Highland cattle

Ajalugu

Šoti mägiveised pärinevad Šotimaa Highlandi piirkonnast, seetõttu nimetatakse neid otseses tõlkes kõrgmaa veisteks. Šoti mägiveis on maailmas vanim tõug, mis on võetud tõuraamatusse. Veised pärinevad Šotimaa mägialadelt, kus nad on kohalikes rasketes elutingimustes – laialdastel kidurakasvulistel karjamaadel kaua vastu pidanud.

Üldiseloomustus

Veised on kasvult väikesed. Karv on pikk, aluskarv tihe. Tavaliselt on loomad värvuselt kuldpruunid, kuid on ka tiigrikarvalisi ja musti. Tõu omapäraks on pikad sarved. Lehmade emaomadused on suurepärased. Šoti mägiveis kasvab aeglaselt, seetõttu on nad teiste veistega võrreldes pikaealisemad, keskmine lehmade poegimisiga on 37 kuud. Veised on sööda suhtes vähenõudlikud, kasutavad hästi kidurat karjamaarohtu ja võsa.

Talvituvad veised meelsamini väljas kui varju all, seetõttu on nende pidamine vähenõudlik ja odav. Haigestumise risk on väiksem kui teistel tõugudel. Šoti mägiveis on äärmiselt sõbralik, kui teda kasvatamisel hästi kohelda. Šoti mägiveise liha on eriline, looduslähedane ja tervislik, seda peetakse modernseks terviseroaks, on vähese rasva- ja kolesteroolisisaldusega, kuid sisaldab rohkesti valku ja rauda.

Arv näitajad
  • Sünnimass 28…31 kg*

  • Täiskasvanud loomade kehamass:
    lehmad kuni 550 kg*
    pullid kuni 800 kg*

Andmed: Soome Jõudluskontroll

Viited