Kokku sai küsimustiku hinnanguliselt ligikaudu 360 lihaveisekasvatajat. Lisaks oli võimalik oma arvamus esitada ka otse internetis Lihaveisekasvatajate Seltsi kodulehe kaudu. Küsimustikule vastas: 74 (~20,5%), neist anonüümselt: 9 (neist 3 ka maakond märkimata).
Vastanutel on veiseid: 4900, neist
– ammlehmi 2713
– mullikaid 2033
– sugupulle 154
01.01 seisuga oli PRIA-s 17344 ammlehma, st. 15,6% kõikide ammlehma pidajate vastustega saime tagasisidet – mitte just eriti palju!
Seltsi liikmelisus:
Jah 48 – 64,9%; ei 18 – 24,3%; ei tea 8 – 10,8%
Jõudluskontrollis osalemine: jah 64 – 86,5%; ei 10 – 13,5%
Tabel1. Küsimustele vastanute jagunemine maakonniti
| Maakond: | karju | % vastanutest |
| Harju | 7 | 9,5% |
| Hiiu | 3 | 4,1% |
| I-Viru | 3 | 4,1% |
| Jõgeva | 5 | 6,8% |
| Järva | 3 | 4,1% |
| L-Viru | 8 | 10,8% |
| Lääne | 9 | 12,2% |
| Põlva | 3 | 4,1% |
| Pärnu | 9 | 12,2% |
| Rapla | 7 | 9,5% |
| Saare | 6 | 8,1% |
| Tartu | 1 | 1,4% |
| Valga | 3 | 4,1% |
| Viljandi | 3 | 4,1% |
| Võru | 1 | 1,4% |
| märkimata | 3 | 4,1% |
Tabel 2. Küsimustele vastanute karjade tõuline koosseis
| tõug | karju | % vastanutest |
| Ab | 13 | 17,6% |
| Ba | 1 | 1,4% |
| Ch | 7 | 9,5% |
| Hc | 4 | 5,4% |
| Hf | 8 | 10,8% |
| Li | 12 | 16,2% |
| Si | 3 | 4,1% |
| Ab; Hf | 3 | 4,1% |
| Ab; Li | 3 | 4,1% |
| Ab; Si | 1 | 1,4% |
| Ba; Li | 3 | 4,1% |
| Bb; Pi | 1 | 1,4% |
| Hf; Li | 1 | 1,4% |
| Hf; Si | 2 | 2,7% |
| Li; Si | 1 | 1,4% |
| 3 eri tõugu | 8 | 10,8% |
| 4 eri tõugu | 1 | 1,4% |
| 5 eri tõugu | 1 | 1,4% |
| 6 eri tõugu | 1 | 1,4% |
Kuidas küsimustele vastati?
Tõugude eelised toodi üldiselt välja, st. et iga vastaja teadis, miks ta on omale just selle tõu valinud, mida ta parasjagu kasvatab.
Tuleviku eesmärgid on samuti enamasti paigas. Positiivne üllatus oli see, et enamus vastajad soovib karja suurendada ja seda mitmel juhul isegi kuni 300 ammeni.
Eesmärkide saavutamiste kohal märkis enamus pullivalikut ja aretustöö tähtsust. Lisaks kirjutati, et eesmärke saab saavutada järgmiste meetoditega: hoolas töö, söötmis- ja pidamistingimuste parandamine, aretusloomade ost väismaalt, aga ka ristamise kaudu. Mitmes vastuses oli vastatud nii: ei oska öelda!!!
Geneetilise hindamise kohta avaldas arvamust 34 vastanut ehk 46%. Soovitakse näha aretusväärtusi järgmistele tunnustele: poegimiskergus, võõrutusmass, aastamass, iseloom, piimakus, välimik jt.
Aretuskarjade loomise ideed toetab 47, ei toeta 3, ei oska vastata 6 ja vastamata oli see küsimus 18 juhul. Ammlehmade % kohta aretuskarjas avaldati 37 arvamust. Puhtatõuliste ammlehamade protsent kõikus arvajatel 10% … 100% vahel. Oli vastuseid, kus ei rõhutud kvantiteedile, vaid kvaliteedile. Selles punktis on väike edasiminek olemas. Veterinaar-ja Toiduamet on 21.02 k.a. kinnitanud aretusfarmide hindamise juhendi ja hetkel käib aretusühistus töö sobilike kandidaatide välja selgitamisega. Ilmselt varsti saavad lihaveisekasvatajad tulemustest kuulda.
