Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi üldkoosolek toimus 2. aprillil | 10 apr 2015

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi töökas üldkoosolek toimus neljapäeval 2. aprillil 2015 a. Raplamaal Keavas. Kohal isiklikult või volituse kaudu olid Seltsi 336 liikmest 146. Seega tubli 43,8% ja kvoorumi nõue täidetud. 

Ühehäälselt kinnitati 2014.a. tegevuse ja majandusaasta aruanne ning  revidendi aruanne ning Seltsi  revidendi Krista Lepiku valimine ka järgmiseks perioodiks.

 

Millest üldkoosolekul veel räägiti.

1. Tõnu Põlluäär andis ülevaate lihaveiste jõudluskontrollist, aruanne on edastamiseks ka VTA-le. Seltsi liikmetest 61% on oma karjad registreerinud ka jõudluskontrollis ja see on hea näitaja.

 

2. TÜ Farm-IN tegevjuht Indrek Pungar kiitis ELKS liikmeid, kes on head silotarvikut tellijad ja soovitas osaleda 2015 kütusehankes. Tasub silm peal hoida ka veebilehel, kuhu on plaanis luua iseteeninduskeskkond.

 

3. Ivari Padar rõhutas, et parandada on vaja veiseliha kvaliteeti ja tagada kvaliteedi stabiilsus.

 

4. Kalmer Visnapuu andis ülevaate Eesti lihaveiste müügist seniajani Rakvere LK (uue nimega AS HKSCAN ESTONIA), Baltic Grassland Beef, eksport jne. kanalite kaudu. Kuna aga müügitööga ei jõua kursis olla iga kasvataja ning tihti on ostjad nõus maksma paremat hinda suurema koguse sarnaste loomade eest, siis Jaanus Vessart tutvustas kava luua Lihaveisekasvatajate Tulundusühistu ELKS-i liikmete baasil. Seltsi liikmed olid vastavasisulise kirja saanud enne koosolekut ka e-postkasti. 2. aprilliks olid TÜ asutamisega liitumiseks avalduse teinud juba 18 kasvatajat (kokku ca’ 1000 amme omanikud).

Et ka Selts oleks TÜ asutajaliige, andis üldkoosolek volitused Seltsi juhatusele 331 poolthäälega  (15 olid erapooletud) olla asutajaliige. Tulundusühistu asutamiskoosolek toimub 17. aprillil Märjal ja kõik huvilised saavad eelnevalt ühendust võtta Jaanus Vessartiga või Kalmeriga Visnapuuga.

 

5. Targo Pikkmets rääkis lihaveisekasvatajaid puudutavatest toetustest perioodil 2015-2020. Lahti sai seletatud ammlehmatoetus (taotlejal võib olla kuni 25 põhikarja amme ning kuni 8-kuuse lehmikut karjas). Pikemalt peatuti ka loomade heaolu meetmel. Aga kuna enamus määrused on veel kinnitamata, siis ei saa veel kõiki tingimusi võtta absoluutse tõena, küll aga suunaorientiiridena.

 

6. Baltic Grassland Beef projekti senistest tulemustest ja 2015 plaanidest tegi kokkuvõtte Anne Pavlenko. Jätkatakse loomade varumisega 2 korda kuus (25+25 looma). Probleemideks on olnud loomade puhtus, pullide  rasvasusklass 1 ja soovitav on loomade kaalumise võimalus farmis.    

 

Päevakorra tähtis punkt oli ka Seltsi uue juhatuse valimine järgmiseks 3 aastaks. Ülesseatud 13 kandidaadi hulgast  said juhatusse 9 enim hääli saanut ja uue juhatuse koosseis on järgmine: Margus Keldo, Vallo Kruusimägi, Tenno Laanemets, Jane Mättik, Diana Pärna, Siim Suitsmart, Aldo Vaan, Kalmer Visnapuu,  Margus Voitk.

 

Ettekanded.

Aldo Vaan, ELKS-i juhatuse   2014.a. tegevuse ja majandusaasta aruanne

Tõnu Põlluäär, Lihaveiste jõudluskontrolli tulemused 2014.a.

Targo Pikkmets,  2015-2020 otsetoetused, rohestamine, mahepõllumajanduse, loomade heaolu

Anne Pavlenko, Baltic Grassland Beef projekti senistest tulemustest

 

Tänud kõikidele osalejatele, esinejatele ja korraldajatele  ja eriti Tanel-Taavi Bulitkole, kes üldkoosolekut juhatas ja ajakavast kinni pidada aitas!    

 


Reet Pikkmets

ELKS kodulehe toimetaja

Email again:

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Nimi
E-mail
Kommenteeri