Oktoobri lõpus ja novembri alguses toimusid Maaelu Teadmuskeskuse ja OÜ Talu ja tulu koostöös 4 infopäeva-õppereisi lihaveiste heaolu teemal. Õppepäevad toimusid Eesti eri piirkondades – Läänemaal, Hiiumaal, Lääne-Virumaal ning Valgamaal ning kokku osales 75 huvilist.
Päevakava järgi alustasime Targo Pikkmetsa ettekandega, milles oli välja toodud lihaveiste heaolu ABC kasvataja ja konsulendi vaatenurgast. Vaata ettekannet SIIT.
Teiseks rääkis Põllumajandus ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialist Leone Kotkas lahti uue perioodi Tingimuslikkuse nõuded, mis puudutavad lihaveiseid. Vaata ettekannet SIIT.
Seejärel külastasime farmi, kus saime arutada teooria ja praktika kokkusobivust ning proovida loomade heaolu hindamise lihtsaid võtteid farmis.
Lõpetuseks kogunesime veel loenguruumi lõpuringiks, kus igaüks sai öelda oma mõtteid seoses õppepäevaga, kommenteerida praktilises elus ette tulnud valupunkte ja teha ettepanekuid koolituste osas tulevikus.
Just see päeva kokkuvõttev arutelu toob välja olulise. Mõeldes loomade heaolule ununeb tihti kasvataja heaolu, kes nagu hunt Kriimsilm peab üheksat ametit oskama: loomade eest hoolitsema, seadusi tundma, raamatupidamist korras hoidma ja põlluraamatut pidama, kontrollidele vastata oskama jne. jne. Ja tihti ei leitagi siis enam aega enda jaoks, puhkamiseks, endale ajutise asendaja otsimiseks ning oma vaimse tervise taastamiseks.
Teine suur teema oli suurloomaarstide puudus. Võib-olla õnnestub see mure läbi esindusorganisatsioonide kõrgemale tasemele viia? Kas suurendada loomaarstide ja loomaarstiabide vastuvõttu koolides või siis on tasuta õppekoha puhul ka kohustus mõned aastad valdkonnas tööl olla? Ka piirkondlike veterinaaride süsteemi kaotamisega on tekkinud nagu mingisugune vaakum mõnes piirkonnas, et kelle poole siis pöörduda.
Nukker oli kuulda, et lihaveisekasvatuse lõpetamise põhjuseks hakkab üha enam kerkima kaine majanduslik arvestus. Varem olid olulisemad põhjused rasked ilmastikutingimised, põlvkondade vahetus, et ei ole, kellele ettevõtet üle anda või siis liiga keerulised toetuste nõuded.
Tagasiside õppepäevadele oli positiivne. Igal ettevõttel on oma eripärad, omad tugevused, omad probleemid, kuid teiste farmide külastamine ja ühised arutelud aitavad avardada silmaringi ja saada positiivset energiat jätkamiseks.
Lisaks lihaveiskasvataja heaolule teemalisele õppepäevale (töö- ja puhkeaeg, läbipõlemise oht, asendusteenistus, ohutus töökohas jne.) sooviti ka infopäeva, kus sarnaselt PTA-ga oleks seaduste nõudeid lahti rääkimas Keskkonnaameti esindaja ja kontrollid. Leiti, et ka loomade käitlemise tõdesid võiks uuesti meelde tuletada. Sellel teemal toimusid praktilised infopäevad viimati aastatel 2016 ja 2017 ja alljärgnevalt linkidelt võib leida ka ettekanded.
https://lihaveis.ee/toimus-koolitus-noorloomade-ettevalmistamine-naitusteks/
https://lihaveis.ee/oppeprotsess-voib-olla-ka-manguline/
Tänan PTA esindajat Leone Kotkast hea koostöö eest, kohapealsete korralduste abilisi ja kõiki huvilisi, kes võtsid aja kohale tulla ning kaasa mõtelda!
Olge hoitud ja järgmiste kohtumisteni!
Reet Pikkmets
OÜ Talu ja tulu
Üritused toimusid MAK 2014-2020 „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames, toetas Euroopa Liit
