Ilmunud on ajakirja Tõuloomakasvatus 2026. aasta teine number, kus jagub lihaveisekasvatajatele nii praktilisi nõuandeid, värskeid valdkonna andmeid kui ka põnevaid kogemusi Eesti ja välismaa farmidest.
Mida tasub seekordsest numbrist kindlasti lugeda?
- Vasika esimesed elutunnid määravad tema tuleviku (lk 18). Soome lihaveisekasvatuse eksperdi Maiju Pesoneni koolitusel põhinev artikkel selgitab, miks on esimesed tunnid ja päevad vasika tervise ning edasise kasvu seisukohalt nii olulised.
- Kas söödame oma lihaveiseid õigesti? (lk 21). Kuidas mõjutavad söötmine ja pidamistingimused loomade tootlikkust, tervist ja eluiga? Praktiline lugemine igale kasvatajale, kes soovib oma karja tulemusi parandada.
- Kui hästi on meie farmid haiguste eest kaitstud? (lk 24). Lihaveisekasvatajad võtsid luubi alla farmide bioturvalisuse.
- Kas Eesti lihaveisekasvatus on jõudnud pöördepunkti? (lk 44). Pärast aastatepikkust langust küsitakse, milline on sektori tulevik ja mida oleks vaja, et lihaveisekasvatus Eestis taas kasvama hakkaks.
- Milline näeb välja lihaveisekasvatus Rumeenias? (lk 64). Euroopa Anguse foorum viis Eesti kasvatajad farmidesse, kus karjades on tuhandeid loomi ning tootmisahel ulatub aretusest liha müügini.
- Mida õppisid Eesti šaroleekasvatajad Austraalias? (lk 60). Maailmakongress, suured aretusfarmid ja Roma veiseoksjon pakkusid võimaluse tutvuda Austraalia lihaveisekasvatuse mastaapide ning aretuspraktikatega.
- Mida näitavad värsked jõudluskontrolli andmed? (lk 9). 2025. aasta lõpus oli jõudluskontrollis 30 235 lihaveist, neist 15 982 puhtatõulist. Kuigi aastaga loomade arv kasvas, jääb see varasematele tipptasemetele alla.
- Eesti lihaveisefarmide lood. Tutvustatakse kolme herefordikasvatust: Tsura talu, Ikaspalu farmi ja Koivakonnu Lihaveist. Juttu tuleb aretusest, karjatamisest, põlvkonnavahetusest ja lihaveisekasvatuse tulevikust.
Ajakiri on tasuta kättesaadav ETKÜ-s või veebis.
