Eesti lihaveisekasvatuse lühiajalugu

Koostas pm-mag Tõnu Põlluäär, ETKÜ (23.05.2013) Allikas: http://www.etll.ee/Lihaveised.
Lihaveisekasvatuse ajaloost mõned olulised aastad ja kuupäevad:

  • 1960. aastatel – oli seemendusjaamades mõni üksik lihatõugu pull;
  • 1968 – toodi ELVI Orumäe sovhoosi (Valgamaa) kaks šarolee tõugu noorpulli ja kümme tiinet mullikat (1974. a liikusid Viljandimaale);

  • 1969 – algas teaduslik uurimistöö lihaveisekasvatuses (Aigar Suurmaa);

  • 1978. a sügis – toodi esimesed herefordi tõugu veised Võru ja Sõrve sovhoosi. Seda võib lugeda lihaveisekasvatuse alguseks. Kuni 1985. a-ni toodi kokku 646 noorveist;

  • 1980 – hakati põlvnemisandmeid arvutisse registreerima, see soikus 1990. aastatel;

  • 1991 – loodi herefordi kasvatajate klubi. Eesti taasiseseisvumise ajaks oli lihatõugu veiseid ~2000, kelle arv hakkas kiiresti vähenema (madalad kokkuostuhinnad, toetuste süsteemi puudumine jne).

  • 1995 – uus algus: Leino Vessart ostis limusiinid Soomest; 1997 – perekond Lotta herefordid Taanist, Vallo Kruusimägi šaroleed Rootsist; aretusühistud ostsid lihatõugu pullide (Ab, Pi, Li jt) spermat;

  • 2000 – oli herefordi, aberdiini-anguse, limusiini, šoti mägiveise ja šarolee tõugu veiseid 1220 (neist 424 ammlehma);

  • 2000. a 21.06. – asutati Eesti Lihaveisekasvatajate Selts (kolmeliikmeline juhatus, 2003 – viieliikmeline, 2009 – üheksaliikmeline); 2013. a mai liikmeid > 300

  • 2000. a lõpp – lihaveiste jõudluskontrolli algus;

  • 2004 – esimene Balti riikide lihaveisekasvatajate kokkutulek;

  • 2005 – lihaveiste jõudluskontrolli koordineerib ETKÜ

  • 2007. a 12.05. – peeti esimene lihaveiste oksjon;

  • Eestis oli 01.01.13 seisuga 50 977 lihaveist, neist ammlehmi 17 334. Jõudluskontrollis 23 669 veist 337 karjast, neist 8574 ammlehma.

Kuidas me asutasime Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi

Aigar Suurmaa, seltsi liige

Teatavasti loeme Eesti lihaveisekasvatuse alguseks 1978. aastat. Lihaveisekasvatus oli siis meile kõigile võõras ala. Töötasin tollal Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudis teadurina. Kuna tegin uurimistööd lihaveiste (šaroleed) kohta, tuli minul ja teistel meie veisekasvatuse sektori töötajatel Põllumajandusministeeriumi käsul juhendada lihaveisekasvatust Eestis. Tol ajal polnud võimalik minna uurima teistesse riikidesse lihaveiste kasvatamist, saime vaid piirduda Nõukogude Liidu kogemustega. Seal aga polnud tulemused kuigi head.

Käisime pidevalt meie vabariigi majandeis juhendamas lihaveiste kasvatamist. 1990. aastal tuli meile külla Soome Herefordi Kasvatajate Klubi president Antti Herlin. Me kasvatasime siis hereforde 17 majandis, neid oli kokku poolteist tuhat. Siitpeale hakkasime tihedalt suhtlema Soome lihaveisekasvatajatega. Tegime nende eeskujul ka Eestis oma Herefordi klubi. Soomlased kutsusid meid tihti külla, muretsesime viisad ja nii saime korduvalt väikeste gruppidena käia Soomes lihaveisekasvatust vaatamas ja õppimas.

