EESTI PARIM LIHAVEIS 2026 noorpullide kategoorias ja kõiki tõuge hõlmanud arvestuse üldvõitjaks (Champion of all breeds 2026) kuulutati herefordi tõugu pull Tsura Renegade. Pingelises konkurentsis seitsme erineva tõu esindajate vahel pälvis esikoha Valgamaalt pärit Tsura talu OÜ aretatud noorpull. Reservtšempioni tiitli saavutas aberdiin anguse tõugu pull Pirgo Kentucky, kelle omanik ja aretaja on Jane Mättik Harjumaalt.
Esikoha pälvis Valgamaalt Tsura talu OÜ aretatud noorpull Tsura Renegate. Foto: Liis Ira.
Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esinaise Jane Mättiku sõnul kinnitas võistlus taas, kui oluline roll on ühistel võrdlustingimustel ning samas objektiivsel, välise pilgu läbi tehtud hindamisel. „Pullishow ei ole pelgalt näitus pullide näitamise pärast, vaid mitme aasta jooksul tehtud aretustöö tulemuste esitlemine. Lisaks annab see meie aretajatele kohtuniku pilgu läbi hea ülevaate mujal maailmas levinud lihaveisetõugude aretustrendidest ning sellest, kuivõrd meie endi sihid ja eesmärgid nendega ühte jalga käivad,“ lausus Mättik.
Lisandväärtust annab seegi, et eelnevalt haiguste suhtes testitud loomad on läbinud söödaväärinduse katse ning teada on ka nende sigivus- ja muud aretuslikku väärtust iseloomustavad näitajad. „Kogu seda tööd väärtustada oskavad huvilised saavad neid suurepäraseid tõupulle nüüd 30. aprilli veebioksjonil soetada,“ osutas ta.
Jane Mättiku hinnangul annab kindluse eeskätt noorpullide söödaväärinduse ja jõudluse katse, mille kõik konkursil osalenud loomad on läbinud. „Kui pullid on olnud samades pidamis- ja söötmistingimustes, näeme selgelt, mida erinev geneetiline algmaterjal tegelikult tähendab. See on kasvatajatele aus ja vajalik info,“ märkis ta. Tema sõnul on see oluline nii aretusvalikute tegemisel kui ka pikemaajaliste majanduslike otsuste seisukohalt. „Tõupulli ost ei ole hetkeline kulutus, vaid pika vaatega investeering karja arengusse.“
Mättik tõi esile ka pullishow laiemat väärtust kogu sektorile. „Siin on esindatud erinevad aretusliinid ja lähenemised, mis annab kasvatajatele võimaluse võrrelda ning teha teadlikke valikuid vastavalt oma karja eesmärkidele,“ ütles ta. Olulisena näeb ta ka kogemuste vahetust ning võimalust näha, kuhu Eesti lihaveisekasvatus tervikuna liigub. Täiendavat väärtust andis konkursile rahvusvahelise kogemusega väliskohtunik Daniela Wintereder Austriast, kelle hinnangul paistsid Eesti lihaveised silma eelkõige funktsionaalse kehaehituse, hea jala- ja liikumiskvaliteedi ning rahuliku loomuse poolest. „Välismaise kohtuniku pilk annab võimaluse võrrelda meie taset rahvusvahelise praktikaga ja kinnitab, et liigume õiges suunas,“ lisas Mättik.
Järgmisel päeval pärast show’d mõõtis Soome hindaja kõigi pullide lihassilma suurust ja marmorsust. Maiju Pesoneni sõnul oli sel korral silmapaistvalt kõrge keskmine marmorsus just aberdiin-angustel, kuid ka teatud herefordi pullide puhul võis näha varasematest aastatest paremaid tulemusi. Mõõtmistulemused näitasid, et lihassilma suuruse poolest olid ootuspäraselt esirinnas wagyu pullid.
Pullishow tulemused saavad praktilise jätku juba üsna pea – ees ootab tõupullide veebioksjon, kus huvilistel on võimalik soetada põhjalikult testitud ja hinnatud aretusloomi. „See on loogiline ja vajalik järgmine samm, mis viib konkursil kogutud info otse igapäevasesse aretustöösse ja karja tuleviku kvaliteeti,“ võttis Mättik teema kokku.
Allpool on võistluse protokoll koos paremate pullide nimekirjaga. Sel aastal anti välja ka jõudluskatse eripreemiad nende näitajate põhjal, mida katseperioodil mõõdetakse. Vaata tulemusi Eesti Parim Lihaveis 2026 protokoll
Fotod: Liis Ira.
