Lihaveisekasvatajad külastasid 2. – 7. juulini Taanimaad eesmärgiga tutvuda sealse lihaveisekasvatusega ja külastada Taani Rahvuslikku Põllumajandusnäitust Herningenis. Taani lihaveisekasvatajate esindajana juhtis farmide külastusi Christian Erik Boege Pedersen, kellel on pikaajalised kogemused lihaveisekasvatuse alal ja praegu töötab limusiini tõu konsulendina.
Taani põllumajandusest üldiselt.
Taanis on 2,7 miljonit ha põllumajandusmaad, u 40 000 farmi, millest kolmandik on professionaalsed
ehk kogu farmi tulu tuleb põllumajandusest. Palju on vabapidamisega karjasid ja perefarme. Trend
näitab arengut suurfarmide poole, igal aastal suletakse palju väiketalusid ja need ostetakse suurte
poolt üles. Seda trendi suunab globaalne turg, kus väikestel on aina keerulisem läbi lüüa. Saadusi
müüakse enam kui 100 riiki. Vaid pool ekspordist läheb EL, mistõttu konkureerivad Taani tootjad
suures osas terve ülejäänud maailmaga ja ei olda nii kinni EL ettekirjutustes.
Väikefarmide sulgemise ja suurte moodustamise protsess on toimunud 1950-ndatest alates. Aastatel 1970-
1990 kadus igal aastal 2600 talupidamist, enamasti neelati suuremate poolt alla. 20. saj esimesel
poolel oli Taanis 200 000 farmi keskmise suurusega 16 ha. 1997.a. oli alles 60 900 farmi keskmise
suurusega 44 ha. 2010.a. andmetel on kõige rohkem vähenenud 5-10 ha suuruste farmide arv, samas
on tõusnud kõige rohkem üle 200 ha suuruste farmide arv. Seega praegu on farmi keskmine suurus
65 ha. Suuremad farmid keskenduvad aina enam ühele tootmisele, näiteks kõigest 3% farmidest
peavad nii sigu kui lehmi. 77% sigadest elab farmides, kus on enam kui 2000 siga.
Tootmine on intensiivne, 63% maast kasutatakse tootmiseks. Toitu toodetakse u 15 miljoni inimese
jagu, seda on kolm korda rohkem kui Taanis inimesi elab. Põllumajanduse eksport on viimased
aastad jõudsalt kasvanud, ulatudes 16 miljardi euroni 2011.a – siia alla kuuluvad lisaks toidule ka kõik
lisaärid, alates söötadest, lisanditest ja meditsiinist kuni masinate ja tarvikuteni. Kokku moodustab
kogu põllumajanduse ja toidu eksport 20% kogu riigi ekspordist.
1990 kadus igal aastal 2600 talupidamist, enamasti neelati suuremate poolt alla. 20. saj esimesel
poolel oli Taanis 200 000 farmi keskmise suurusega 16 ha. 1997.a. oli alles 60 900 farmi keskmise
suurusega 44 ha. 2010.a. andmetel on kõige rohkem vähenenud 5-10 ha suuruste farmide arv, samas
on tõusnud kõige rohkem üle 200 ha suuruste farmide arv. Seega praegu on farmi keskmine suurus
65 ha. Suuremad farmid keskenduvad aina enam ühele tootmisele, näiteks kõigest 3% farmidest
peavad nii sigu kui lehmi. 77% sigadest elab farmides, kus on enam kui 2000 siga.
Tootmine on intensiivne, 63% maast kasutatakse tootmiseks. Toitu toodetakse u 15 miljoni inimese
jagu, seda on kolm korda rohkem kui Taanis inimesi elab. Põllumajanduse eksport on viimased
aastad jõudsalt kasvanud, ulatudes 16 miljardi euroni 2011.a – siia alla kuuluvad lisaks toidule ka kõik
lisaärid, alates söötadest, lisanditest ja meditsiinist kuni masinate ja tarvikuteni. Kokku moodustab
kogu põllumajanduse ja toidu eksport 20% kogu riigi ekspordist.
Taani põllumajandus on väga mitmekesine. Kasvatatakse ja tegeletakse tõuaretusega – piimakari,
lihaveised, sead, linnud, karusnahaloomad (eelkõige mingid) – need kõik toodavad suuresti ka
ekspordiks. Välisturgudel on eriti kõrgelt hinnatud Taani seemned – muru, ristik ja lilled.