Aastad veeresid aga edasi, taastatiEesti iseseisvus. Loomade, sealhulgas ka lihaveiste arv kahanes paar korda. Kadusid kolhoosid ja sovhoosid, läks õige mitu aastat mööda, kui tekkisid talumajapidamised, kes hakkasid ka mitut muud tõugu lihaveiseid Eestisse ostma. Lihaveiste arvu kiiret suurendamist tehti piimaveiste ristamisega lihatõugu pullidega. Herefordi klubi kaotas mõõna ajal oma tähtsuse ja see likvideeriti.

Oli vaja uut organisatsiooni, kes tegeleks kõigi lihaveisekasvatajate huvide eest võitlemisega. Soomes oli peaaegu igal lihaveisetõul oma klubi. Soomlased aga ise ütlesid meile, et ärge teie nii tehke, sest palju klubisid ei soodusta kõikide lihaveisekasvatajate huvide eest seismist. Nende vahel on alatasa üks vägikaika vedamine. Nad soovitasid meil kõik tõud koondada ühte klubisse..

Herefordi klubisse võisid tollal kuuluda ainult juriidilised liikmed, üksikisikuid liikmeiks ei võetud. Suur huvi lihaveisekasvatuse vastu oli Leino Vessartil, kes oli siis Karitsu õppetalu juhataja. Ta ristas oma farmi holsteini tõugu lehmi limusiini tõugu pulliga ja sai ristandeid, kellel olid üpris head nuuma- ja lihaomadused. Tegime instituudi töötajatega seal mitu korda noorpullide tapmiskatseid, mis seda kinnitasid. Leino Vessart korraldas mitmel aastal Karitsus lihaveisekasvatajate kokkutulekuid. See kõik innustas Leino Vessartit organiseerima limusiini tõugu veiste kasvatajate grupi loomist. 24. mail 1993. aastal tulidki Tallinnas kokku kuus inimest, kes moodustasid limusiini tõugu veiste kasvatajate rühma, mida küll riiklikult ei registreeritud.

Karitsusse hakkas koonduma üha rohkem lihaveisekasvatajaid ning seda võib õigusega nimetada tulevase seltsi eelkäijaks. Olime seisukohal, et hädasti oleks meil vaja asutada uus organisatsioon, mis koondaks kõik lihaveisekasatajad. Asi hakkas huvitama ka riigi põllumajandusjuhte ning aretusühistule Eesti Punane Kari tehti ülesandeks asuda selle loomakasvatusharuga tegelema.

Sajandi lõpuaastail tuli hulk lihaveisekasvatajaid kokku Tartu lähedale Märjale, kus asus Aretusühistu Eesti Punane Kari. See oli võrdlemisi tugev aretusorganisatsioon ja selle juhataja Tõnis Soonets tundis suurt huvi lihaveisekasvatuse vastu. Esialgu oli plaan luua lihaveisekasvatajate selts selle ühistu juurde ning moodustada nii ühe osa ühistu struktuurist. Mina isiklikult ei tahtnud eraldi seltsi teha, tuli vormistada hulk pabereid ja maksta suurt riigilõivu. Kuna ühistu tollal tegeleski lihaveiste aretusega, ei oleks seltsi olnud isegi vaja eraldi riiklikult registreerida. Vaidlused olid tulised, aga seltsi asutamise osas ei suudetud siiski kokku leppida. Üks põhjus oli ka selles, et keegi ei soovinud seda koormat vedama hakata. Tõnis Soonets pakkus seda küll ühele ja teisele, kuid keegi ei tahtnud juhtfiguuriks hakata. Pärast pikki vaidlusi jäigi seekord selts moodustamata.

21. juunil 2000. aastal tuli grupp lihaveisekasvatajaid (Leino Vessart, Armin Tragel, Aigar Suurmaa, Nikolai, Ere-Kai ja Eero Lotta, Ain Luukas ning Vallo Kruusimägi, Soomest Sari ja Reino Jantunen) kokku Raplamaale Karitsu Õppetalusse. Saabusid ka loomakasvatuse ja tõuaretusega tegelevad spetsialistid Tõnis Soonets, Hillar Pulk, Peeter Järv, Rein Hallik, Krista Lepik, Indrek Lekko ja Mati Kallemets. Koosolekul arutati mitmeid lihaveisekasvatust puudutavaid küsimusi, sealhulgas ka lihaveiste töötlemise võimalusi ja ostuhinna kujunemist Rakvere Lihakombinaadis.

