ANNONESE farm (www.annonese.it) Alessandria linna lähedal.
Tegemist on perefarmiga, mis on spetsialiseerunud Prantsusmaalt toodud lihaveiste, nii pullide kui lehmikute (Ch, Li, Sa, Au ja nende ristandid) intensiivsele nuumamisele. Kuna liha nõudlus on viimase 20 aastaga vähenenud, siis kui varem müüdi 100 000 tapalooma aastas, siis nüüd 15-20 tuhat.
Loomad saabuvad Prantsusmaalt enamjaolt 7-10-kuustena (280-360 kg), aga ka üle aastastena (400-500 kg). Tervise seisukohalt on kriitilised farmi saabumise esimesed päevad. Saabuvatele loomadele on eraldi laut, kus nad on 30 päeva karantiinis. Sel ajal on erinev ratsioon võrreldes hilisema nuumaperioodiga ja hoolikas veterinaarne jälgimine.
Loomade saabumisel vaatavad veterinaarid kõik loomad ükshaaval üle, pügavad selja piirkonna puhtaks, teevd parasiiditõrje, vaktsineeritakse ja sisestatakse info arvutisse, et see jõuaks
kontorisse. Huvitav oli näha spetsiaalset ’rada’ ehk külgedelt kinnist koridori, laius 64 cm (sellest mahub läbi ka 700 kg loom), milles loomi veterinaarselt töödeldi. 1-2 inimest teevad 480 looma nn. ’sisse võtmise’ ühe 12-tunnise tööpäevaga. (Ideid loomade käitumise ja sobivate käitlemisvahendite kohta on saadud http://grandin.com/ ).
Loomad jagatakse kaalu järgi homogeensetesse gruppidesse, vastavad märkmed kirjutatakse ka bokside piiretele. Bokside vaheseinad on kinnised (plaatidest), et haigused vähem leviks ja loomadel vähem stressi oleks. Peale loomade karantiinist edasi liikumist tehakse koristus ja deso tervele laudale korraga.
30 päevaga on loomad kohanenud, nad viiakse üle teistesse lautadesse ja söötmiseks kasutatakse nüüd nuumaratsiooni. Muidugi toimub üleminek ühelt ratsioonilt teisele tasapisi, on 10-12 vaheetappi, heina hulk väheneb, maisi hulk suureneb (nuumaperioodil kuni 50% maisijahu).
Nuumaperiood kestab selles farmis minimaalselt 210 päeva. See on seotud tapatoetusega (38€/ looma kohta). Loomi kaalutakse 2 korda – farmi tulemisel ja tapamajja minekul. Keskmine juurdekasv 1,2-1,5kg/ööpäevas, arvutatakse kaalude vahe miinus 3%. Loomad realiseeritakse keskmiselt 17-19 kuu vanuselt, šaroleepullid kaaluga 720-770 kg ja lehmikud 520-560 kg ning limusiini tõugu pullid 600-640 kg ning lehmikud 450-480 kg ja makstakse eluskaalu eest vastavalt 2,4 ja 2,6 €/kg. Tapasaagis 59% Ch ja 63 % Li. Itaalia turg eelistab väherasvast liha.
Farmis kokku 11 laudahoonet (ehitiste all kokku ca’ 10 hektarit). Uued laudad on ehitatud perspektiiviga ka tööstushooneteks, kui põllumajandustegevusega peaks lõpetatama. Euroopa suurim nuumalaut mahutab 1500 pead (44+44 boksi, boksis 10-15 looma. Tunnistavad ka ise, et liiga suur struktuur – kui nt. öösel laadida autole kümmekond looma, siis saab häiritud terve lauda öörahu. Muidu on loomad rahulikud, ei tülitse. Professor põhjendas seda väga tasakaalustatud ratsiooniga (kindlasti ei tohi olla näljatunnet ega ka mitte energia liiga). Loomi söödeti 2-4 korda päevas: väga kuiva struktuuriga miksersööt koosneb maisisilost, maisijahust, kliidest, sojast, päevalillešrotist, põhust, lisaks mineraalid, pärm, karbamiid.
Temperatuur külastatud piirkonnas on talvel harva miinuskraadides, suvel +30-+35C. Seega vee külmumise ohtu talvel pole, suvel aga vaja laudaõhu ja loomade jahutamist ventileerimise ja vee pihustamisega.
Tegemist oli väga edumeelse farmiga. Suurtel katusepindadel olid päikesepaneelid ning kompleksi kuulus ka biogaasijaam. Kokku töötas ettevõttes 5 vet. arsti, 3-4 töölist ning koos kontori poolega kokku ca’ 25 inimest.
MARCHESINA farm majandab 400 hektaril, hetkel nuumal 3000 looma. Lisaks oma tapamaja, kus tapetakse 70% kasvatatud loomadest. Farmil on 11 laudahoonet, neist 2 vanemat restpõrandaga, uued laudad kaldega betoonpõranda ja sügavallapanuga (kalle 1,5 cm/5 m kohta). Oli ka kombineeritud variant, kus restpõrand oli ainult söödafrondi taga umbes 2 meetrit ning tagapool on puhkeala, millele puistatakse hekseldatud põhku .
