MTÜ Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi põhikiri

I SELTSI nimi, asukoht ja tegevuse eesmärgid
1. SELTSI nimi on: Mittetulundusühing “EESTI LIHAVEISEKASVATAJATE SELTS” (edaspidi tekstis Selts).
2. Seltsi asukohaks on koht, kus asub seltsi juhatus.
3. Selts on eraõiguslik juriidiline isik, mis põhineb isikute vabatahtlikul ühendusel, mille põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Selts on loodud põhikirjas fikseeritud eesmärkide saavutamiseks.
4. Seltsi tegevuse eesmärgiks on lihaveiste kasvatamise ja aretamise populariseerimine. Eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on:
 • liikmete huvides lihaveiste ja veiseliha turundustegevus,
 • tõuaretusalase töö organiseerimine, aretusprogrammi koostamine, tõuraamatute pidamine ja tõutunnistuste väljaandmine lihaveisekasvatuses, lihaveiste jõudluskontrolli läbiviimine,
 • erinevate ürituste (kokkutulekud, õppereisid, näitused, seminarid jne) korraldamine,
 • osalemine erinevate organisatsioonide ja ühingute töös, põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
 • osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides ja fondides, fondide moodustamine,
 • eeltoodud tegevustega seonduv info-, reklaami-, konsultatsiooni- ja koolitustegevuse ning eelnimetatu koordineerimine (alla 6- kuulised kursused).
5. Selts omab õigust teostada kõiki seadusega sätestatud tehinguid.
6. Seltsil on õigus koguda sihtotstarbelisi annetusi: saada sponsorabi, sõlmida kokkuleppeid nii Eesti kui välisriikide füüsiliste ja juriidiliste isikutega.
7. Selts võib oma tegevuse mitmekesistamiseks moodustada erinevate lihaveisetõugude haruseltse ja klubisid.
8. Selts võib omistada oma liikmetele ja farmidele tunnustusnimetusi.
9. Seltsi majandusaasta on 1 jaanuarist kuni 31 detsembrini.
10. Selts on asutatud määramata ajaks.

II SELTSI LIIKMED
11. Seltsi liikmeks võib olla iga füüsiline, täisealine isik ja juriidiline isik sõltumata elu- või asukohast, kes omab ja kasvatab lihaveiseid ning vastab Seltsi põhikirja nõuetele. Tasub iga-aastast liikmemaksu. Liikmeks astuja füüsiline isik peab omama kindlat elukohta. Liikmemaksu suuruse määrab üldkoosolek.
12. Seltsi liikmeks vastuvõtmise otsustab SELTSI JUHATUS liikmeks astuja kirjaliku avalduse põhjal. Seltsi liikmeks vastu võtmisel arvestatakse liikmeks astuja võimalusi ja eeldusi seltsi eesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Juriidilisest isikust liikmeks astuja soovija peab omama majandustegevust.
13. Liikmelisust ja liikme õiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Seltsis lõpeb. Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad. Seltsi liikmel on õigus Seltsist välja astuda kirjaliku avalduse alusel. 14. Liikme võib Seltsist välja arvata Juhatuse otsusega:
14.1. kui on tasumata ühe (1) aasta liikmemaks,
14.2. Seltsi olulisel määral kahjustamise tõttu tahtluse olemasolul,
14.3. põhikirja nõuete rikkumise tõttu.
15. Seltsi liikmel on õigus nõuda liikmelisuse ennistamist Üldkoosoleku poolt.
16. Seltsil on tegev- ja auliikmed:
16.1. Seltsi tegevliikmeteks on isikud, kes omavad ja kasvatavad lihaveiseid või nende ristandeid. Tegevliikmed võtavad aktiivselt osa Seltsi tegevusest ja tasuvad liikmemaksu, 16.2. Seltsi auliikmed on isikud, kellele antakse auliikme staatus üldkoosoleku otsusega eriliste teenete eest lihaveisekasvatuse arendamisel. Auliikmed ei ole kohustatud tasuma liikmemaksu.
17. Seltsi tegevliige on kohustatud:
17.1. tasuma üldkoosoleku poolt määratud liikmemaksu,
17.2. tegelema lihaveisekasvatusega,
17.3. osalema Seltsi tegevuses.
18. Seltsi liikmel on õigus:
18.1. valida ja olla valitud Seltsi juhatusse ja kontrollorganitesse,
18.2. saada informatsiooni Seltsi majandustegevuse kohta,
18.3. esitada ettepanekuid ja arupärimisi Seltsi puudutavates küsimustes
18.4. nõuda revisjoni ja audiitorkontrolli Seltsi tegevuse üle,
18.5. nõuda Seltsi Üldkoosoleku kokkukutsumist, esitades Juhatusele kirjaliku avalduse.
19. Isikul, kelle liikmelisus Seltsis on lõppenud, ei ole õigust Seltsi varale.

