Šoti mägiveis (Highland Cattle) (Hc)

pm-mag Tõnu Põlluäär

Ajalugu

Šoti mägiveised pärinevad Šotimaa Highlandi ja lääneranniku piirkonnast, seetõttu nimetatakse neid otseses tõlkes kõrgmaa veisteks. Šoti mägiveis on maailmas vanim tõug, keda on tõuraamatusse võetud. Veised pärinevad Šotimaa mägialadelt, kus nad on kohalikes rasketes elutingimustes – laialdastel kidurakasvulistel karjamaadel kaua vastu pidanud. Algselt jagati tõug kaheks – Lääne mägiveis ehk Kyloe ja mandri Highlander. Kyloes`d kasvasid Šotimaa läänesaartel, olid väiksema kasvulised ning enamused musta värvi ja hallikas varjulise kasukaga, võrreldes mandri mägiveistega. Suuruse vahe oli tingitud kliimast ning limiteeritud söödaolustikust. Tänaseks taolist vahet enam ei ole ja kõik Hc veised on ühtemoodi. Esimesed 30 Hc veist saabusid Eestisse Rootsist 1999.a

Üldiseloomustus

Hc on oma väljanägemiselt väga atraktiivne tõug. Tõug on ekstensiivne, seega on veised kasvult suhteliselt väikesed. Nad ei sobi intensiivseks nuumamiseks.

Foto: Egmond Velve

Pullid saavad tapaküpseks alles 24 – 30 kuu vanuses. Karv on pikk, aluskarv tihe- see kõik kaitseb teda tuulte, lumetormide jms. eest. Tavaliselt on loomad värvuselt kuldpruunid, kuid on ka tiigrikarvalisi ja musti. Tõu omapäraks on pikad sarved. Lehmade emaomadused on suurepärased. Šoti mägiveis kasvab aeglaselt, seetõttu on nad teiste veistega võrreldes pikaealisemad, keskmine lehmade poegimisiga on 3 a. Veised on sööda suhtes vähenõudlikud, kasutavad hästi kidurat karjamaarohtu ja võsa.

Talvituvad veised meelsamini väljas kui varju all, seetõttu on nende pidamine vähenõudlik ja odav. Soojades tingimustes (soe laut, kuumad ilmad jms.) “kuumeneb Hc veis üle”. Haigestumise risk on väiksem kui teistel tõugudel. Hc veised on pikaealised, kerge poegimisega, iseseisvad, heade emaomadustega. Šoti mägiveis on äärmiselt sõbralik, kui teda kasvatamisel hästi kohelda. Šoti mägiveise liha on eriline, looduslähedane ja tervislik, seda peetakse modernseks terviseroaks, on vähese rasva- ja kolesteroolisisaldusega, kuid sisaldab rohkesti valku ja rauda. Eestis on šoti mägiveise tõumärgiks Hc ja pullidele antavad tõuraamatunumbrid on vahemikus 94000…94999.

Jõudlus- ja aretusalased andmed Eestis (keskmised)
Tunnus/aasta: 2014 2015 2016 2017 2020
Sünnimass (kg) ♀: 28,1 28,2 28,7 28,2 28,3
Sünnimass (kg) ♂: 29,0 29,9 30,0 29,8 29,2
200p. mass (kg) ♀: x x 116,0 141,0 178,7
200p. mass (kg) ♂: 143,0 159,9 143,8 168,9 182,5
365p. mass (kg) ♀: 183,7 203,0 183,0 184,2 200,2
365p. mass (kg) ♂: 214,0 231,0 185,0 210,3 226,0
Tunnus/aasta: 2014 2015 2016 2017 2020
ammlehmade vanus 6a 4k 6a 7k 7a 4k 7a 4k 7a 9k
poegimisvahemik, p 453 444 463 446 462
esmaspoegimisiga, k 40,3 43,5 44,4 39,4 44,7
surnultsündinud vasikate% 2,3 1,1 1,9 3,0 2
vasikate suremus 1…183 p, % 2,3 1,9 1,8 3,3 5,4
noorpulli realiseerimise vanus, k 22,4 20,9 22,9 22,9 20,7
lihakeha mass, kg 179,4 207,6 233,3 241,9 196,1
SEUR % x 13,3 28,6 25,0 5,6
Arvnäitajad

  • Sünnimass 28…31 kg*

  • Täiskasvanud loomade kehamass:
    lehmad kuni 550 kg*
    pullid kuni 800 kg*

Andmed: Soome Jõudluskontroll

Viited