Kas teadsid, et vastavalt Loomatauditõrje seadusele ja Riiklike Loomatauditõrje Programmide rakendusmeetmetele tuleb veisekarju uurida:

1. Leukoosi suhtes 2 korda aastas.
2. Brutselloosi suhtes 1 kord viie aasta jooksul.
3. Tuberkuloosi suhtes 1 kord kolme aasta jooksul.
4. Farmi veterinaarakt tuleb koostada 1 kord kolme aasta jooksul.

Veterinaararstide andmebaasi leiad Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt, pane otsingusse näiteks nimi või piirkond.

Ettekanne Eesti Lihaveisekasvatajatete Seltsi  Ida-Viru-,  Lääne-Viru-,  Järva-,  Jõgeva- ja Harjumaa piirkondlikul infopäeval  21.11.2012.a. Jänedal

Eesti veisekarjades esinevad viirushaigused

• 
  Infektsioosne rinotrahheiit
• 
  Respiratoor-süntsütsiaalviirusinfektsioon
• 
  Paragripp-3 viirusinfektsioon
• 
  Adenoviirusinfektsioon
• 
  Veiste viirusdiarröa
• 
  Veiste koronaviroos (talvedüsenteeria)
• 
  Veiste rotaviirusinfektsioon

Hingamisteede virooside üldised tunnused

• 
  Haiguse kulg oleneb karja eelnevast seisundist (karjaimmuunsusest).
• 
  Ägeda kulu korral esineb palavik, isutus, loidus, piimalehmadel toodangu langus.
• 
  Vesine-limane nõrevool ninast, mõnel juhul ka silmadest; hiljem läheb üle mädaseks.
• 
  Köhatamine, köha, hingeldus.
• 
  Rasketel juhtudel kopsupõletik, tiinetel lehmadel abort, üksikjuhtudel looma surm.

Veiste nakkav rinotrahheiit

• 
  Respiratoorne, entsefaliidi ja genitaalne vorm
• 
  Levib aerogeensel ja sugulisel teel
• Vasikatel kestab ternesega saadud immuunsus 1-6 kuud
• 
  Latentne nakkus e. vaikne nakkus
• Reaktiveerub stressi korral – loomade transport, ümberpaigutamine

Veiste viirusdiarröa viirus

• 
  Äge nakkus-tavaliselt 6 kuu kuni 1-aastastel loomadel
• 
  Subkliiniline nakkus – 70-90% juhtudel
• 
  Tiinete loomade nakatumisel läbib viirus platsenta- tekib abort või sünnib PI vasikas, kes eritab viirust pidevalt suurtes kogustes.
• 
  Tiinetel loomadel sõltub haiguse kulg tiinuse staadiumist.
• Nakatumine 30-120 tiinuse päevani loob eelduse PI vasika sünniks.
• 
  Nakatumine 100-200 tiinusepäeval toob kaasa väärarengud.
• 
  Hilises tiinuse staadiumis nakatumine- sünnivad terved seropositiivsed vasikad

Veiste respiratoorne süntsütsiaalviirus

• 
  Tabandab peamiselt täiskasvanuid veiseid
• 
  Viirus levib õhu kaudu ja nakatumine toimub respiratoorsel teel
• 
  Haiguse kulg oleneb pidamis-, söötmistingimustest ja karja immuunsusest, samuti viirustüve virulentsusest .
• 
  Tiinetel loomadel võib nakatumisel esineda aborte
• 
  Maternaalsed antikehad ei takista kliinilist haigestumist.

Seedetrakti virooside üldised tunnused

• 
  Ägedal juhul järsku algav tugev kõhulahtisus –  võib segi ajada söödamürgistusega;
• 
  Talvedüsenteeria korral haigestuvad peamiselt piimalehmad, neil tugev toodangu langus; äge kõhulahtisus, vahel veresegune;
• 
  Rotaviroosi haigestuvad peamiselt vastsündinud vasikad; haigus erineva raskusastmega; roe valkjas-kollakas, limakämpudega.

