Järgnevalt ülevaade, kus käisime ja mida nägime ning õppisime.
25. juuli hommikul Manchesteri lennujaamas võttis meie resigrupi vastu tüüpiline Inglismaa vihmane ilm, aga samas naeratav ja reibas Briti Šaroleeühingu juhatuse esimees Steve Nesbitt.
Esimene külastusobjekt – Cogent Seemendusjaam (Cogent Breeding Ltd). Kuna bioohutuse reeglid on karmistunud, siis ei viidudki meid otseselt seemendusjaama sisse ja pulle vaatama, vaid ligi paar kilomeeetrit eemal asuvas karuselliga lüpsifarmi seminariruumis (Lea Manor Farm, hetkel 1200 lehma, tulevikuplaanis 2500) anti ülevaade seemendusjaama tegevusest. Cogent on üks kahest (teine on Genus Breeding Ldt.) suurest tipptasemel Briti seemendusjaamast, loevad ennast kõige kaasaegsemaks. Kuni 2010 oli pearõhk piimatõugu pullidel, lihatõugude esindus 21 pulli 11-st tõust. Täna on seemendusjaamas 74 lihatõugu pulli 16-st erinevast tõust. Lüpsikarjakasvatajatel on enam nõudlust anguse ja Briti sinise tõu sperma järele, lihaveiskasvatajate huvi šarolee ja limusiin. Huvitav teadmine oli uus tõug Stabilaiser, mille omakeskis tõlkisime „Segu 7“, sest nö. algkomponentideks on Ab, Si ja Li.
Cogent’is tegeletakse sperma suguselekteerimisega, milles soo tõenäosus on 90%. Kuna suguselekteeritud sperma on nõrgem, tuleb seda kasutada viljakamatel loomadel ja mullikatel ning kasutades loomulikku, mitte sünkroniseeritud inda. Siis tiinestumise protsent peaaegu sama, mis tavalise spermaga.
Pulli valiku otsustavad:
- välimik
- turu nõudlus
- jõudlus
- põlvnemine
- päritolukarja tervislik seisund
Uued noorpullid testitakse kõigepealt lüpsikarjal: 1000 kõrt saadetakse suuretesse lüpsifarmidess (a’ 25 kõrt) ja farmeritelt kogutakse andmed tiinuse kestvuse, poegimiskerguse, vasika elujõulisuse (mitu tundi peale poegimist jalul) ja värvuse kohta. Et talunik kindlasti saadaks aruande ankeedi, siis boonuseks 2 tasuta spermakõrt järgmiselt noorpullilt. Pulli kohta peab saama tagasi 200 ankeeti. Tiinuse kestvus 288-289 päeva lihatõugudel normaalne, kui üle 291 päeva, kaalutakse juba pulli mahakandmist. (Tiinuse kestvus ei mõjuta alati poegimiskergust, aga piimatootjatele on iga päev tähtis ja nt. Briti sinise keskmine tiinus on 276 päeva). Mitte sobivad ehk testi mitte läbinud noorpullid saadekase tapale. Eesmärk on populariseerida kunstlikku seemendust rohkem lihaveisekasvatajatele, kuna vaid 8% lihakarjadest kasutab seda (piimakarjadest 80%). Šaroleetõugu pullid: www.cogentinternational.co.uk/bulls/signature-beef/ Cogentil ei ole praegu pakkuda geneetiliselt nudi šarolee spermat.
Spermat ekspordib Cogent 32 riiki kokku ligi 5 milj. doosi s.o. kokku nii piima-kui lihatõud; lisaks Suurbritannias müük ligi 2,5 milj doosi aastas. Firmas on 130 töötajat s.h.70 müügispetsialisti.
Tähtis on loomade kohtlemine ja heaolu – pullid on üksikboksides ja ühe loomaga tegeleb pidevalt sama talitaja, kes ainult söödab ja hooldab, aga ei tee raviprotseduure, süsti jms. mis põhjustab loomale ebameeldivust või valu.
Sama päeva pealelõuna jätkus vihmaselt, aga see ei seganud meil tegemast traktori haagisel mugavate põhupakkide peal ekskursiooni Greystoke farmi, vastuvõtjaks peremees David Lawton oma perega. Lawtonite karjas on ligi 250 ristandamme (piimatõu ja limusiini jt. ristandid) ning 8 šarolee ja 2 limusiini karjapulli, on kasutanud ka Briti sinist. (Lisaks ettevõttel veel 2500 lammast). Poegimine märtsist juunini siseruumides, eelmisel hooajal oli 220 poegimise kohta 7 keisrilõiget ja 4 hukkunud vasikat. Haritakse ligi 1000 hetkarit rohumaad. Põhitöö teeb peremees koos kahe poja ja lamburiga. Karjaajamisel kasutatakse karjakoeri ja ATV-sid.