Kuna farme jääb iga aastaga vähemaks ja nad lähevad aina suuremaks, siis see on kaasa toonud
loomakasvatuse kiire tõusu ja kulude kokkuhoiu. Piimafarme on registreeritud täpselt 3953,
keskmiselt 130 looma. 400 000 piimaveist toodavad u 4,7 miljardit kg piima aastas – see
toodangumäär on EL poolt ette kirjutatud. Lihaveiseid läheb aastas tapamajja 550 000 ja välja tuleb
142 miljonit kilo liha. Aastatega on vähenenud tapamajja minevate loomade arv ja suurenenud
lihatoodang, sest loomad lähevad aina suuremaks.
Pool põllumajandusmaast on vilja all, enamasti sobib kasvatada nisu ja otra. Rohtu ja maisi
kasvatatakse silo jaoks u 780 000 ha. Ekspordiks kasvatatakse rapsi, suhkrupeeti ja laia sortimentiga
rohuseemneid. Juurvilja ja kartuli all on 60 000 ha. 80% vilja ja taimede toodangust läheb
loomasöödaks – sigadele ja lehmadele.
lihaveised, sead, linnud, karusnahaloomad (eelkõige mingid) – need kõik toodavad suuresti ka
ekspordiks. Välisturgudel on eriti kõrgelt hinnatud Taani seemned – muru, ristik ja lilled.
Kuna farme jääb iga aastaga vähemaks ja nad lähevad aina suuremaks, siis see on kaasa toonud
loomakasvatuse kiire tõusu ja kulude kokkuhoiu. Piimafarme on registreeritud täpselt 3953,
keskmiselt 130 looma. 400 000 piimaveist toodavad u 4,7 miljardit kg piima aastas – see
toodangumäär on EL poolt ette kirjutatud. Lihaveiseid läheb aastas tapamajja 550 000 ja välja tuleb
142 miljonit kilo liha. Aastatega on vähenenud tapamajja minevate loomade arv ja suurenenud
lihatoodang, sest loomad lähevad aina suuremaks.
Pool põllumajandusmaast on vilja all, enamasti sobib kasvatada nisu ja otra. Rohtu ja maisi
kasvatatakse silo jaoks u 780 000 ha. Ekspordiks kasvatatakse rapsi, suhkrupeeti ja laia sortimentiga
rohuseemneid. Juurvilja ja kartuli all on 60 000 ha. 80% vilja ja taimede toodangust läheb
loomasöödaks – sigadele ja lehmadele.
Taani põllumehed on koondunud suurtesse kooperatiividesse, mille kaudu nad omavad ja
kontrollivad tootmisprotsesse ja turundust. Kooperatiivide omanduses olevatele meiereidele
ja tapamajadele kuulub 90%-line turuosa. Kooperatiividesse on koondutud juba 150 aastat ja
tänapäevaks on ühinemiste ja konsolideerimiste kaudu neist osadest saanud globaalsed ettevõtted.
Kooperatiivide kogutulu moodustab Taani riigi SKT 10%. Kuigi tegemist on maailma suurimate toidu
tootmise ja ekspordi ettevõtetega, majandavad nad endiselt väikefarmidest koosneva kooperatiivi
põhimõttel – kõik farmerid on osanikud, vabatahtlikult ja avalikult ning kehtib demokraatia – ühel
farmeril on 1 hääl, vahet pole kui suur või väike ta on. Suurimad kooperatiivid – Arla Foods, Thise,
DLG, Danish Crown.
2011.a oli Taanis 2650 sertifitseeritud orgaanilist farmi ja 7% põllumajandusmaast haritakse
orgaaniliselt. Orgaaniline toorpiim moodustab u 10% kogu piimatoodangust.
kontrollivad tootmisprotsesse ja turundust. Kooperatiivide omanduses olevatele meiereidele
ja tapamajadele kuulub 90%-line turuosa. Kooperatiividesse on koondutud juba 150 aastat ja
tänapäevaks on ühinemiste ja konsolideerimiste kaudu neist osadest saanud globaalsed ettevõtted.
