TALLINNAST TULLAMORE´I EHK EESTI LIMUSIINIKASVATAJAD IIRIMAAL

Tunnustamaks Iirimaa lihaveiste kvaliteetsust ja head söödaväärindust käisid 17 Eesti limusiiniaretajat Iirimaal. 5-päevasel tuuril.
11.-.16. augustil külastati pullide testimise keskust ICBF Tully Progency Test Centre, nelja tõukarja ja muidugi Iirimaa suurimat loomakasvatusnäitust Tullamore Show, kus kohtuti ajakirjanikuga ajalehest Irish Farmers Journal ning Diana Pärna andis intervjuu, kus kiitis Iirimaa loomi ja tutvustas Eesti lihaveisekasvatust

Allpool kokkuvõtte artiklist ja viide ingliskeelsele originaalile

Tallinnast Tullamore´i ehk kohtumine 17-ne Eesti lihaveisearetajaga Tullamore´i näitusel

Pühapäeval 12. augustil külastasid Tullamore´i näitust inimesed Iirimaa erinevatest nurkadest, kuid vähesed tulid nii kaugelt kui grupp lihaveisearetajaid Eestimaalt.

Diana Pärna andis Irish Farmers Journal`ile intervjuu ning sõnas, et ta külastas Iirimaad viis aastat tagasi ning nende lihaveisekarjade kvaliteeditase on muljetavaldav – vasikad on oma vanuse kohta tõesti hästi kasvanud.

 

“Siinsed karjad on tuntud ja kui me tahame enda taset parandada, peame õppima parimatelt”, sõnas ta

 

Diana selgitas, et Eesti lihaveisekasvatus on veel väga noor – limusiini tõug toodi sisse alles aastal 2000

Hereford on kõige populaarsem tõug, millele järgneb angus, limusiin, simmental ja šarolee. Klimaatiliste tingimuste tõttu müüvad enamus Eesti kasvatajaid võõrutusealised ehk 300 kg kaaluvad pullikud teistesse EU riikidesse või näiteks Türki edasi kasvatamiseks.

Eestis süüakse peamiselt sealiha ning veiseliha proovimine on uus kogemus paljude eestlaste jaoks.

 

“Eestis on kasutatud palju geneetilist materjali üle Euroopa – esimene limusiini tõugu pull sai toodud naabritelt Soomest ning tahame ka Iirimaa sinna nimekirja lisada. Iirimaal kasvatakase lihaveiseid rohumaa põhiselt ja neile ei anta niivõrd palju muid lisasöötasid. Sellist pidamist väärtustame ka meie ja tahame samamoodi toimida. Paljud meist on huvitatud Iirimaa pullide sperma importimisest”, sõnas Diana.

Enamus Eesti farmereid on vanuses 40-60 aastat ja probleemiks on noorte huvipuudus selle ala vastu.

Diana ütles, et Eestis on karja keskmiseks suuruseks 70 lehma ning palju on hobifarmereid vaid kuni 10 lehmaga.

Eestlastele avaldas näitusel muljet noorte rohkus loomade käsitlejate hulgas. See on suurepärane viis tekitada noortes huvi.