Veel viirushaigustest

• 
  Haigused levivad sagedamini sügis-talvisel ja kevadisel perioodil.
• 
  Kehvade söötmis-pidamisolude puhul kulgeb haigus raskemini.
• 
  Sageli mitu haigustekitajat koos.
• 
  Haiguse läbipõdemisel omandab loom 6 kuud-2 aastat kestva immuunsuse.
• 
  Immuunsete lehmade vasikad on viiruse vastu kaitstud 3-6(8) kuud.
• 
  Sama haigustekitaja teeb ‘järgmine kord’ tunduvalt vähem ‘pahandust’.

Nakkuse toomine karja ning levimine

• 
  Loomade ostmine
• 
  Karjatamine
• 
  Naaberkarjad
• 
  Seemendamine/embrüo siirdamine
• 
  Loomanäitused
• 
  Loomaarst
• 
  Sõravärkijad
• 
  Transpordivahendid
• 
  Piimaauto
•  Jt

Üldised meetmed viirushaiguste leviku vältimiseks

• 
  Sissetoodavatel loomadel rakendada 30 päevane karantiin ja uurida haiguste suhtes, mida ei taheta oma karja tuua
• 
  Soovituslikult võiks uurida veiste viirusdiarröa, rinotrahheiidi, paratuberkuloosi, leptospiroosi, pügajaraia, salmonelloosi ja nakkusliku mastiidi tekitajate suhtes.
• 
  Tegemist on haigustega, mille suhtes jääb kari sageli püsivalt nakatunuks ja mille tõrje on seotud suurte kuludega.
• 
  Otsesed ravivõimalused puuduvad; rakendada saab toetavat ja teisest nakkust
  ennetavat ravi.
• Vaktsineerimine (arvestades karja seisundit).
• Noorloomade vaktsineerimisel arvestada emalt saadud (maternaalse) immuunsuse olemasoluga.
• Riigi seisukohalt vaadatuna on võimalik veisekarjade tervendamine viirushaigusest tõrjekava alusel.
  
  
  

Diagnoosimisvõimalustest

• 
  Viiruse määramine organmaterjalist (haiguse algjärgus).
• 
  Antikehade määramine vereproovidest: esimene proov esimestel haiguspäevadel, kordusproov kahe nädala möödumisel antikehade tekke tõestamiseks.
• 
  Diagnoosi panek on oluline oma karja seisundi kindlakstegemiseks.
• 
  Karja immuunse seisundi teadmine aitab otsustada vaktsineerimise vajalikkuse üle.

Leptospiroosist

• 
  Levib nakatunud uriiniga saastunud veega, toiduga, nakatunud lehmade platsentaga. Ägeda nakkuse puhul ka piimaga
• 
  Levitajateks on nakatunud veised, hiired, rotid.
• 
  Põhjustab aborte, palavikku, aneemiat, hemoglobinuuriat, ikterust, neeru- ja maksapuudulikkust.
• 
  Ravi antibiootikumidega ei pruugi mõjuda, loomad jäävad edasi leptospiirade kandjateks ja levitajateks.
• 
  Inimesele ohtlik- haigus levib nahal olevate kriimustuste ja nakatunud veiste uriini sattumisel silma, ninna või suhu.
• 
  Haigus võib kulgeda ka subkliiniliselt- puuduvad kliinilised tunnused, aga loomad eritavad haigustekitajat uriiniga.
• 
  Saastunud karjamaa veekogudes hävib leptospiira talvel- ei kannata külmumist.

VTL-s uuritakse veiseid järgmistele leptospiroosi serotüüpidele:

• 
  L. pomona
• 
  L. grippotyphosa
• 
  L. icterohaemorrhagic
• 
  L. canicola
• 
  L.hardjo
• 
  Võimalus veel L.tarassovi, bataviae ja bratislava uuringuks.

Eestis kasutusel olevad kompleksvaktsiinid

• Paragripp-3, respiratoorne süntsütsiaalviirus ja viirusdiarröa
• Rotaviirus, koronaviirus ja E.coli
• Paragripp-3 ja respiratoorne süntsütsiaalviirus vasikatele

Eestis kasutusel olevad monovaktsiinid

• Viirusdiarröa
• IRT