Jõudluskontrolli tähtsuse teemale laekusid järgmised arvamused: tähtis 61 vastajal (82,4%), ei vastuseid ei olnud. Arvamust avaldati muude variantide kaudu: ainult puhtatõulistes karjades peaks toimuma jõudluskontroll; tootmiskarjades ei ole vaja jõudluskontrolli, samuti vabapidamiskarjades. Vastati ka nii, et jõudluskontrolli peaks tegema osaliselt; küllap on see vajalik; ei ole eriti vajalik ja et saab ilma ka aga…
Selle üle, miks jõudluskontroll vajalik on, avaldati 61 arvamust. Põhilised neist: ülevaade karjast, tõulisuse ülevaade, arhiivi olemasolu, teenus on mugav ja kvaliteetne, ilma selleta ei ole lihaveisekasvatust olemaski.
Veel põhjendusi miks osaletakse/ei osaleta JK-s (sulgudes artikli autori kommentaar):
ei suuda kaaluda (kaalukohustust ei ole, on vajalik edastada vaid sünnimass ja väljamineku informatsioon; 200p ja 365p massi edastus on soovituslik, samas vajalik);
olen sunnitud ristanditega osalema (jõudluskontroll on vabatahtlik ja kedagi selleks ei sunnita);
ei saanud ühel päeval müüa, kuna puudus jk! (see on linnalegend);
soovitati, kuigi erilisi plusse ei näe (veelkord jõudluskontroll on vabatahtlik. Kui plusse ei näe, astuge välja);
meil on tootmiskari (meil ei olegi Eestis ühtegi aretuskarja. Samas andmed on vajalikud igast karjast);
kuna öeldi, et ei saa viia lihakombinaati või makstakse vähem! (täiesti vale jutt, ei tasu kõike uskuda, vaid peaks teadjamate käest järele uurima);
see on toetustega seotud! (jõudluskontroll ei ole ühegi toetuse saamise aluseks);
mingis mõttes on see kohustuslik, näiteks loomade müük, parem hind (ka seda arvamust ei saa tõeks pidada. Hinna kujundavad tööstused jm. turg, mitte jõudluskontrollis osalemine);
ei osale, sest palju paberimajandust! (paberimajandust ei pruugi peaaegu üldse olla, kui kasutada „Liisu“ võimalusi);
ei tea, miks see tähtis on (kah huvitav arvamus);
Tõuklubide loomise ideele vastas 64 inimest: jah: 51 (80%), ei: 6, ei tea 4; muud: nii ja naa; võiks; Hc-l juba on klubi…jne. Täna tuleb tunnistada, et herefordikasvatajad on juba oma klubi loonud (loe: www.lihaveis.ee/seltsist/klubid/herefordi-klubi) ja šarolee ning simmentali tõugude osas käib eeltöö klubide kokkukutsumiseks. On vaid tervitatav kasvatajate enda tahe luua tõuklubid, kus arutataks probleeme, kordaminekuid ja muid vajalikke küsimusi ühe tõu piires ja koos asjast huvitatud isikutega või saadakse kokku ja tuntakse end vabalt.
Ettepanekud ühistule või seltsile:
Vajatakse rendipullide ja sugupullide infot (kust saab, kuna saaks, info saamine eelnevalt, soetamine mitme karja peale, aretustoetusega soetatud pullide avalik register jms).
Kuidas ühe mütsi all edasi tegutseda (viidati realiseerimise probleemidele).
Lihaveiste koduleht on muutunud väga heaks ja ka seal võiks pullide ostmiste ja vahetamiste plaan olla.
Spetsialistid ei tohi kiita vaid intensiivseid tõuge.
Üle Eesti sisse seada tõupulli kasutamise kohustus karjades.
Seltsile ettepanek leida võimalus üldkasutatava kaalu soetamiseks.
Ühisturustamise võimaluste otsimine.
ETKÜ-s peaks olema eraldi osakond lihaveisekasvatusele.
Seemenduspullide väärtused olgu kõigil näha.
Seltsi kaudu info jagamine alustatavatele karjadele.
Spetsialistid võiksid senisest enam karju külastada.
Küsimustiku vastuste mõttetalgute vormis arutelu.
Lihaveisekasvatajate Selts on väheseid kooslusi, kus osaleme suure mõnuga.
Kokkuvõtteks:
Tänud vastajatele olenemata vastuste sisust!
Pisut on kahju, et vastuseid palju ei tulnud, kuid kui keegi tahab sõna sekka öelda võib seda alati teha (helistamine, meilimine, ankeet jätkuvalt kodulehel, käesoleva artikli kommenteerimine jms).
Hämmastas, et mõni vastaja ei osanud väljendada oma karja eesmärke, mitmed ankeedid olid muude küsimuste osas ka suhteliselt tühjad.
Ilmselt olid aretusküsimused keerulised, kuna neid on lihaveisekasvatajatele vähem räägitud, siit edasise selgitustöö vajadus just aretusühistu rahva poolt.
Pisut oli emotsioonitsemist ja teadmatust (n: jõudluskontrollis osalemine).
Lugupidamisega,
Tõnu Põlluäär
ETKÜ tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja
tel 7 493 234, 51 67 821
e-post: tonu.polluaar@etky.ee
