Limusiin (Li)

pm-mag Tõnu Põlluäär

Ajalugu

Limusiini (Li) tõu ajalugu on ilmselt sama vana kui Euroopa kontinent on. Prantsusmaalt Lascaux koobastest on leitud jooniseid, mis on üle 20000 a vanad. Algselt pärineb tõug Prantsusmaalt Limousini ja Marche regioonidest, kus neid peeti aastaringselt väljas, küllaltki karmis kliimas (kivine ja mägine piirkond). Aastaid oli piirkond poliitilistel põhjustel muust Euroopast eraldatud. Veiseid kasutati nii veoloomadena kui ka lihatootmiseks. Esimene tõuraamat asutati 1886.a. Aktiivne levik mujal maailmas algas pärast 1960.a. Levinud üle maailma, rohkem kui 70 riigis, Soomest Hiinani ning loomulikult Ameerikas. Limusiini tõu aretusele Eestis pandi alus 1995.a, mil Karitsu Õppetalu tõi esimesed Li tõugu mittetiined mullikad ja pulli (Lasse 98405) Soomest. Praegu on tõug väga populaarne ning asub meilgi populaarsuselt esikolmikus.

Üldiseloomustus

Limusiine loetakse kasvult keskmiseks ja suureks, ka keskmiseks intensiivtõuks. Üldjuhul on Li tõugu veised sarvedega, kuid üha enam levib ka geneetiliselt nudi isend. Värvuselt varieeruvad nad pruunikaskollastest kuni punakaspruunideni, heledate rõngastega silmade ümber. Ninaosa ja jalad on samuti heledamad. Pullid on reeglina tumedamad. Kere on suhteliselt pikk, lai selg ning peen luustik. Lihased on väga tugevad, pea suhteliselt väike. Karvakasv sõltub klimaatilistest tingimustest. Laudjas on kergelt luipu, pikk ning lai. See omakorda soodustab kergeid poegimisi. Tänu kerge poegimisele on vasikate suremus väike. Li tõu ammedel on head emaomadused ning piisav hulk piima vasikate üleskasvatamiseks. Väga suur rümbasaagis ja head lihaomadused. Tõu tunnusjooneks ongi lahja liha ning väga hea söödakasutus. Juurdekasv ööpäevas 1100 – 1300 gr. Eestis on limusiini tõumärgiks Li ja pullidele antavad tõuraamatunumbrid on vahemikus 98000…98999.

Jõudlus- ja aretusalased andmed Eestis (keskmised)
Tunnus/aasta: 2014 2015 2016 2017 2020
Sünnimass (kg) ♀: 41,0 40,7 40,7 40,7 40,7
Sünnimass (kg) ♂: 43,0 42,7 43,0 42,7 43,0
200p. mass (kg) ♀: 241,4 247,3 261,3 251,2 248,6
200p. mass (kg) ♂: 261,3 275,7 284,7 269,3 271,7
365p. mass (kg) ♀: 342,4 357,2 365,5 379,6 357,8
365p. mass (kg) ♂: 388,3 407,5 441,3 467,7 457,5
Tunnus/aasta: 2014 2015 2016 2017 2020
ammlehmade vanus 5a 10k 6a 3k 6a 11k 6a 1k 6a
poegimisvahemik, p 434 410 407 399 406
esmaspoegimisiga, k 33,6 34,1 32,9 32,4 32,2
surnultsündinud vasikate% 3,3 3,1 5,0 5,6 3,2
vasikate suremus 1…183 p, % 4,0 3,2 3,2 3,7 6,3
noorpulli realiseerimise vanus, k 20,1 19,7 20,3 19,1 19,8
lihakeha mass, kg 339,9 332,7 335,5 327,2 364,3
SEUR % 78,7 66,9 66,0 63,9 62,8
testgrupi ööp.jk 2,275 1,528 1,661 1,254 1,39
Arvnäitajad

  • Sünnimass 40…43 kg*

  • Täiskasvanud loomade kehamass:
    lehmad 650…850 kg*
    pullid 1000…1200 kg*

  • Tapasaagis kuni 66%

Andmed: Soome Jõudluskontroll

Viited