Tirooli hall (grauvieh) (Gr)

pm-mag Tõnu Põlluäär

Tirooli hall (Gr) tõug pärineb Austriast Tirooli orust ja on väga pika ajalooga. Teda on märgitud juba 1000 a e.m.a. Esimesed kirjaliku ülestähendused on aastast 1879 F.Kalteneggeri poolt. 1896.a loodi esimene elusloomade aretusühistu, kes kogus tõu kohta andmeid ja ühendas originaaltõud. Kuna veiste arvukus oli langenud ohtlikult madalale tasemele loodi 1908.a tõu kaitsmiseks ja reklaamimiseks Halli Veise aretusühistu,. Hiljem tekkisid veel mitmed tirooli halli veise ühistud, kes teglesid näituste korraldamise ja tõu propageerimisega. 1933.a defineeriti ühine aretuse eesmärk kõikidele aretusloomadele. Peale seda on Gr tasapisi arenenud. Hetkel on Austrias 18000 Gr esindajat. Tõugu leidub ka Saksamaal, Šveitsis ja Itaalias.

Gr on kahesuunaline tõug. Tõule on iseloomulik kõrge piima- (~5000 kg laktatsioonis) ja lihatoodang (tapasaagis kuni 60%). Värvuselt on veised hõbe kuni raudhallini, mõnikord pruunikashallid musta ninamokapeegliga. Emasloomad on isastest heledamad. Tõule on iseloomulikud tumedad sõrad. Sünnimass emasloomadel on 36 kg ja pullikutel 40 kg. Juurde kasvavad veised ööpäevas ~1000gr. Emasloomad kasvavad täiskasvanuks kolme aasta jooksul, kaaludes siis 550-650 kg. Tirooli hallidel on tugev kehaaehitus ja tugevad sõrad. Gr on hea rohusööda kasutaja. Samuti on nad pika tootliku eaga ja väga viljakad. Aretuse eesmärgiks on suurendada piima- ja lihatoodangut nii koguseliselt kui ka tõsta kvaliteeti. Lisaks on eesmärk säilitada tõu tüüpilised funktsionaalsed omadused: turja kõrgus, tugev kehaehitus, tugevad jalad ja sõrad, vastupidavus (just mägikarjamaal toimetulemiseks), hea viljakus, kerge poegimine, hea udar ning lüpstavus. Gr sobib kasutada ka vähenõudlikes tingimustes, kuna nad säilitavad ka siis oma vastupidavuse, hea piimakuse ning viljakuse. Tirooli hall sobib hästi teiste lihatõugudega ristamiseks. Lihakeha ~58%. Eestis on tirooli halli tõu märgiks Gr ja pullidele antavad tõuraamatunumbrid on vahemikus 87000 … 87999.