19.01.2023 toimus Keavas Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi infopäev. Kahjuks vedas ilm meid alt ja suur osa registreerunutest pikka teed ette võtma ei hakanudki. Siiski oli hea näha saalis juba tuttavaid nägusid, kes ilma trötsides kohale olid jõudnud. Kõigile teistele saadame ettekannete salvestused, kui need on valminud.

Päeva alustas Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Kadri Kaugerand rääkides seltsi liikmetele loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetusest, mille eesmärk on motiveerida põllumajandsettevõtjate ja neid ühendava ühistu koostööd, et töötada välja IRT ja VVD kontrolli- või likvideerimisprogrammid iga ühistuga liitunud ettevõtte jaoks. Toetuse taotlejaks oleks ettevõtjaid koondav ühistu, aga kasutaja ettevõtja.

Järgnevalt andis Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli juhataja Kaivo ülevaate lihaveiste jõudluskontrollist pöörates kasvatajate tähelepanu aretusväärtustele, lineaarsele hindamisele, andmete edastamisele ja loomade kaalumistele. Kaivo tõi positiivsena välja, et andmeid edastatakse ühtlaselt ja regulaarselt. Lisaks ~1/3 loomadest siiski kaalutakse, kuid leiame, et suureneda võiks just 200- päeva kaalude osakaal veelgi.

Kaivole järgnesid esinejad ühise teemaga- ülevaade lihaveiste müügiolukorrast. Linnamäe Lihatööstuse tegevjuht Marko Hiiemäe andis ülevaate mahelihaveiste kokkuostust ning tõi välja, et aastal 2022. tehti nende poolt 78 looma teenustööna. Marko tõi olulise aspektina välja rümba kvaliteedi näitajad, paremad võiksid olla rasvasuse tulemused. Liivimaa Lihaveisega müügitehingut tehes antakse kasvatajale tagasisidet rümba kvaliteedi ning marmorlisuse kohta, et teha aretuses õigeid otsuseid. 2023. aasta arenguna soovitakse hinnata marmorlisust ja hinnastada seda kasvatajale, hinnata tapaküpsust ultraheliga ning teha rohkem koostööd.

Baltic Vianco juhataja Janek Mustmaa tõi välja 2022. aasta muudatustena, et rümba kaalud on suurenenud ning hinnaerisuse puudumise. Lisaks ekspordi raskused, milleks on konkurents, see et Eesti ei ole tuntud veiselihatootja ja asub logistiliselt kaugel. Me vajame suuri finantse turundustegevuseks, et anda kaubale lisandväärtust.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko tõi oma ettekandes välja eksorditud lihaveiste arve- kõige rohkem eksporditi 2022. aastal aberdiin- anguseid, šoti mägiveiseid ja hereforde. Tõuloomade müügil nõutakse tihti suuri partiisid, mida raske kokku saada, lisaks on karjadest ostes tihti tõuveised ebaühtlased. Enam tulu annaks tiinete mullikate müük. Tanel tõi ettekandes välja, et hea partii kujundamiseks oleks vajalik eelnev ühtlustamine pidamisel.

Eesti Lihaveisekasvatajate Ühistu tegevjuht Rando Treimuth tutvustas nende kaudu liikuvate loomade statistikat ja olulisena tõi välja, et kokkuostu puhul on oluline välimik, kaal, vanus ja kogus. Lisaks tegeletakse lisategevusena farmitarvikute vahendusega.

Kuna ilma tõttu ei jõudnud esinema Marju Aamisepp, kes pidi rääkima FADN andmetest ja nende olulisusest, siis loodame, et kuuleme tema ettekannet tagantjärele. Päeva jätkas Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu tegevjuht Vallo Seera (DVM) teemaga bioohtuskava koostamine ja rakendamine mäletsejatele. Bioturvalisus on oluline, sest ainult terve loom suudab kasumlikult toota. Vallo tõi oma ettekandes näite bioohutuse eiramisest ja selle tulemustest viidates sellega, et nakkushaiguste seire on üks bioohutuse alustaladest. Nakkushaiguste karja toomisel on erinevaid viise, mida ei pruugi me igapäevaselt töötades tähelegi panna- näiteks ostusöödad või vireeni auto. Vallo ettekanne on kindlasti oluline kuulamine ja lugemine loomapidajatele!

Farm In tegevjuht Tiiu Nõmmik kahjuks haigestus ning meile kohapeal esineda ei saanud, kuid salvestas meile ettekande, mida saate nüüd mugavalt ise kuulata. Ettekandes räägib Tiiu Farm In tegemistest ja tarvikute hangetest ning ühe teemana puudutab põgusalt ka põllumajandusplasti käitlemist. Nendest teemadest teeb Tiiu täpsema ja informatiivsema ülevaate kevadel.

Päeva lõpetas Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esimees Jane Mättik andes ülevaade seltsi tegemistest 2022. aastal ja tutvustas plaane 2023. aastaks. Jane andis ülevaate ammlehma toetusest, kui ka kriisiabi jaotamisest. Tutvustas ELKS esindatust erinevates organisatsioonides ning töörühmades. Rääkides 2022. toimunud sündmustest tõi Jane olulisena välja mitu välismaist teadlast ja koolitajat, kes meie lihaveisekasvatajate jaoks Eesti toodi. Sellistel koolitustel võiks olla aktiivsem osavõtt, sest lõpuks kuluvad need teadmised meile kõigile ära. 2023. aasta plaanideks on erinevad koolitused, jäjekordne pullikonkurss, suvepäevad ning loodetavasti kaks õppereisi- UK ja Soome.

Täname ikka neid aktiivseid liikmeid, kes kohapeale kuulama olid tulnud ning omavahel suhtlema!