Jaanuarikuu lõpus oli tublidel lihaveisekasvatajatel taaskord põhjust koguneda Valgamaale. Nimelt toimus 30.01.2018 Mustasilla talu koolitusruumis Karula külas Valgamaal järjekordne põnev õppepäev.
Pärast teoreetilist poolt ja kosutavat lõunasööki jätkus praktiline osa Küüniniidu talus.
Koolitajateks olid rohkete kogemustega praktikud Targo Pikkmets, Jaanus Vessart ja veterinaararst Silver Butlers.
Seekordne koolitus keskendus eelkõige veterinaarsetele protseduuridele. Täpsemalt sellele, mida saab loomakasvataja ise ära teha ennetamaks vajadust pöörduda loomaarsti poole ning juhul kui vajadus siiski tekib, siis kuidas aidata kaasa loomaarsti töö paremale sujumisele.

Päeva alustati koolitusruumis, kus lisaks slaidimaterjalile tutvustasid praktikud enda ettevõtteid ning jagasid kogemusi ja soovitusi.

Tõenäoliselt pööratakse pärast õppepäeva ka oma farmis mõnele sellisele asjale rohkem tähelepanu, mis muidu oli justkui tahaplaanile jäänud. Ka mäluvärskendus on alati teretulnud ning õppepäevade suureks plussiks on kasvatajate omavaheliste kogemuste jagamine. Öeldakse küll, et inimene teiste vigadest ei õpi, kuid siiski – ehk õnnestub mõnel just tänu sellistele kokkusaamistele mõne eksimuse tegemist vältida.
Nii mõnegi lahenduse kohta tõdeti – see on ju nii lihtne, kuidas ma ise varem selle peale ei tulnud. Aga ei tulegi, kui vaid omaette metsatalus toimetada.

Terviseprobleemide läbivaks märksõnaks oli loomulikult hügieen. Sellest ei saa üle ega ümber ning sellega on vaja tegeleda. Ennetamine on odavam, lihtsam ja vähem aeganõudvam kui tagajärgedega tegelemine. Seda kiputakse kahjuks unustama ja lastakse asjadel omasoodu minna kuni lõpuks kuri karjas.

Teisena on oluline loomade hea tervis ehk tugev immuunsüsteem. Kui need kaks põhinõuet on tagatud, on loomaarst lihaveisekasvataja juures pigem harv nähtus.

Siiski on protseduure, mille jaoks tuleb veterinaari poole pöörduda. Sellistes olukordades peab olema loomaomanik eeltöö ära teinud. See tähendab, et loom peab olema fikseeritud ja tagatud ohutus nii loomale, endale kui loomaarstile. Samuti peavad käepärast olema elementaarsed abivahendid – köied-päitsed, ämber sooja veega, desinfitseerimise vahend, tagatud piisav valgustus jne.
Ka poegimisabi andmisel on palju abivahendeid, tänu millele võib päästa nii vasika kui amme elu ja ise lahkud laudast ka parema tundega. Need investeeringud on seda väärt. Mõndasid neist sai Küüniniidu laudas demonstreeritud.
Lisaks toimus kastreerimise demonstratsisoon tangide meetodi abil.

Samuti jagas veterinaar (mannekeen Maasu peal näidates) soovitusi süstimise jms kohta. Juttu tuli ka erinevatest ravimitest ja ravimeetoditest.
Veel räägiti protseduuridest (nudistamine, kastreerimine, tiinuse kontrollimine jne), milledest kõiki on võimalik sooritada mitme erineva tehnika abil. Õppepäeval toodi välja nende positiivsed ja negatiivsed küljed ning millal oleks kõige õigem aeg neid teha. Millise variandi kasuks keegi otsustab, on aga juba loomakasvataja enda otsustada.

Kuid detailse info ja põhjaliku kirjelduse saamiseks tuleb siiski ise õppepäevale kohale minna!

Selleks on teil veel võimalus  06.02. Saaremaal, 08.02. Raplamaal, 13.02. Läänemaal ja 15.02. Harjumaal, kuna samalaadse õppepäevaga tuuritavad rõõmsameelsed ja entusiastlikud lektorid mööda Eestit ringi, justkui Tanel Padar oma bändiga!

Kerttu Trahv
Lihaveisekasvataja

Jaga seda uudist: