. 

Iirimaa Talunike Ühenduse (IFA) boksis kohtumisel

Messil oli Eesti lihaveisekasvatajatel kokkulepitud kohtumine Iirimaa Talunike Ühenduse IFA (https://www.ifa.ie/) boksis organisatsiooni veisekasvatuse juhi Brendan Goldeniga. IFA on Iirimaa suurim põllumajandust esindav organisatsioon. Organisatsioon kuulub farmeritele, kuid töötavad koos riigi ja avaliku sektoriga. Arvudest tõi Brendan esile, et Iirimaal on ammlehmade arvukus aastaga langenud 2-3% ja keskmine ammekari on 17 lehma. Kokku on Iirimaal 6,9 miljonit veist. Lihaveiste puhul sünnimasse kaalutakse pigem vähe, sest seda peetakse ohtlikuks tegevuseks, pigem on olulisem 200 päeva massid. 60% veiselihast toodetakse piimatõugude kombineeritud ristamisest. Lihatööstused kuuluvad erasektorile, kus rümpa hinnatakse skänneriga ja info saadetakse otse andmebaasi. Kõige rohkem tuleb R klassi liha, väga hea kvaliteet saadakse just piima ja lihatõu ristamisest. Lihakehad peavad olema min. 280 kg ja max 400 kg. 320- 340 peetakse parimaks karkassiks, mida oodatakse, 250 kg lihakehasid väga ei soovita. Lihaveiste toodangust 90% eksporditakse, lõigatakse Iirimaal ja müüakse tükkidena riigist välja. Nuumapulle müüakse Türki, Algeeriasse ja Liibüasse. Palju piimaveiseristandeid müüakse Hollandisse ja Hispaaniasse ning elusveiste poolelt suuremate tõugude esindajad müüakse Prantsusmaale ja Itaaliasse. Kõrge väärtusega lihaveiste ja madalama geneetilise väärtusega piimaveiste ristamisel saadakse väga kvaliteetset liha.

Tully Test Centre ringkäik

Kolmandal päeval võtsime suuna Kildare’i, kus külastasime Tully Test Centre (https://www.icbf.com/) mis on Iirimaa lihaveiste geneetiliste uuringute keskus. Tully Test Centres tehti meile ülevaade käimasolevast katsest, mille eesmärgiks on püüda vähendada metaani eriamist loomadelt. 37% metaanist eritub põllumajandusest, Iirimaa valitsus tahab vähendada aastaks 2030 kõiki emissioone 25%. 60% põllumajanduse emissioonist tuleb loomakasvatusest, peamiselt metaan. Rohumaal kasvavate loomade puhul ei saa siiski metaani väljaheidet palju vähendada ega muuta. Tully Test Centre püüab leida seoseid, et vähendada metaani kogust geneetika ja aretustöö läbi- läbi geneetika saab valida aretuseks loomi, kes toodavad vähem metaani ja väärindavad paremini rohusööta. Katse käigus kontrollitakse spetsiaalse masinaga, kui palju eritavad veised ninasõõrmete kaudu metaani. Tänaseks on kogutud andmeid 3000 katses olnud loom kohta ning tulemused on väga erinevad olnud. Peamine teadmine on see, et kui loom sööb rohkem, siis toodab ta ka metaani rohkem. Seega iga loom saab oma süsiniku indeksi. Mõõteaparaadid on paigaldatud ka juba karjamaadele, seega uuritakse loomi kogu elu jooksul. 2 aasta jooksul kogutud andmete põhjal on parimaks söödaväärindajaks on limusiini ja šarolee tõugu veised. 

IFJ Tullamore farmi uus laudahoone

Järgmises peatuses tegime väikese puhkuse veistest ja külastasime Iirimaa hobuaretuse ja botaanikaaeda, peale mida külastasime IFJ Tullamore farmi (https://www.farmersjournal.ie/), mis kuulub Iirimaa Farmers Journalile. Farmis kasvatatakse ristand lihaveiseid, nii nagu Iirimaal ikka tavaks ja farmi pidamise eesmärgiks on katsetada reaalset lihaveisekasvatust ka oma käel. Lisaks viiakse farmis läbi erinevaid rohumaaviljelusega seotud katseid, mis annaksid farmeritele ka reaalse ja läbiproovitud tulemuse. Nii näiteks käis farmis parasjagu mitmeliigilise seguga külvatud karjamaa katse, et saada teada, millised liigid omavahel sobivad, millise saagikusega nad on, kuidas peavad vastu antud keskkonna tingimustele, milliseid juurdekasvusid veistel on neil karjatades võimalik saada jne.

John tutvustamas enda karja

Neljanda päeva hommikul alustasime teed Dublini poole. Teel oli esimene peatus aberdiin- anguse kasvataja juures Oldcastle County Meath’is. Väga elava iseloomuga jutukas farmer John majandab koos pojaga farmi, mis on asutatud peremehe isa poolt juba 1940. aastal. Majandatakse 96 ha maal 100 ammega. Palju pulle müüb piimaveisekasvatajale põhjusel, et nad on nõus maksma isegi 5000 eurot pulli eest. Tõupulle müüb John ka teistesse anguse karjadesse. Eesmärgiks on toota häid järglasi, et oleks ka hea piimakus, sünnikaalud jäävad vahemikku 36- 44 kg. Kuna Johnil on palju püsikliente, kes jälgivad ka looma majanduslikku efektiivsust, siis ei saa ta loomi liiga suureks aretada, muidu nad ei osta enam. Tähtis on ka loomade põlvnemine, et oleks uusi liine. Kunstliku seemendamist ei kasutata väga palju, sest ei leita just palju sobivaid pulle ja seega vabapaarituspullide potentsiaal on suurem. Väga palju osaletakse näitustel- konkurssidel ja seetõttu teevad nad umbes 40le loomale päitse treeningut- nad on uhked oma saavutuste üle ja on mitmete klasside võitjad, eelmisel päeval toodi ka Tullamore Show-lt koju mitu auhinnalist kohta. Majandatakse keskkonnasäästlikult, väetisi ei kasutata vaid ostavad naabritelt juurde sealäga, mille segab oma farmis toodetud sõnnikuga ära. See on parim väetis põllule, sest sealäga on kõrge lämmastiku sisaldusega. 

Taegasc esitlust nende tegemistest kuulamas

Järgmise peatusena ootas meid samuti üks reisi külastamise eesmärkideks seatud Teagasc Teadus- ja Toiduarendus Amet (https://www.teagasc.ie/). Teagasc tegeleb põllumajanduse ja toidutootmise sektorite uuringutega, neil on 12 nõuande piirkonda ja 4 põllumajanduskolledžit. Keskus on valitsuse poolt rahastatud ja  töötab koostöös ülikoolidega Iirimaal ja ka rahvusvahelisel tasandil, tegeletakse kõikide tõugude uuringutega. Uurimiskeskusel on 230 ha püsirohumaid ja mahtu on 1200 looma uuringuks. Neil on 2 ammekarja, igas on 100 looma. Keskmine karjatamisperiood on 272 päeva ehk 4-5 kuud on loomad aastas laudas. Farmis on individuaalsed söödakünad, kus arvutatakse sööda hulka ja metaanikogust. Loomakasvatus annab kogu põllumajandussektori väärtusest 75% ning on seetõttu ka põllumajanduse alustala. Keskuse eesmärk on aidata farmeritel kasumlikult majandada- Iirimaal on 100 000 lihaveise- loomakasvatussuunaga talu, need on väikesed, 18- 20 ammega ja 30 ha maaga talud. Veisekasvatuse eesmärk on kasutada rohumaid ja väärindada rohusöötasid, millest saadakse kõrgkvaliteedilist liha ja piima, kust inimene saab palju eluks vajalikke aminohappeid, mineraale ja vitamiine. Kuna erinevatel loomadel võib metaani tootmine olla erinev- näiteks mõni loom võib ca 30% vähem metaani toota, kui teine, siis uuritakse, milline geneetiline DNA profiil võib seda mõjutada ja vähendada. Vaadatakse ka seda kuidas maksa bakterid seedekulglas loomal elavad ja toimetavad ning millised ensüümid seda mõjutavad. Aretustöö on pikaajaline protsess vähendamaks metaani koguseid. Erinevate söödalisandite kasutamine oleks kiirem lahendus, mitte ainult keemiliste lisandite, aga ka naturaalsete lisandite lisamine soodustaks metaani tekke vähenemist. Suurt tulevikku nähakse vetikatel, mida Iirimaal on üle 600 erineva liigi. Katsete tulemusena soovitakse leida võimalus veistele vatsa siseste kapslite tootmiseks, mis teatud aja vältel aitaksid vähendada seedimise tagajärjel eralduva metaani tootmist. Siinjuures aga ei tohi unustada, et nende kapslite mõju looma tervisele on teadmata, ning hoolimata “pühast” ja keskkonnasõbralikust eesmärgist ei ole need looma heaolu mõistes võib-olla just kõige parem lahendus.

Meie grupi visiit Iirimaale ei olnud küll väga pikk, kuid andis sellegipoolest hea lühiülevaate seal toimuvast – kui olulisel kohal on selles riigis loomakasvatus ja mida selle arendamiseks ja jätkusuutlikkuse säilitamiseks tehakse nii farmide,  esindusorganisatsioonide kui teaduslike uurimiskeskuste tasemel.

Vaata rohkem pilte GALERIIST!

Täname meeldivat reisiseltskonda ja järgmiste uute teadmisteni!