Koosoleku 5. päevakorrapunktina otsustati asutada Eesti Lihaveisekasvatajate Selts. Juhatus valiti 3-liikmeline. Üldkoosoleku otsusega valiti seltsi juhatuse esimeheks Leino Vessart, juhatuse esimehe asetäitjateks Vallo Kruusimägi ja Aigar Suurmaa. Revidendiks valiti Nikolai Lotta, auliikmeteks Sari ja Reino Jantunen. Seega moodustasid vastasutatud seltsi kokku 8 liiget. Tollal oli lihaveiseid Eestis kokku ümmarguselt 1000.

26. septembril Tallinna Linnakohus tegi kandeotsuse ja nii oligi Eesti Lihaveisekasvatajate Selts ametlikult registreeritud. Selts loodi mittetulundusühinguna, asukohaga Rapla maakond, Kaiu. Seltsil oli õigus koguda sihtotstarbelisi annetusi, saada sponsorabi ning sõlmida kokkuleppeid nii Eesti kui välisriikide füüsiliste ja juriidiliste isikutega.

Selts tegi siit alates suure töö lihaveisekasvatuse arendamisel, sest selle moodustamise ajal puudus lihaveisekasvatuses riiklik toetus. Tõuloomade ostmine välismaalt ei olnud enamikul inimestel rahapuuduse tõttu võimalik. Veiseliha kokkuostuhind oli madal, lihatõugu veiste liha ei väärtustatud, vaid selle eest maksti piimatõugu veistega võrdset hinda. Kuhu realiseerida lihaveiste liha − see küsimus kerkis hiljem üles igal koosolekul. Kuna lihaveiste kasvatamine andis kahjumit, sõltus nende pidamine sellel ajal ainult kasvatajate entusiasmist, millel sellisena ei saanud olla pikka tulevikku. Seltsi eestvedamisel saadi raha tõuloomade ostuks, hakati saama riiklikke toetusi. Seltsi aktiivse töö tagajärjel hakkas lihaveiste arvukus igal aastal suurenema, mis aastaks 2012 oli juba üle 50 000.

Aastast 2006 annab Maaelu Edendamise Sihtasutus välja Parima lihaveisekarjakasvataja tiitli aunimetuse.

  • 2021 – Tiia Riis (Abaja Farm OÜ)

  • 2020 – Mariliis Vahar (Ohtla Lihaveis OÜ)

  • 2019 – Andres Vaan (Topi Mõis OÜ)

  • 2018 – Tiina ja Ivo Tomason (Vilsi Angus OÜ)

  • 2017 – Vallo Kruusimägi (Nurmetu Charolais OÜ)

  • 2016 – Silja ja Sulev Trahv (Küüniniidu Talu OÜ)

  • 2015 – Arti Silm (Laane Agro OÜ)

  • 2014 – Reet ja Targo Pikkmets (OÜ Talu ja tulu)

  • 2013 – Jane Mättik (FIE Jane Mättik)

  • 2012 – Aldo Vaan (Topi Mõis OÜ)

  • 2011 – Kalmer Visnapuu

  • 2010 – Margus Keldo

  • 2009 – Meelis Marmor

  • 2008 – Andrus Sepp

  • 2007 – Arne Tamm

  • 2006 – Leino Vessart

Eesti Lihaveisekasvatajate üritused läbi aastate

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi tegevuskava ja osalemised üritustel 2022.a.

18.-19. veebruar Talveseminar Klaara-Manni puhkekeskuses01. aprill – ELKS üldkoosolek
07. aprill – ETKÜ katsepullide hindamiskonkurss, hindajaks PJ Budler USAst Texasest21.-23. aprill – Maamess 2022
29. aprill – ETKÜ katsepullide veebioksjon
6.-8. mai – Luige Maaelu Näituslaat
1.-2. juuli – ELKS suvepäevad
7.-18. juuli – Šarolee maailmakongress Suurbritannias
23.- 24. juuli – Avatud talude päev

13-18. august – ELKS reis Iirimaale
03. september – Tõuloom 2022 Ülenurmel
04.- 07. oktoober Euroopa Herefordi Konverents Prantsusmaal
12.- 13. oktoober Eesti põllumajanduse aastanäitus ehk EPA 2022

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi tegevused 2021.a.