Kooperatiivide kogutulu moodustab Taani riigi SKT 10%. Kuigi tegemist on maailma suurimate toidu
tootmise ja ekspordi ettevõtetega, majandavad nad endiselt väikefarmidest koosneva kooperatiivi
põhimõttel – kõik farmerid on osanikud, vabatahtlikult ja avalikult ning kehtib demokraatia – ühel
farmeril on 1 hääl, vahet pole kui suur või väike ta on. Suurimad kooperatiivid – Arla Foods, Thise,
DLG, Danish Crown.
2011.a oli Taanis 2650 sertifitseeritud orgaanilist farmi ja 7% põllumajandusmaast haritakse
orgaaniliselt. Orgaaniline toorpiim moodustab u 10% kogu piimatoodangust.
Taani Rahvuliku Põllumajandusnäituse külastamine Herningenis.
Õppereisi esimesel päeval külastati põllumajandusnäitust Herningenis, kus olid esindatud kõik
põllumajanusloomad peale sigade, kokku 2467 looma, neist lihaveiseid 448. Lihaveistest võistlesid erinevates vanuseklassides parima tiitlile meile tuntud tõugudest kokku 104 limusiini, 60 simmentali, 55 herefordi, 48 akviteeni heledat, 44 šaroleed, 36 aberdiin-angust, 24 deksterit, 23 šoti mägiveist, 14 piemonti, 8 galloveid, 7 šhorthorni. Eriliselt hakkas silma limusiini ja simmentali tõu hea esindatus.
Loomad olid hästi treenitud ja ettevalmistatud näituseks.Toimus kohtumine Jorgen Skov Nielseniga,
kes andis ülevaate Taani lihaveisekasvatusesest ja Viking Genetics ́i tööst.
Teine päev
Jakob Ravn ́ni farmi (Birkely Limousine) külastus.
Farm on asutatud 1992.a. ja karjas on 20-25 limusiini tõugu ammlehma, kes poegivad detsembrist
maini. Parimad vasikad müüakse aretuseesmärgil Taani Limusiini Ühingule. Tõuloomi on eksporditud
Itaaliasse, Saksamaale, Soome ja Balti riikidesse, samuti on mõned korrad müüdud ka embrüosid.
Aretuseesmärgiks on suured ja pika kerega loomad, lai laudjas ning korrektne välimik. Emaomadused
ja piimatoodang on samuti omadused, millele ei tehta järeleandmisi. Uut geneetikat valitakse
põhiliselt Prantsusmaalt. Farmi kodulehekülg www.birkelylimousine.dk
Õppereisi esimesel päeval külastati põllumajandusnäitust Herningenis, kus olid esindatud kõik
põllumajanusloomad peale sigade, kokku 2467 looma, neist lihaveiseid 448. Lihaveistest võistlesid erinevates vanuseklassides parima tiitlile meile tuntud tõugudest kokku 104 limusiini, 60 simmentali, 55 herefordi, 48 akviteeni heledat, 44 šaroleed, 36 aberdiin-angust, 24 deksterit, 23 šoti mägiveist, 14 piemonti, 8 galloveid, 7 šhorthorni. Eriliselt hakkas silma limusiini ja simmentali tõu hea esindatus.
Loomad olid hästi treenitud ja ettevalmistatud näituseks.Toimus kohtumine Jorgen Skov Nielseniga,
kes andis ülevaate Taani lihaveisekasvatusesest ja Viking Genetics ́i tööst.
Teine päev
Jakob Ravn ́ni farmi (Birkely Limousine) külastus.
Farm on asutatud 1992.a. ja karjas on 20-25 limusiini tõugu ammlehma, kes poegivad detsembrist
maini. Parimad vasikad müüakse aretuseesmärgil Taani Limusiini Ühingule. Tõuloomi on eksporditud
Itaaliasse, Saksamaale, Soome ja Balti riikidesse, samuti on mõned korrad müüdud ka embrüosid.
Aretuseesmärgiks on suured ja pika kerega loomad, lai laudjas ning korrektne välimik. Emaomadused
ja piimatoodang on samuti omadused, millele ei tehta järeleandmisi. Uut geneetikat valitakse
põhiliselt Prantsusmaalt. Farmi kodulehekülg www.birkelylimousine.dk
Hans Jorgen Jenseni Farmi (Hjulgaarden Angus and Simmental) külastus.
Praegune farm on ostetud 2008 a. Algul osteti 37 aberdiin-anguse tõugu lehma ja nende baasil
teostati edasist aretustööd. Hiljem osteti 40 embrüo vasikat Kanadast, USA-st, Šotimaalt, Inglismaalt
ja edasine aretustöö toimub nende parimate järglaste baasil. Karjas on ka 15 simmentali tõugu
ammlehma lihatootmise eesmärgil.