III JUHTIMINE
ÜLDKOOSOLEK
20. Seltsi kõrgeimaks organiks on liikmete Üldkoosolek. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Seltsi juhtimise küsimustes, mida ei ole antud Juhatuse pädevusse.
21. Üldkoosoleku pädevus:
21.1. põhikirja muutmine,
21.2. eesmärgi muutmine,
21.3. juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine,
21.4. liikmemaksu suuruse määramine,
21.5. juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Seltsi esindaja määramine,
21.6. liikmete kohustuste kehtestamine,
21.7. Seltsi lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine ja sellega seonduvate küsimuste lahendamine (sh. varade jaotamine),
21.8. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole antud juhatuse pädevusse.
22. Kõikide Üldkoosoleku pädevuses olevate, kuid kiireloomulist otsustamist (alla 1 aasta) vajavate otsuste vastuvõtmiseks võib liikmete hulgas viia läbi e-hääletuse. E-hääletus loetakse kordaläinuks, kui hääletusel osaleb punktis 23. märgitud % ulatuses liikmeid ning otsus vastuvõetuks kui see on saanud e-hääletusel osalenud liikmete poolthääle enamuse.
23. Üldkoosoleku kutsub kokku Juhatus vähemalt üks kord aastas. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse liikmetele ette 14 kalendripäeva. Üldkoosolek võidakse kutsuda kokku veel teistel seadusega ettenähtud juhtudel. Juhatus on kohustatud Üldkoosoleku kokku kutsuma kahe nädala jooksul, kui koosoleku kokku kutsumist nõuab vähemalt 1/10 Seltsi liikmetest.
24. Kui Üldkoosoleku kokku kutsumisel on järgitud põhikirja nõudeid, on Seltsi Üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal on 20% Seltsi liikmete arvust. Seltsi igal liikmel on üks hääl. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Seltsi liige või tema esindaja, kellele on antud volikiri . Ühel liikmel võib olla maksimaalselt 5 volikirja. Üldkoosolekul võetakse otsuseid vastu osavõtvate ja esindatud liikmete lihthäälte enamusega. Seltsi eesmärgi muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 9/10 Seltsi hääletusõiguslikest liikmetest. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. Põhikirja muudatus ja eesmärgi muudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
25. Seltsi liige ei või hääletada, kui Selts otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
26. Seltsi liige, kes on ka Juhatuse liige ei või hääletada Seltsi majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel või Seltsi poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel.

IV JUHATUS
27. Seltsi Juhatus juhib ja esindab Seltsi. Juhatusel võib olla üks kuni üheksa liiget. Juhatus valitakse Üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks.
28. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik ning vähemalt pooled Juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.
29. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Seltsi õigustoimingutes. Juhatuse õigust esindada Seltsi võib piirata Üldkoosoleku otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.
30. Seltsi juhatuse liikmed valivad juhatuse esimehe/presidendi, jaotavad ülesanded ja kohustused omavahel ning see määratletakse Juhatuse otsusega.
31. Seltsi Juhatus viib ellu Üldkoosoleku otsuseid, võtab vastu uusi liikmeid nende kirjalike avalduste alusel, samuti arvab neid Seltsist välja, peab Seltsi liikmete arvestust, korraldab raamatupidamist ja esindab Seltsi suheldes kolmandate isikutega,
32. otsustab seltsi liikmelisuse äriühingutes ja organisatsioonides,
33. vajadusel seltsile varaliste kohustuste võtmise.
34. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui sellel koosolekul osaleb üle 50% Juhatuse liikmetest. Otsuste vastuvõtmiseks on vajalik Juhatuse liikmete poolthäälteenamus. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata (e –koosolek), kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed .
35. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Seltsile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
36. Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses ettenähtud korras ja esitab need Üldkoosolekule.
37. Seltsi Üldkoosolek määrab revidendi, kes kontrollib Juhatuse majandustegevust ning kelle arvamus lisatakse aasta- ja tegevusaruandele.
38. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik Juhatuse liikmed.

V LÕPPSÄTTED
39. Seltsi lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras. Seltsi lõpetajateks on juhatuse liikmed, kui Üldkoosoleku või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti.
40. Seltsi lõpetamisel Üldkoosoleku otsuse alusel peab lõpetamise poolt hääletama 2/3 Üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
41. Seltsi lõpetamisel, juhindudes maksukorralduse seaduses sätestatust, läheb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara kohalikule omavalitsusele, kus asub seltsi juhatus.