Gallovei (Ga)

pm-mag Tõnu Põlluäär

Ajalugu

Gallovei tõug pärineb Edela- Šotimaalt Gallowey maakonnast, millest on tulnud ka tõu nimi. On üks maailma vanemaid lihaveisetõuge. Esimesed teated tõu olemasolu kohta lähevad tagasi aega, mil roomlased okupeerisid inglise saared. Seda tõugu tunti juba 15. sajandil. Veiseid kasutati algul nii piima kui liha, hiljem vaid liha tootmiseks. Algselt oli värvus põhiliselt must, kuid vähesel määral esines ka punaseid, kollakashalle ja pruune. Hiljem ilmusid Uus-Meremaale eksporditud ja ka Euroopa riikide galloveide keha ümber lai valge triip loomade ristamisel, geneetilise mutatsiooni tulemusena. See tunnus oli loomadel dominantne ning kandus loomade vahetamise ja kaubanduse tulemusena kiiresti teistesse riikidesse. Triipudega loomi püüti küll algul karjast eraldada, kuna nad ei vastanud tõustandardile, kuid see ei andnud tulemust. On öeldud, et gallovei tõugu pole kunagi teiste tõugudega ristatud. Samas pole ka teada, kust on tulnud homosüügiotse nudi geen, kuna algselt olid loomad sarvilised. Paljud kirjalikud allikad kirjutavad 1700 ja 1800ndatel aastatel just nudidest gallovei tõugu veistest. Seetõttu hakkas see veisetõug inimestele meeldima ja nad otsustasid valikuid tegema just selle iseloomuliku tunnuse kaudu. 1851.a hävitas Edinghburgi Highlandi Põllumajandusmuuseumi põleng kõik selleks ajaks kogutud ajaloolised materjalid ja põlvnemisandmed gallovei tõu kohta Šotimaal moodustati Galloway Karja Selts ja esimene tõuraamat ilmus 1862.a ja täiendati 1878. aastal, kuid sellel ajal ainult musta värvi loomadele. Esimene tõuraamat valge triibuga galloveidele ilmus esmakordselt Inglismaal 1921. aastal, mil neid tunnustati eraldi tõuks (triibuga gallovei – Belted Galloway Gattle).

Üldiseloomustus

Standard gallovei tõugu veised on kogult väikesed kuni keskmised. Triibuga galloveid aga keskmise suurusega ja parema lihatüübiga. Veiste pealiskarv on pikk ja pehme ning laineline, ning aluskarv tihe. Tänu kahekordsele karvkattele on loomad külmale ja niiskusele hästi vastupidavad. Sündinud vasikad on mahagonipruunid. Looma pea on lühike ja lai, kõrvad keskmise pikkusega ja laiad ning kaetud pikkade karvadega. Kael on keskmise pikkusega, abaluud kõrgele väljaulatuvad, rind on täidlane ja sügav. Loomad on nudid. Ammlehmad on pikaealised ja hea piimakusega.

Iseloomult on loomad rahulikud. Sobib hästi ristamiseks, Šotimaal ristatakse traditsiooniliselt šorthormiga. Liha on kvaliteetne, marmorjas, õrn ja mahlakas. Esimesed Ga tõugu veised osteti Eestisse Taanist 2006.a. Eestis on gallovei tõumärgiks Ga ja pullidele antavad tõuraamatunumbrid on vahemikus 90000…90999.

Jõudlus- ja aretusalased andmed Eestis (keskmised)
Tunnus/aasta: 2014 2015 2016 2017 2020
Sünnimass (kg) ♀: 38,0 36,9 38,4 33,1 29,4
Sünnimass (kg) ♂: 36,3 40,2 40,1 32,1 29,3
200p. mass (kg) ♀: x x x x 42,0
200p. mass (kg) ♂: 25,1 x 157,0 283,0 x
365p. mass (kg) ♀: 209,0 167,0 256,0 x x
365p. mass (kg) ♂: x x x x 256,0
Tunnus/aasta: 2014 2015 2016 2017 2020
ammlehmade vanus 4a 3k 4a 7k 5a 6k 5a 7k 6a 9k
poegimisvahemik, p 406 434 482 516 437
esmaspoegimisiga, k 37,8 41,6 44,3 39,6 35,6
surnultsündinud vasikate% 0,0 3,1 0,0 0,9 1
vasikate suremus 1…183 p, % 0,0 2,0 0,8 1,8 1,6
noorpulli realiseerimise vanus, k x x 17,7 19,4 18,3
lihakeha mass, (elus/tapa) kg x x 163,2 203,8 179,4