Itaalia uue seaduse järgi uutes ehitistes enam restpõrandaid ehitada ei tohi ja vanad restpõrandad tuleb katta kummidega. Farmi tegevjuhi sõnul juurdekasv põranda tüübist ei sõltu, restpõrandal on lihtsalt rohkem traumasid ja sellepärast peetakse seal mullikaid. Bokside kohal olid jämedad elektrikarjuse traadid, et loomad ei saaks üksteise peale hüpata. Enamus loomi olid sarvedega, aga selles ei nähtud probleemi, sest stressivabad loomad kaklevad-rüselevad minimaalselt. Boksid olid nummerdatud ning iga looma kohta on andmed arvutis. Minimaalselt 2,7 m2 looma kohta. Nuumaboksides 6-8 looma ja selles farmis olid bokside vaheseinad torudest ehk loomad nägid neist läbi.
Sõimed olid spetsiaalse värviga töödeldud, et pind oleks libe ja sööt ei jääks sinna külge ega rikneks. Söödetakse kord päevas, et toit oleks pidevalt ees, aga ei rikneks. Miksersööda kuivainesisaldus 60%, söödast 45% moodustab maisijahu. Sõime piirdetorude kõrgus on reguleeritav ja torud kergelt eemaldatavad. Professori kommentaar: alumine toru ei tohiks olla täpselt sõime kohal, vaid 10-15 cm sõime kohal, et loomal oleks mugavam süüa.
Ka selles farmis saabuvad loomad vaktsineeritakse ja tehakse parasiiditõrje, aga erinevalt teistest farmidest antakse kolmandal päeval loomadele aspiriini. Antibiootikume kasutatakse ainult haiguste raviks, profülaktikaks, nagu mõnedes farmides, ei anta. Peamiselt esineb bakteriaalseid hingamisteede haigusi. Ka selles farmis kaaluti loomi ainult saabumisel ja farmist välja minemisel, vahepealset kaalumist peeti mitte oluliseks ja ka töömahukaks.
Farmi kõrval oli biogaasi tootmine, kus lisaks sõnnikule kasutati sorgosilo. Tootmishoonete all ca’ 25 ha. Farmi ümbrus oli heas korras ning professor Carlo kiitis, et kui farmis valitseb puhtus ja kord, siis on kord ka farmiomaniku ’peas’ ja selline farm elab üle ka majanduslikult karmid ajad.
Traktoristi palk külastatud farmis 1400-1500€.
RIPAMONTI farmi tootmisosakond Novedrades.
Omanik on veterinaardoktor ning ettevõttel on 2 farmi ja tapamaja (http://www.ripamonticarni.it/ing/index.htm). Ka selles farmis on vanad laudad restpõrandaga, uued sügavallapanuga. Eelistatud on šarolee tõug ja loomad ostetakse sisse Prantsusmaalt. Ei ole oluline 210 päeva nuumamise tapatoetus, nuumamine kestab mullikatel keskmiselt 140 päeva ja pullidel 160-180 päeva ning siis lõppkaal kuni 800 kg. Kui juhtub nuumale ostetud loomade seas olema tiine mullikas, siis selliseid loomi tapamajja ei saadeta (trahv 3000 eurot!), vaid lastakse ära poegida farmis.
Tegime grupiga ringkäigu loomade liikumise järjekorras: kõigepealt loomade vastu võtmise ruum, protseduurid, siis karantiini ala, kus loomad 30 päeva ja siis nuumalaut. Selles farmis tehti lisaks vaktsineerimistele ka profülaktiline antibiootikumi kuur kõikidele loomadele, et vältida stressist tingitud palavikku. Omaniku arvates on juurdekasv sügavallapanul parem (100-150 g/ööpäevas) ja selles farmis kaaluti loomi sagedamini. Keskmine juurdekasv šaroleedel 1,5 kg/päevas, limusiinidel 1,35 kg/päevas. Sügavallapanu põhku soovitab omanik lisada 1-2 päeva tagant ja vähe haaval, mitte kord nädalas ja palju korraga. Looma kohta 4 m2 põrandapinda.
Loomade ajamine ühest laudast teise on korraldatud aedade süsteemiga, aia liigutamine peab olema jõukohane ühele inimesele (nt. oli aia otsa all ratas).
Küsisime mahetoodangu kohta, vastus – kui turg ei nõua, siis ka ei toodeta. Sama on ka härja/pulli lihaga. Itaallased eelistavad vähemrasvast pulliliha ja kuna härgade juurdekasv on veidi väiksem, siis nuumaloomade hulgas kastraate ei olnud.
