Loomakasvatajale alati kiire suve ja sügise järel, nüüd mõned kuud hiljem, väike meenutus Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi traditsioonilisest õppereisist, kus 30-liikmeline grupp külastas Saksamaad ajavahemikus 8.-13. juuli 2016. Eestlaste vastuvõtu organiseeris Saksamaa aretusorganisatsioon Masterrind, kelle töötajad Almut ja Torsten meil ka järgnevatel päevadel giidideks olid.
Esimene päev. Tarmstedter Aausstellung – suuruselt teine põllumajandusnäitus Põhja-Saksamaal „Eurotier“-i järel. Tegemist oli tegusa päevaga, nägime erinevate lihaveiste esitlusi, aga ka põllumajandustehnikat, karjakasvatustarvikuid, ilusaid hobuseid. Muide 2017 on sama näitus 7.-10. juulil.
Kuna tegemist oli ka puhkusereisiga, siis pühapäeva veetsime kultuurselt Bremeniga tutvudes.
Esmaspäeva alustasime juba töiselt Masterrindi kontoris.
Aretusorganisatsioon Masterrind kuulub talunikele (8500 liiget), firmas ligi 600 töötajat, praegune struktuur aastast 2013 (koosneb 4 ühinenud firmast).
Masterrindil on 3 põhivaldkonda – aretuse suund (sperma, embrüod, tõuloomade müük), teenused – seemendus, paaride valiku, karja taastootmise jms. nõustamine, võõrdevasikate oksjonil müümine, loomade vahendamine tapamajja ja tooted – tööriiete müük. Peamine sissetulek loomade müügi vahendusest (Masterrindi saab vahendustasu iga pea kohta), teisel kohal sperma müük ja teenused.
Masterrindil on suur osa Saksamaa turuosast (riigis kokku 11 aretusfirmat), lisaks 9 harukontorit välismaal s.h Hiinas, Rumeenias, Leedus jne. Neli enam levinud lihaveisetõugu Saksamaal Li, Ch, Ab, Ga, üldse kokku 20 tõugu.
Vaata ka milliste pullide spermat Masterrind pakub.
Ülevaate lihaveiste arvukusest Saksamaalt leiad sellest tabelist.
Farmikülastused.
Enne esimesse farmi minekut said kõik grupi liikmed kätte välja trükitud paberid, kus Saksa täpsuse ja korrektsusega konkreetne ülevaade igast külastatavast talust tabeli vormis: kui palju maad, sh. põldu, rohumaad, metsa; loomad sh. ammlehmi, nuumloomi, nudide loomade protsent karjas, kunstliku seemenduse osakaal; müük sh. tõuloomad, võõrutatud noorloomad, tapaloomad, liha otseturustusse; ettevõtte struktuur: kas lihaveisekasvatuse kõrval ka teisi tootmisharusid ning mitu täistöökohta farmis.
Selline ülevaade näpus, oli väga hea ennast ette valmistada juba enne taluõuele sõitmist ja sai aega kokku hoida korduvate küsimustega, kui suur talu, kui palju loomi jne. Siinkohal õppimise koht – kes võõrustab talukülastajaid, hea oleks aegsasti selline infoleht koostada, võiks ka mitmes keeles, et vajadusel jagada.
Kokku külastasime 7 ettevõtet: käisime kahes limusiine kasvatavas talus, kahes angustega talus, kahes šaroleetalus, ühes talus, kus olid nii puhtatõulised limusiinid kui ka puhtatõulised šaroleed ja veel nägime ühte väikest 7 amme ja 1 pulliga galloweide karja. Üldiselt olid need peretalud, kus ammesid keskmiselt 26-40, ühes ka 70. Sellise suurusega karjad pidid Saksamaa sellele piirkonnale ka iseloomulikud olema. Kõikides taludes kasvatati puhttõulisi lihaveiseid ja müüdi ka tõuloomi. Mitmes talus kasutati vasikate lisasööda automaate karjamaadel. Üle 5-kuusete pull- ja lehmikvasikatega ammesid ei peeta koos samas karjas.
Sakslased mõtlevad majanduslikult: kui vanematelt üle võetud nt. piimakari või seakasvatustalu ei ole olnud tasuv, siis on üle mindud näiteks lihaveisekasvatusele. Mitmel talul on lihaveisekasvatuse kõrval veel tegevusharusid – teravili, piimakari, majutusteenus, biogaasi tootmine jne. Kui üks talunik alustas herefordidega, siis majanduslikel kaalutlustel vahetas tõugu ja nüüd peab limusiinikarja. Et lihaveisekasvatuses on tähtis noorlooma juurdekasv, siis tuleb kõrvaldada võimallikult paljud looma segavad faktorid nt. tehti ühes karja 3 korda suve jooksul putukatõrjet triipsuspensiooniga. Ühe taluniku kogemus, et parimad vasikad saab lehma 4.-6. poegimisel. Seal karjas oli vanim amm 12-aastane.
Kohtasime ka filosoofiat, et kui tahad edukas olla, tee koostööd professionaalidega st. kasuta spetsialiste ja nõuannet, suhtle.
Kokkuvõtteks võib öelda, et osalejad jäid väga rahule nii reisi programmi ja korraldusega kui ka hea seltskonnaga. Suured tänud veelkord Tensi-Reisidele ja Masterrindile!
Alljärgnevalt mõtteid, mida bussi vabas mikrofonis peale reisi viimasest sihtkohast lahkumist omavahel jagasime.
1. Oli äratundmist – mitmes farmis toimib samaaegselt nii tõuloomade müük kui ka liha ja lihatoodete otseturustus. Tähtis on kunstliku seemenduse kasutamise ja loomade heaolu.
2. Nn. munad mitmes korvis – lisaks lihaveisekasvatusele pakuti mitmes ettevõttes majutusteenust, peeti talupoodi, pereliige käis palgatöö nt. omavalitsuses, aretusorganisatsioonis vms. Lihaveisekasvatus tegeldakse ka hobi korras põhitöö kõrvalt.
3. Mitmed reisil olnud hakkasid rohkem mõtlema oma karja tõulisusele ja tõupuhtusele.
4. Reis vääris reisimist, süüa sai hästi. Tahaks veel reisile, et näha ja õppida!
5. Hästi esitletud loomad ja talud. Eramajade vahel loomade karjamaa ja keegi ei nurise lõhna vms. üle.
6. Paneb rohkem mõtlema otseturustuse peale.
7. Üsna palju talvisel ajal poegimist.
8. Eestiski võiks mõni firma organiseerida ja aidata loomade kaalumisel.
9. Piirkonnas, kus liikusime, olid peretalud, mitte paisunud nn. kolhoosideks. Väiketootmine ja loomad paistsid õnnelikud.
10. Pullvasikate ja lehmikvasikatega ammed peetakse ikkagi eraldi karjades.
11. Näitusel heakord super.
12. Hea koostöö naabritega – sõnnik põhu vastu, biogaasi jaam jne.
13. Puhkuse ja kultuuri jaoks peab aega olema – Walsrode Linnupark oli elamus. Ei jäänud reisi ajal ka jalgpalli finaal vaatamata.
14. Esimest korda elus nägi suuri sparglipõlde.
15. On õppida sakslastelt külaliste vastuvõtmist.
Jääme põnevusega ootama uut reisi!
Vaata pilte Saksamaa reisist Galeriis.