2.–3. juuli 2021 ELKS suvepäevad ja üldkoosolek Toosikannul
25. juulil 2021 osalesid mitmed seltsi liikmed oma ettevõtetega Avatud talude päeval

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi tegevused 2018.a.  

Balti lihaveisekasvatajate kolmikkohtumine Leedus.    9.-10. jaanuar

ELKS-i laiendatud juhatuse talveseminar.                   18.-19.jaanuar.
Lihaveiste jõudlusandmete kogujate infopäevad, jaanuar- veebruar
Õppepäevad „ Lihaveise käitlemine veterinaarsete toimingute läbiviimisel“ veebr.-märts                        

 Osavõtt 39. Beef Cattle Auction  Verden, Saksamaa, 9.-10.veebruar
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli aretusseminar, 11.-12. aprill
ELKS üldkoosolek. Juhatuse valimine                          6. aprill
Maamess. Noorpullide konkurss-oksjon.                    19.-21. aprill
Luige Maaelu Näituslaat .                                             11.- 13. mai
Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi suvepäevad.         8.-9. juuni Viljandimaal
Euroopa Anguse Foorum Eestis                               11.-15. juuni
Maailma Šaroleekongress  Rootsis                           29.juuni- 7. juuli
Rahvusvaheline Limusiini Kongress Denveris, USA 19.- 27. juuli
Avatud Talude Päev                                                    22. juuli
Eesti limusiinikasvatajate ringreis Iirimaal              11.-16. august
Ülenurme Sügislaat. Tõuloom 2018                     01. september
Euroopa herefordi konverents Ungaris              15.-21. september
Seltsi õppeekskursioon Hispaaniasse                      7.-13.09.2018

Õppepäevade infot jälgi jooksvalt ürituste kalendris.

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi 2017.a. tegevused 

1. 27. jaanuar, Säreveres. Õppepäev lihaveisekasvatajatele. Rohumaade rajamine, ammlehmade söötmine, haigused ja vaktsineerimine.
17. veebruar,  samade teemadega õppepäev Saaremaal, Kõljala Külamajas.

2.  Osavõtt 38. Niedersächsische Fleischrindertage üritustest 10.-11.veebruar. Verden, Saksamaa

3. Infopäevad “Lihaveiste käitlemise üldised põhimõtted”

N 16.03 Saare maakond, Laimjala Jahimaja, praktiline osa Andres Kaldmäe Kalda-Sandri talus.
T 21.03.2017 Läänemaal Topi talus,
N 23.03.2017 Raplamaal Karitsu Rantšos,
T 28.03.2017 Valgamaal Küüniniidu talus
N 30.03.2017 Harjumaal Kaunissaares.

4.  Maamess 2017 20.-22.aprill. Noorpullide ja lehmikute näitus. Noorpullide oksjon.

5.  Luige Maaelu Näituslaat   12.- 14. mai

6.  Saksa lihaveisekasvatajate (MASTERRIND) külaskäik Eestisse 20. – 25. mai

7.  Eesti lihaveisekasvatajate suvepäevad, 2.-3. juunil Nelijärve Puhkekeskuses

8.  Jäneda Talupäevad 29. – 30. juuli

9.  Ülenurme Sügislaat. Tõuloom 2017.  2. september

10. Taani angusekasvatajate külaskäik Eestisse 11.-15. september

11. Seltsi ühine õppeekskursioon Horvaatiasse. Septembri II pool

12. Piirkondlikud õppe- ja infopäevad okt.- nov. Lääne-Virumaal, Tartus, Saaremaal ja Raplamaal

13. Õppereis Kanadasse 22. nov. – 1. dets.