Roundhouse – ümarlaut Ehitisi näitas ja ideed tutvustas insener Geoff Simpson. Huvitava ehitusliku lahenduse põhiidee: metallkonstruktsioonidega ’telk’, sees palju mugavaid kergaedu, keskel sorteerimisala. Hoones võib olla 100 looma ja ei mingit haisu – õhk liigub külgedelt sisse ja ülevalt välja! Söötmine künadest (vanem mudel) või betoonilt söötmisalalt. Allapanu põhk pallipurustiga. Pakutakse 22, 30 ja 40 m läbimõõduga mudeleid. Lumega kliima jaoks eridisainid. Hind suurusjärgus 80 000€.
Ehitatud on tänaseks 90 ümarlauta, neist 78 Suurbritannias, teised mujal Euroopas: Saksamaal, Hollandis, Taanis, Belgias, Leedus, Rootsis on praegu üks ehitusloa ootel.
Loomad on neis varjualustes väga rahulikud – näevad teisi loomi, aga kuna tegemist ümarvormiga, siis ei teki nö. liiga suure karja efekt. Mõeldud on ka inimese mugavusele – jootjate kõrval pikitorud vahega 35 cm ja sealt mahub talitaja läbi ilma üle aia ronimata või väravat avamata.
Steve Nesbitti kodutalu Alwent farm – müüb nii elusloomi, spermat kui embrüosid. Tegemist on 80 ha suuruse vana peretaluga, kuhu esimesed šaroleed toodi 1975. Loomad: 20 tipptasemel šaroleeamme ja 120 texeli utte. Viimase kolme aastaga müünud mitu pulli seemendusjaamadele (pullid Alwent Goldbar, Hercules, Hitman). Suund nudidele loomadele, eesmärk suur karkass ja vähe rasva.
Grove Farm ja noorperemees Ben Harman, kelle vanaisa Anthony Harman tõi Inglismaale esimesed šaroleed ja oli Briti Šaroleeühingu esimene president ja kelle kohta teab ka üht-teist Wikipedia en.wikipedia.org/wiki/Tony_Harman. 1902. a rajatud perefarmis on hetkel ligi 40 amme pluss noorkari ehk kokku üle saja looma. Majandatakse 270 hektaril, sellest 85 ha rohumaa. Saime jälle traktori haagisel ekskursiooni s.h mitmed kilomeetrit läbi alevi. Linna lähedus tekitab aga talunikule ka probleeme – igahommikusel ringkäigul võid avastada, et keegi on karjamaale telkima läinud, karjusetraadi läbi lõiganud, koera jalutamas käinud vms.
Turunišš on Chagyu liha – puhtatõuline šarolee mullikas seemendatakse wagyu tõu spermaga parema liha (marmorsus!) saamise eesmärgil. Poegimine on korraldatud mitmes jaos: üks osa alates oktoobrist, teine grupp alates jaanuarist. Põhjus: kuna farm tegeleb pidevalt liha müügiga s.h restoranidele. Chagyu härja või mullika parim realiseerimise vanus on 12,5 kuni 14 kuud ja liha väljatulek 66% (!). Peremees kiitis Jaapanist pärit wagyu spermat, mille vasikatel väiksem sünnikaal. Grove farm kasutab mullikatel inna sünkroniseerimist.
Talukülastus lõppes chagyu grillburgerite degusteerimisega.
Dorcas farm ja perekond Morris (Dorcas Charolais). Ettevõtte põhikarjas 300 puhtatõulist šaroleeamme ja lisaks 1200 utte. Maad on vähe (ca’ 300 ha) ja kogu talvesööt ostetakse. Ammekarjas kasutatakse nii kunstlikku seemendust kui ka karjapulle. Kasutatakse parimat geneetilist materjali nii Prantsusmaalt (nt. pull Pinay), Ameerika liine (nt. Wyoming Wind) kui Rootsi pulle (nt. Best, Gabriel). „Rootslaste“ juures kiideti just iseloomu, head piimakust ja udarat ning nudisust. 10% noorpullidest läheb aretusse, ülejäänud realiseeritakse lihaks enne 16 kuud (lihahind langeb järsult peale looma 16-kuuseks saamist!). Mullikad poegivad 2- aastaselt, esmaspoegijad saavad peale poegimist lisasööta. Põhiidee: peavad puhtatõulist karja tootmskarja põhimõttel. Lisaks tootmisele on kõrvaltegevus Collage Farm – tutvustatakse reaalset põllumajandust ja keskkonnaharidust koolilaste gruppidele ja linnarahvale (asuvad ca’ 30 km Londonist).