Praegune farm on ostetud 2008 a. Algul osteti 37 aberdiin-anguse tõugu lehma ja nende baasil
teostati edasist aretustööd. Hiljem osteti 40 embrüo vasikat Kanadast, USA-st, Šotimaalt, Inglismaalt
ja edasine aretustöö toimub nende parimate järglaste baasil. Karjas on ka 15 simmentali tõugu
ammlehma lihatootmise eesmärgil.
Taani lihatõugu pullide Katsejaam (Aalestrup Avlsstation).
Põhieesmärk on geneetiliselt parimate pullide valik jaama eesmärgiga kasutada neid hiljem
pärast katsetulemuste selgumist Viking Genetics ́i seemendusjaamas. Pullid registreeritakse
katse jaoks enne nende kuue kuuseks saamist ja nad peavad tegema veterinaarsed uuringud
karantiinilaudas enne katsete algust. Katse algab kui pullid on seitsme ja poole kuu vanused ja see
kestab kaheteistkümne kuu vanuseni. Katseperioodi vältel uuritakse nende juurdekasvu, lihastust,
söödakasutust, söödaväärindust ja samuti registreeritakse võimalikud haigusjuhud. Nende andmete
alusel saavad pullid eelpooltoodud tunnustele aretusväärtused ja päritavuskoefitsiendi. Samuti
pööratakse tähelepanu pullide käitumisele ja iseloomule. Katse lõpul klassifitseeritakse pullide
välimik lineaarse hindamissüsteemi alusel. Arvutakse välja pullide katse maksumus (kaasaarvatud
söödamaksumus, transport, kindlustus). Katse kogumaksumus ühe pulli kohta on 9500.- DKK.
Põhieesmärk on geneetiliselt parimate pullide valik jaama eesmärgiga kasutada neid hiljem
pärast katsetulemuste selgumist Viking Genetics ́i seemendusjaamas. Pullid registreeritakse
katse jaoks enne nende kuue kuuseks saamist ja nad peavad tegema veterinaarsed uuringud
karantiinilaudas enne katsete algust. Katse algab kui pullid on seitsme ja poole kuu vanused ja see
kestab kaheteistkümne kuu vanuseni. Katseperioodi vältel uuritakse nende juurdekasvu, lihastust,
söödakasutust, söödaväärindust ja samuti registreeritakse võimalikud haigusjuhud. Nende andmete
alusel saavad pullid eelpooltoodud tunnustele aretusväärtused ja päritavuskoefitsiendi. Samuti
pööratakse tähelepanu pullide käitumisele ja iseloomule. Katse lõpul klassifitseeritakse pullide
välimik lineaarse hindamissüsteemi alusel. Arvutakse välja pullide katse maksumus (kaasaarvatud
söödamaksumus, transport, kindlustus). Katse kogumaksumus ühe pulli kohta on 9500.- DKK.
Kolmas päev
Hans Ulrik Lund Farmi (Enghavegaard Blonde d ́Aquitaine) külastus.
Perekond omandas selle farmi 1902 aastal ja praegu peab seda neljas põlvkond. Farmil on 30 ha
põllumaad ja 10 ha metsa, samuti renditakse 5 ha rohumaid. 16 ha kasvatakse maisi, 5 ha varast
otra ja 8 ha kõrrelisi rohusilo jaoks. Põhieesmärk on kasvatada väga hea välimikuga veiseid näituste
jaoks ja neid hiljem tõuloomadena müüa. Puhtatõulised akviteeni heleda tõugu veiseid on pärit
Prantsusmaa ja Taani parimatest karjadest. Praegu on karjas 15 ammlehma, kokku 40 veist. Sellest
karjast on eksporditud tõuloomi Saksamaale, Austriasse, Tšehhi ja Taani karjadesse.
Jens Peder Boyseni Farmi (Birkelund Blonde d ́Aquitaine) külastus
Akviteeni heledat tõugu veistega alustatati 19 aastat tagasi kui osteti esimene seda tõugu ammlehm.