Plaanides võib tulla muudatusi, kontrolli infot enne sündmuse toimumist!

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi 2016.a. tegevused 

·       15.-24. aprill, Šarolee Maailmakongress Mehhikos

·       18.-25. aprill, Herefordi Maailmakongress Uruguays

·       21.-23. aprill, Maamess. Lihaveise noorpullide näitus-oksjon

·       6.-.8. mai, Luige Maaelu Näituslaat

·       19.-23. mai, Euroopa Anguse Foorum Portugalis

·       3.-4. juuni, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi suvepäevad Toosikannu Puhkekeskuses

·       8.-13. juuli Õppereis Saksamaale

·       30.-31. juuli, Jäneda talupäevad.  2015. a. sünd. lehmikute konkurss

·       3. sept., Ülenurme Sügislaat. Tõuloom 2016

·       Piirkondlikud õppe- ja infopäevad novembris.

Šaroleeklubi õppereis Läti Vabariiki 29.11.-1.12.

 

2015 üritused, kus ELKSi liikmed osalesid

  • 2. aprill                 Eesti Lihaveisekasvatajate Seltis üldkoosolek Keavas.
  • 8. – 10. mai          Luige Maaelu Näituslaat – osalemine lihaveiste väljapanekuga
  • 28. – 29. mai        Seltsi 15. aastapäeva tähistamine,  Balti lihaveisekasvatajate kokkutulek
  • 25. – 26. juuli       Jäneda Talupäevad,  lihaveiste konkurss-näitus
  • 5. september       Tartu Sügisnäitus ­- osalemine veiste väljapanekuga
  • sügisesed piirkondlikud infopäevad

Õppereisid toimusid  ŠotimaaleInglismaale ja Austriasse.

 
2014 üritused, kus ELKSi liikmed osalesid
  • Infopäev Lihulas  24.01
  • Sikeldi farmi müügipäev 6. märtsil.
  • ELKS üldkoosolek 26. märtsil, Keavas
  • Sügisel välismaalt ostetud testgrupi  pullide oksjon 16. aprillil,  Keavas
  • Maamess 24.-26.04
  • 9.-11. mail Lihaveiste näitus laadal Luige Kevad
  • ELKS suvepäevad 5.-6.06
  • Ekskursioon Taani Rahvuslik Show, Herning 3-5.07
  • Jäneda Talupäevad 26.-.27.07
  • 14. Euroopa Herefordi konverents 3.-8.09 Šveits
  • Tartu Sügisnäitus 6.09
  • Maailma Šarolee Kongress 26.08 – 6.09, Prantsusmaa
  • 22.-27.09. õppereis Itaalias šarolee jt. nuumafarmidesse
  • 4.10. Olds Fall Classic Breeders Show, Kanada. (Hf, Ab)
  • Piirkondlikud infopäevad Lihulas, Märjal, Laimjalas ja Vinnis

2013 üritused, kus ELKSi liikmed osalesid

  • Osalemine lihaveiste ekspositsiooniga Tartu Maamessil 18-23.04.2013.a. Toimus ka lihaveiste oksjon.
  • Saksamaa Simmentali Organisatsiooni president Hans Archibald Lindecke ja tegevjuht Gernot Pohli külaskäik Eestisse ajavavahemikul 30.04. -3.05.2013.a.
  • Lihaveisekasvatusalane seminar Kaius 28.  mail 2013.a. Põhitähelepanu limusiini tõu kasvatamisel. Lektor Christian Erik Boege Pedersen Taanist
  • Lihaveisekasvatusalane seminar 6.06.2013 Põlvamaal. Lektor  Mads Holm Danielsen Taanist.
  • Osalemine lihaveiste ekspositsiooniga Jäneda Talupäevadel 27.-28.07.2013.a.
  • Lihaveisekasvatajate õppeekskursioon Prantsusmaale 26.- 31.08.3013.a.
  • Osalemine lihaveiste ekspositsiooniga Ülenurme “Sügisnäitusel” 07.09.2013.a.
  • Koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga lihaveiste tõuloomade näitus-oksjon Luige Kogumiskeskuses 7. novembril 2013