CAPRIOLO (MARTINELLI) farmis nuumatakse ainult lehmikuid, ca’ 3000 looma, tõugudest jälle Prantsuse päritolu šarolee, limusiin, salers ja nende ristandid, mis ostetakse kõik Prantsusmaalt. Kuna loomad olid nuumal minimaalselt 210 päeva (toetus!), siis eelistati osta kergemaid loomi ja odavamalt (nt. 12-kuused mullikad keskmise kaaluga 320 kg, karjamaalt tulnud loomad, kes hakkavad omanike sõnul nuumal paremini juurde võtma kui rammusamad ja raskema kaaluga saabuvad loomad). Ehitistel enamuses restpõrandad, katuse kalle suurem, et soodustada loomulikku ventilatsiooni.
LA ROVERE farm, kus oli 1000 looma (ainult pullid) ja mis kuulub Azove kooperatiivi http://www.azove.it/ ,milles ligi 200 erinevat firmat, neist 100-120 tegelevad loomkasvatusega, on väiksemaid nt. 200-pealisi farme ja suuremaid ehk mitme tuhandelisi. Aastas kasvatatakse ja turustatakse üle 60 tuhande looma. 50% loomadest tapetakse oma tapamajas, tõugudest esindatud 70% šarolee, vähem limusiine ning šarolee ja limusiini ristandeid. Realiseerimisele lähevad loomad 15-19-kuuselt. Enamus noorloomi ostetakse sisse Prantsusmaalt, aga viimasel ajal rohkem ka Iirimaalt ja Poolast, kus hind odavam.
Sarnaselt eelmistele külastatud farmidele loomad saabumisel vaktsineeritakse ja hoitakse karantiinis jälgimisel ning ülemineku ratsioonil 30 päeva. (Esimesed 3 päeva saavad ainult heina). Hiljem eri ratsioon šaroleedele ja limusiinidele. Algul boksis 20 looma, lõppnuumal kuni kümme. Kaldega tsementpõrandal (1 cm/1 m) oli paks sõnnikukiht, et loomad ei libiseks ja talvel oleks soojem.
Osa sõnnikut trambivad loomad lihtsalt aia serva alt välja. Ventileerimiseks kasutati osades lautades tavaventilaatoreid, osades helikopterventilaatoreid. Viimased öeldi olevat kallimad, aga paremad.
Erinevalt teistest farmidest nimetati sööda koostises ka lutserni, pulpi, linaseemneid. Terve ettevõtete grupp söödab sama retseptiga ratsiooni, et liha kvaliteet oleks ühtlane. Keskmine juurdekasv 1,38 g/ööpäevas (1,45 šaroleedel ja 1,3 limusiinidel). Tapasaagis 60-61% Ch, 63-64% Li, võrdluseks 68% Pi. Selles farmis pöörati tähelepanu loomade sisseostmisel ka nende nudisusele.
Veel saime Itaalia kohta teada, et 1950.-1960.-ndate aastate poliitika ei soosinud väiketalupidamist, inimestel soovitati linnadesse tööstustesse tööle minna ja praegu ongi nuumamine koondunud suurfarmidesse. Ammlehmi on Itaalias 350 000, lihaloomi 5 miljonit (kuid 1980.-ndatel 11 miljonit). 1985. aastal asutati Itaalia Šarolee- ja limusiinikasvatajate Ühing ANACLI http://www.anacli.it/WEBSITE/ , mis peab alates 1999 tõuraamatut ja millel on praegu 1000 liiget.
70% nuumamisele tulevaid loomi ostetakse Prantsusmaalt, vähem Iirimaalt ja Poolast.
Lisaks nuuma- (e. tapa-) toetusele 38€/loom on olemas veel nn. poegimistoetus 75€/loom (esmaspoegija mullika puhul 140 €).
Mõtteid reisil osalenutelt.
*Vaatad seda värki ja popsi tunne tuleb peale.
*Kui enne reisi sai mõeldud nuumamisele, siis peale reisi on suured kahtlused – millised investeeringud ehitistele, mais eest sisse tagant välja jne.
*Jäi nägemata, et kui on nii määrdunud loomad, kuidas neid siis tapamajas vastu võetakse?
*Sellist nuumamist üle võtta meil ei tasu, liiga kallis vaadates meie liha müügihindu. Võimalik müüa võõrutatud loomi, kui piisav kogus ja ühtlane kvaliteet, siis saaks müüa otse Itaaliasse, ilma poolakate vahenduseta.
*Ostjad soovivad auto täit loomi ühest kohast. Eestis on vähe suuri farme, mis sellise pakkumisega hakkama saavad. Järelikult on vaja toimivat kogumiskeskust.
Reisiseltskond oli tore ja huvitavaid vestlusi jagus nii söögilauda kui ka bussisõidule nii loomakasvatustest, masinatest kui muust.
Lõpetuseks üks bussis kuuldud mõtlemise ülesanne: kahe kaalumisega (apteegikaaludega) selgitada välja kaheksast kuulist üks, mis on teistest kergem (seitse kuuli on ühesugused).
Kes lahenduse leiab, see leiab lahenduse ka oma lihaveisekasvatusliku ettevõtmise jätkamisele ja saab hakkama ka tulevikus.
Reisist oli kasu. Aitäh korraldajatele ja osalejatele!
Reisikirja pani kokku Reet Pikkmets