Hetkel on karjas 12 ammlehma ja nende järglased. See on hobifarm. Akviteeni hele tõug valiti hea
juurdekasvu, hea söödakasutuse ja liha vähese rasvasisalduse pärast. Samuti osaletakse Taani
Rahvusvahelisel näitusel alates 1999.aastast.
Anders Elmholti Farmi (Ostelvang Simmental) külastus
1988 aastal osteti farm suurusega 20 ha. 1992 aastal alustati simmentali karja aretusega ja
1995 aastal osaleti esimest korda Taani Rahvuslikul näitusel. Karja suurus on 18-24 ammlehma.
Karjas kasutakse palju testpulle ja farmist on läinud u 40 pulli katsejaama, kellest neli on välja
valitud „Viking Denmark ́i“ poolt aretusprogrammidesse. 2011.a. osteti teine farm suurusega 14 ha ja
renditi veel 36 ha maad. Kokku on 70 ha haritavat maad. Sellest 15 ha kasvatatakse nisu, 23 ha otra ja
10 ha maisi, ülejäänud on rohumaa all.
I/S Kjargaardeni vasikate nuumakompleks
Kjargaardeni nuumakompleks kuulub neljale omanikule, igale neist kuulub vähemalt üks farm koos
hoonetega, mis on renditud I/S Kjargaardenile, samuti kõik masinad ja loomad. Kokku töötab seal
viies üksuses 20 töötajat.
• Vasikad ostetakse 2-6 nädala vanuselt – u 3500 vasikat aastas
• Põrsad ostetakse 14 kg-sed – u 30 000 aastas
• Kokku on maad kasutuses 1426 ha
• Korraldatakse õppepäevi
Chr. Erik Boege farm (Ryde Limousine)
Farm osteti 1970.a, kus traditsiooniliselt peeti piimalehmi, sigu ja kanu. 1980.a. osteti esimene
puhtatõuline limusiini mullikas ja sealt edasi nende arvukus suurenes. Alates 1989 aastast peetakse
farmis ainult limusiine. Läbi aastate on „Ryde Limousine“ osalenud paljudel rahvuslikel näitustel
heade tulemustega – võidetud on tšempioni tiitleid kui ka teisi auhindu. Samuti on saavutatud häid
tulemusi Prantsusmaa näitustel, näiteks pull Ryde Uranus, kelle embrüoid, spermat ja järglasi on
müüdud üle maailma ja ta oli Taani limusiinide põlvnemistes kõige rohkem kasutatud pull. Täna on
farmis 11 ammlehma ja pererahval on põhitöö väljaspool farmi.
Hans Ulrik Lund Farmi (Enghavegaard Blonde d ́Aquitaine) külastus.
Perekond omandas selle farmi 1902 aastal ja praegu peab seda neljas põlvkond. Farmil on 30 ha
põllumaad ja 10 ha metsa, samuti renditakse 5 ha rohumaid. 16 ha kasvatakse maisi, 5 ha varast
otra ja 8 ha kõrrelisi rohusilo jaoks. Põhieesmärk on kasvatada väga hea välimikuga veiseid näituste
jaoks ja neid hiljem tõuloomadena müüa. Puhtatõulised akviteeni heleda tõugu veiseid on pärit
Prantsusmaa ja Taani parimatest karjadest. Praegu on karjas 15 ammlehma, kokku 40 veist. Sellest
karjast on eksporditud tõuloomi Saksamaale, Austriasse, Tšehhi ja Taani karjadesse.
Jens Peder Boyseni Farmi (Birkelund Blonde d ́Aquitaine) külastus
Akviteeni heledat tõugu veistega alustatati 19 aastat tagasi kui osteti esimene seda tõugu ammlehm.
Hetkel on karjas 12 ammlehma ja nende järglased. See on hobifarm. Akviteeni hele tõug valiti hea
juurdekasvu, hea söödakasutuse ja liha vähese rasvasisalduse pärast. Samuti osaletakse Taani
Rahvusvahelisel näitusel alates 1999.aastast.
Anders Elmholti Farmi (Ostelvang Simmental) külastus
1988 aastal osteti farm suurusega 20 ha. 1992 aastal alustati simmentali karja aretusega ja
1995 aastal osaleti esimest korda Taani Rahvuslikul näitusel. Karja suurus on 18-24 ammlehma.