Briti Šaroleeühing (British Charolais Cattle Society Ldt.) Ühingul oma maja Stonleigh pargis, mis on nn. teadus-ja tööstuspark 250 hektaril 85 ettevõtte ja 1200 töötajaga (isegi oma lasteaed töötajate lastele!). 40 aastat tagasi oli põllumajandussektoris rohkem raha ja igal lihaveisetõu organisatsioonil (Ab, Hf, Sh, Li jne.) oli kohapeal oma kontor, et osaleda näitusel Royal Show. Näitus lõpetas tegevuse 5 aastat tagasi, kuna oli tekkinud palju piirkondlikke näitusi ja enamus tõuorganisatsioonide kontoreid kolisid minema.
Aga samas paigas on farmerite initsiatiivil hakatud 6 aastat tagasi pidama lihaloomade oksjoneid – igal nädal müüakse ca’ 500 lihaveist ja 4000 lammast (lambaist 80% välisturule). Aastatega on karjakasvatus ja elu muutunud – taludes on töölisi vähem, seega pole võimalust ning kuna inimestel suhtlemist rohkem, seega pole ka vajadust traditsioonilisi laadapäevi pidada. Kuid õige hinna loomale määrab oksjon, kuigi otse lihakombinaati müüa on lihtsam.
Veel Šaroleeühingust: ühing moodustati 1962 peale seda, kui 1961 oli toodud Suurbritannia seemendusjaamadesse esimese kontinentaalse tõu esindajatena šarolee pullid. Praegu ühingul 3 täiskohaga ja 3 osalise tööajaga töötajat, eelarve 500 000£ aastas ja 13 piirkondlikku harukontorit.
Huvitavat infot saime ühingust – mõõdulint vasika sünnimassi arvutamiseks, aga mõõdetakse ümber esijala sõrapiirde; kuidas lugeda aretusväärtuse (EBV) numbreid pulli kaardil, mis seadeldist võiks kasutada lehma poegimisaja määramiseks 24h enne ( moocall.com/ ), indleva looma avastamiseks värviampull looma laudjal jne.
Hopping farm ja peremees Simon Frost, kes alustas lihaveisekasvatusega 15 aastat tagasi (enne töötas piimavedajana ja hauakaevajana). Praegu karjas ca’ 150 ristandamme (holstein x limusiin) ja vägevad sharolee tõugu karjapullid (osade nende pullide sperma saadaval ka seemendusjaamades nt. Thrunton Faifax, Vexour Freddy). Rendib Haddon Halli mõisa maid, 170 ha rohumaad 800 m kõrgusel merepinnast, sellest 32 ha rasket maastikku.
Väga teadlikul tasemel lihanoorloomade tootmine. Tähtis on jõudlusandmete pidev registreerimine: sünnikaal, poegimiskergus, võõrutuskaal saadakse Hopping Farmist. Seejärel vasikad võõrutatakse 6-7-kuuselt, pügatakse ja vaktsineeritakse ning saadetakse kindla koostööpartneri juurde nuumafarmi, kus saadakse hiljem aastakaal ja tapatulemused. Kõik andmed saadetakse Briti Šaroleeühingusse, millede järgi siis arvutatakse aretusväärtused. Simon Frost mõtleb tootmises juures väga majanduslikult – mis ja kuidas tasub, mis mitte, kuidas kulusid kokku hoida jne. Edu toovad oma töökus, õige ristamisskeem ja head kööstööpartnerid.
Karja tutvustas peremees koos oma 12-aastase pojaga, kellel oli kaenlas vasikate sünniregistri kaust ja kes jagas informatsioon karjas olevate vasikate vanuste kohta.
Kõigi neil viiel päeval oli meie sõidutajaks ja kaaslaseks 66-aastane rõõmsameelne eksfarmerist bussijuht Morris, kes oli talupidamise lõpetanud 15 aastat tagasi suu-ja sõrataudi probleemi tõttu.
Nii et farmeriks võib sündida, farmeriks võib saada ja ilmas on ka teisi ameteid, kui üks ammendub.
Tähelepanekuid reisilt:
- ristamine veiseliha tootmisel peab olema väga teadlik, mitte kunagi juhuslik, kui eesmärgiks on väga head tulemused. Lõpp-pullidena kasutada väga häid šaroleepulle st. kui ammed teadlikult ristandid, siis pull puhtatõuline.
- Järjepidevus – nägime talusid, kus juba vana-vanaisa oli olnud veisekasvataja ja et paljudes taludes on talutööga hõivatud ka noored.
- Paljudes taludes kasvatatakse koos nii lihaveiseid kui lihalambaid karjamaade paremaks ärakasutamiseks.
- Võid teha lihaveisekasvatust nii suurelt kui ka väikselt, peaasi et hästi ja et toimuks oma töötulemuste pidev analüüs (kasum-kahjum, mitte üleinvesteerimine, kulude optimeerimine jne.)
Vaata veel pilte reisist Galeriist.
Reisikirja pani kokku
Reet Pikkmets
