01. augustil toimusid Saaremaal lihaveisekasvatajate suvised mõttetalgud. Kohtumispaigaks oli Kritanto OÜ uus ja kaasaegne farmihoone, mida tutvustas osalejatele ettevõtte omanik ja Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi liige Tanel Aru.
Rõõmustav oli näha suurt huviliste hulka – osalejate aktiivsus ja avatus aruteludele andsid kogu sündmusele väga sisuka hoo.
Pärast farmihoone külastust suunduti Lambakogu tallu, kus pärast lõunapausi algasid mõttetalgud. Iga osaleja sai 15 minuti jooksul kirja panna peamised probleemid ja kitsaskohad, millega ta sektoris silmitsi seisab. Kiire analüüs näitas, et mitmed teemad kordusid, mistõttu võeti need ka arutelu aluseks.
Peamised aruteluteemad
Sõnnikumajandus ja seadusandlus
Üheks keskseks teemaks oli sõnnikumajanduse korraldus, eriti seoses veeseaduse ja sõnnikuhoidlate nõuetega. Toodi esile vajadus piirkondlike ja pinnasest lähtuvate lahenduste järele. Samuti rõhutati, et kindlasti tuleks sügisel avaneda võivate investeeringutoetuste raames kasutada võimalust sõnnikuhoidlate rajamiseks.
Investeeringutoetused ja loomade ost
Uuriti, miks mõne toetuse kaudu ei ole lubatud loomade soetamist toetada. Selgus, et see tuleneb Euroopa Liidu reeglitest – loomade ostmine on lubatud vaid juhul, kui toetus tuleb riiklikest vahenditest.
Otseturustus ja kohalik liha
Arutati ka kohaliku liha otseturustust – tõdeti, et inimesed ei pääse piisavalt ligi kodumaisele kvaliteetsele lihale. Kui oleks võimalik loomi stressivabalt kodus hukata ning seejärel liha lõigata, pakendada ja müüa, oleks võimalik pakkuda tarbijale taskukohasemat hinda. Probleemiks on siiski seadusandlus: selliselt hukatud loomast ei tohi müüa subprodukte, sealhulgas hakkliha. Ühe võimaliku lahendusena pakuti välja kohalike talupoodide arendamist, mis koondaks talunike tooted ühte müügivõrgustikku.
Nuumafarmid vs üleskasvatamine
Korduvalt tõstatus ka nuumafarmide ja loomade üleskasvatamise teema. Arvati, et pigem tuleks rääkida loomade üleskasvatamisest eesmärgiga jätta veised Eestisse, mitte keskenduda vaid nuumaveistele. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu plaanib projektina testida sellist lähenemist, kui vastav taotlus õnnestub.
Sektori järelkasv ja maine
Osalejad tõid esile, et loomade arvukus Eestis väheneb ja noorte huvi sektoris tegutsemise vastu on madal. Leiti, et vajalik on luua positiivsem ja nähtavam kuvand lihaveisekasvatusest. Igaühel on selles oma roll ning seltsi ja liikmete ühine panus on oluline.
Koostöö ja suhtlus seltsis
Arutelu all oli ka seltsi sisene infovahetus. Leiti, et piirkondlikke kohtumisi ja farmikülastusi võiks olla rohkem – nii tekiks võimalus kogemusi jagada ja üksteist paremini mõista. Tehti ettepanek luua ühine Google’i fail, kust liikmed saaksid ülevaate juhatuse tegevustest, plaanidest ja esitatud projektidest. Nii paraneks info kättesaadavus. Samuti sooviti, et selts jagaks sündmuste infot pikema etteteatamisega.
Reaalne maaelu vajab reaalset poliitikat
Mõttetalgute arutelud tõid esile mitmeid tõsiseid kitsaskohti, mille lahendamine ei ole ei lihaveisekasvatajate endi ega ka seltsi juhatuse pädevuses. Paljud teemad – alates tapamajade regulatsioonidest ja otseturustuse piirangutest kuni toetuste ja investeeringumeetmete sisuni – kuuluvad riiklike otsustajate ja poliitikakujundajate tööpõllule.
Just seetõttu on oluline, et poliitikakujundajad kuulaksid päriselt sektori häält – mitte ainult ametlikel aruteludel, vaid ka igapäevastes otsustes ja regulatsioonide loomisel. Kui me tahame Eestis tugevat, elujõulist ja kestlikku lihaveisekasvatust, siis vajame seadusandlust ja toetusi, mis arvestavad maaelu tegelikkusega, mitte ainult Exceli tabelitega.
Loodame, et sellealased mõttetalgud ei jää vaid sektori siseringi kõlama, vaid jõuavad ka nendeni, kelle otsustest sõltub meie tulevik. Tegutseda on vaja täna, mitte siis, kui karjamaad on juba tühjad.