Karjas kasutakse palju testpulle ja farmist on läinud u 40 pulli katsejaama, kellest neli on välja
valitud „Viking Denmark ́i“ poolt aretusprogrammidesse. 2011.a. osteti teine farm suurusega 14 ha ja
renditi veel 36 ha maad. Kokku on 70 ha haritavat maad. Sellest 15 ha kasvatatakse nisu, 23 ha otra ja
10 ha maisi, ülejäänud on rohumaa all.
I/S Kjargaardeni vasikate nuumakompleks
Kjargaardeni nuumakompleks kuulub neljale omanikule, igale neist kuulub vähemalt üks farm koos
hoonetega, mis on renditud I/S Kjargaardenile, samuti kõik masinad ja loomad. Kokku töötab seal
viies üksuses 20 töötajat.
• Vasikad ostetakse 2-6 nädala vanuselt – u 3500 vasikat aastas
• Põrsad ostetakse 14 kg-sed – u 30 000 aastas
• Kokku on maad kasutuses 1426 ha
• Korraldatakse õppepäevi
Chr. Erik Boege farm (Ryde Limousine)
Farm osteti 1970.a, kus traditsiooniliselt peeti piimalehmi, sigu ja kanu. 1980.a. osteti esimene
puhtatõuline limusiini mullikas ja sealt edasi nende arvukus suurenes. Alates 1989 aastast peetakse
farmis ainult limusiine. Läbi aastate on „Ryde Limousine“ osalenud paljudel rahvuslikel näitustel
heade tulemustega – võidetud on tšempioni tiitleid kui ka teisi auhindu. Samuti on saavutatud häid
tulemusi Prantsusmaa näitustel, näiteks pull Ryde Uranus, kelle embrüoid, spermat ja järglasi on
müüdud üle maailma ja ta oli Taani limusiinide põlvnemistes kõige rohkem kasutatud pull. Täna on
farmis 11 ammlehma ja pererahval on põhitöö väljaspool farmi.
Neljas päev
Kjeld Jenseni Farm (Groenbjerggaard)
Farmis peetakse 100 limusiini ammlehma ja lisaks on ka väike nuumakompleks, kus nuumatakse
aastas 250 vasikat. Põllumaad on 170 ha, kus kasvatatakse teravilja ja maisi. Limusiinide kasvatusega
alustati 20 aastat tagasi ning 2007 aastal ehitati uus farm. Tähelepanu pööratakse aretusele ja
osaletakse ka Herningi rahvusvahelisel Põllumajandusnäitusel. Parimad pullid, mida selles farmis on
aretatud on saadetud Taani Katsejaama Aalestrupis. Viimane pull oli nendest Gronberg Hugo, kelle
keskmine juurdekasv päevas oli 2476 grammi.
Steen Joergenseni farm (Šarolee)
Farm on ostetud 1986 aastal ja nii perenaisel kui peremehel on põhitöökohad väljaspool. Farmis
on 30 šarolee tõugu ammlehma ja järglased nuumatakse kohapeal. Kombinaati lähevad nuumatud
loomad vanuses üks kuni poolteist aastat. Igal aastal tuleb viis mullikat põhikarja. Karjas kasutatakse
kahte aretuspulli, mis on testitud Aalestrupi Katsejaamas. Farmis on ka u 60 kana ja munad müüakse
tarbijatele otse farmist. Farmile kuulub 27 ha põlde ja renditakse 45 ha karjamaid. Omandis olevatel
maadel kasvatatakse põhiliselt rohusööta ja teravilja.
Niels Nielseni farm (Kragelund Hereford)
1974 aastal osteti farmi kaks puhtatõulist herefordi pulli, keda kasutati piimalehmadel. 1976 aastal
osteti juurde mõned herefordi ammlehmad. 2000 aastal võttis Niels Nielsen farmi üle oma isalt 23
ammlehma, mis on ka hetkel katja suuruseks. 2003 aastal tuli sellest karjast pull Kragelun Tarzan,
keda hakati kasutama ka seemendusjaamas ja müüdi hiljem Saksamaale. Osaletakse edukalt Taani
Rahvuvahelisel Põllumajandusnäitusel Herningenis.
Kjeld Jenseni Farm (Groenbjerggaard)
Farmis peetakse 100 limusiini ammlehma ja lisaks on ka väike nuumakompleks, kus nuumatakse
aastas 250 vasikat. Põllumaad on 170 ha, kus kasvatatakse teravilja ja maisi. Limusiinide kasvatusega
alustati 20 aastat tagasi ning 2007 aastal ehitati uus farm. Tähelepanu pööratakse aretusele ja
osaletakse ka Herningi rahvusvahelisel Põllumajandusnäitusel. Parimad pullid, mida selles farmis on
aretatud on saadetud Taani Katsejaama Aalestrupis. Viimane pull oli nendest Gronberg Hugo, kelle
keskmine juurdekasv päevas oli 2476 grammi.
Steen Joergenseni farm (Šarolee)
Farm on ostetud 1986 aastal ja nii perenaisel kui peremehel on põhitöökohad väljaspool. Farmis
on 30 šarolee tõugu ammlehma ja järglased nuumatakse kohapeal. Kombinaati lähevad nuumatud
loomad vanuses üks kuni poolteist aastat. Igal aastal tuleb viis mullikat põhikarja. Karjas kasutatakse
kahte aretuspulli, mis on testitud Aalestrupi Katsejaamas. Farmis on ka u 60 kana ja munad müüakse
tarbijatele otse farmist. Farmile kuulub 27 ha põlde ja renditakse 45 ha karjamaid. Omandis olevatel
maadel kasvatatakse põhiliselt rohusööta ja teravilja.
Niels Nielseni farm (Kragelund Hereford)
1974 aastal osteti farmi kaks puhtatõulist herefordi pulli, keda kasutati piimalehmadel. 1976 aastal
osteti juurde mõned herefordi ammlehmad. 2000 aastal võttis Niels Nielsen farmi üle oma isalt 23
ammlehma, mis on ka hetkel katja suuruseks. 2003 aastal tuli sellest karjast pull Kragelun Tarzan,
keda hakati kasutama ka seemendusjaamas ja müüdi hiljem Saksamaale. Osaletakse edukalt Taani
Rahvuvahelisel Põllumajandusnäitusel Herningenis.
Viies päev
Mogens Pederseni farm (Vaselund Limousine).
1992 aastal omandati farm, mille pindala oli 92 ha. Varem oli see olnud kõrgetoodanguline Taani
punase holsteini piimafarm, kus kasvatati ka šarolee ja belgia sinist lihaveisetõugu. Farmis hakati
kasvatama simmentali tõugu lihaveiseid aga kuna neil oli palju probleeme poegimistega, siis valiti
uueks tõuks limusiin. Tänaseks on karjas 30 puhtatõulist limusiini ja 8 muu tõugu amme. Kasutakse
40 ha maad, millest enamik on rohumaade all. Kasvatatakse ka otra ja nisu. Eesmärgiks on tänasel
päeval nuumaloomade kasvatamine, kuid järjest suuremat tähelepanu pööratakse aretusloomade
kasvatamisele. Aretuseesmärgiks on kasvatada väga hea välimikuga, kõrge piimakusega ja hea
juurdekasvuga nudisid loomi. Noorloomad saavad tapaküpseks 14-16 kuu vanuselt ja nende
lihakehad kaaluvad siis 400- 500 kg.
Mogens Pederseni farm (Vaselund Limousine).
1992 aastal omandati farm, mille pindala oli 92 ha. Varem oli see olnud kõrgetoodanguline Taani
punase holsteini piimafarm, kus kasvatati ka šarolee ja belgia sinist lihaveisetõugu. Farmis hakati
kasvatama simmentali tõugu lihaveiseid aga kuna neil oli palju probleeme poegimistega, siis valiti
uueks tõuks limusiin. Tänaseks on karjas 30 puhtatõulist limusiini ja 8 muu tõugu amme. Kasutakse
40 ha maad, millest enamik on rohumaade all. Kasvatatakse ka otra ja nisu. Eesmärgiks on tänasel
päeval nuumaloomade kasvatamine, kuid järjest suuremat tähelepanu pööratakse aretusloomade
kasvatamisele. Aretuseesmärgiks on kasvatada väga hea välimikuga, kõrge piimakusega ja hea
juurdekasvuga nudisid loomi. Noorloomad saavad tapaküpseks 14-16 kuu vanuselt ja nende
lihakehad kaaluvad siis 400- 500 kg.
Õppereis andis ülevaate Taani lihaveisekasvatusest ja rikkalike kogemusi, mida saab rakendada
Eestimaal.
Eestimaal.
Reisist kokkuvõtte tegid Ilmar Kallas, Reet Toi, Pille Riin Rimmel.
