Aubrak (Au)

pm-mag Tõnu Põlluäär

Aubraki (Au) tõug on algselt pärit Aubraci külakesest Auvergne regioonist Lõuna – Prantsusmaalt, kus Benediktiini kloostri mungad kasutasid veiseid raketes mäestiku tingimustes ja aretasid neid vastavaks. Esimesed kirjalikud ülestähendused on 17. Sajandist. Tõuraamat avati 1893.a. Esimene aubraki näitus toimus juba septembris 1830 Laguioles. Loomi peeti suviti mägikarjamaadel, kus neid lüpsti ja valmistati Fourme juustu. 20. saj. algul levis tõug lõuna ja ida poole. Teine Maailmasõda kahjustas oluliselt seda tõugu. Aubraki Liit Prantsusmaal asutati 1979.aastal.

Aubraki tõugu veised on värvuselt liivakarva kuni kahvatu hallini, isasloomadel on tume rant ümber kaela. Nad on hea lihastuse ja keskmise suurusega lihaveised, kes kasutavad hästi rohuröötasid. Märksõnadeks on veel pikaealisus, hiljavalmivus ja rahulikkus. Tavaliselt liiguvad Prantsusmaa karjad mägikarjamaadele mai lõpuks ja tulevad tagasi oktoobri keskpaiku. Aubraci piirkonna georaafiline keskkond on andnud tõule omaduse areneda ja kasvada nendes keerulistes tingimustes. Üks pullide ja lehmade valiku tähtsamaid kriteeriume on laudja kuju. Emasloomadel on hea viljakus, nad on kerge poegimisega. Ammlehmad on hea piimakusega, keskmiselt 2250 kg laktatsioonis, piimarasv 4,2%. Väga heade jalgadega. Esimesed Au tõugu veised saabusid Eestisse Leedust 2010.aaastal. Eestis on aubraki tõumärgiks Au ja pullidele antavad tõuraamatunumbrid on vahemikus 89000…89999.