Suur huvi nuumafarmide vastu ajendas tosinat lihaveisekasvatajat võtma ette kiirvisiiti Soome. Erinevate bioohutusnõuete tõttu läks esimene plaan veidike luhta, kuid reisist tuli siiski välja meeleolukas õppe- ja ostureis, ning näha saime ka nuumafarme.
8. jaanuaril said Tallinki laeva hommikusöögilauas kokku 11 hakkajat lihaveisekasvatajat. Äratus oli sel päeval nii varajane, et kaugemalt Eesti otsast tulijatele oli selleks hetkeks justkui lõuna juba. Veel pikem päev oli ees ootamas. Jõudes Soome, oli esimene sihtkoht Inkere mõis, kus Henrik Jensen peab aastast 1995 herefordi ja anguse tõugu lihaveiseid. Põhikarja moodustab 100 ammlehma, kellest ca 70% on hereford ja 30% angus. Lisaks puhtatõulistele loomadele tegeleb Henrik ka kahe tõu ristamisega ning tema sõnul ristand kasvab palju paremini.
Mõisas kaeti meile laud ühiseks lõunasöögiks ning läbi veebi tegi meile söötmise teemal ettekande söötmisspetsialist Harri Jalli HKScan’st. Juba esimeses kohas läks suuremaks loomade valimiseks, seega suutsime ettenähtud ajagraafikust tublisti maha jääda.
Taas üks pikk autosõit ja järgmise sihtkohana ootas meid Juha Tenho Tenhon Tila farmist (https://www.tenhontila.net/english.html), kes peab limusiini tõugu veiseid ning lisaks ka lambaid. Selle farmi tegi põnevaks asjaolu, et nemad kasvatavad, tapavad ja turustavad oma loomad ise farmis kohapeal. Neil on ca 150 ammlehma. Igal aastal tapavad ca 100 veist ja 250 lammast, 30-60 looma lähevad tõuloomaks. Tegemist on suurima limusiini farmiga Soomes. Nende kohapeal olev pood on avatud üle nädala L-P, ka tapmine toimub üle nädala. Alates 1996 aastast on tegemist mahetootmisega.
Pimeduses järgmine 1,5 tundi sõitu ja meid olid ootamas Tammisto Farmi peremehed- isa ja poeg, kes nuumavad vasikaid 2 nädalast 5 kuuni.
Seejärel ühine õhtusöök Soome farmeritega. Peale mida külastasime veel ühte farmi, kus nuumatakse veiseid tapaküpsuse saavutamiseni. Tegemist on tõenäoliselt ühe suurima nuumafarmiga Soomes. Farmis peeti 700 pulli, keda kasvatatakse kontraktorfarmi põhimõttel.
Järgmisel päeval oli taas varakult äratus ning järjekordne pikk vahemaa läbida. Külastasime Maiju Pesoneni anguse farmi. Maiju farmis oli kohe aru saada, et loomad on inimestega väga harjunud, sest nende vaatamiseks tuli neid enda külje alt eemale ajada.
Maiju juures jagunes seltskond kaheks. Üks seltskond hakkas liikuma Põhja suunas, et veel mõnda anguse farmi külastada. Teine seltskond võttis suuna Helsingi poole, et õhtuse laevaga koju tulla, kuid enne veel külastada teel olevat Anttila Herefordi farmi.
Pikkadel autosõitudel leiti erinevaid viise, kuidas aega veeta ja meelt lahutada.
Ühes seltskonnas peeti näiteks ajurünnakuid, mille tulemusel selgus kirjeldus ideaalsest ammlehmast.
Ideaalne amm on:
- Hea iseloomuga
- Fertiilne
- Heade emaomadustega
- Korrektse udaraga ning hea piimakusega
- Kergete poegmistega
- Heade jalgade ja sõrgadega
- Hea söödaväärindaja
- Feminiinne
- Mõistliku suurusega ja harmooniline