Postimees kirjastus on andnud välja viimase aasta jooksul 4 raamatut, mis räägivad veistest, lihast, taastavast põllumajandusest, mullast.
“Püha lehm”, autor: Diana Rodgers, Robb Wolf
“Öeldakse, et kui hoolime oma tervisest või planeedist, on ülioluline jätta punane liha toidulaualt kõrvale. Veiseliha teeb halba ja veisekasvatus mõjub keskkonnale laastavalt. Kuid teadus ütleb teisiti. Hoolimata sellest, mida räägivad lihavastased rühmitused, kuulsad veganid ja mõni terviseekspert, pole taimne põllumajandus kaugeltki täiuslik.
Toitumisnõustaja Diana Rodgers ja New York Timesi teadlasetaustaga menuautor Robb Wolf uurivad probleeme, millega loomade kasvatamisel ja söömisel kokku puututakse – keskendudes veisele, suurimale (ja kõige kurikuulsamale) põllumajandusloomale.
„Püha lehma“ autorid hindavad kriitiliselt liha kohta käivaid oletusi ja valeinformatsiooni ning juhivad tähelepanu puudustele praeguses toidusüsteemis ja pakutud lahendustes. Rodgers ja Wolf toovad esile vastuolulised, kuid teaduspõhised tõdemused:
• Liha ja loomsed rasvad on inimese jaoks hädavajalikud.
• Säästev toidusüsteem ei saa eksisteerida ilma loomadeta.
• Veganlus võib hävitada rohkem elusid kui jätkusuutlik
veisekasvatus.
• Taastav veisekasvatus on inimkonna parimaid vahendeid,
et leevendada kliimamuutuste mõju.
Raamatus on praktilisi juhiseid säästvate majandite toetuseks ja 30päevane programm, mille abil üle minna tervislikule ja vastutustundlikule toitumisele. Rodgers ja Wolf väidavad tõsiteaduslikult, vaimukalt ja sügava empaatiaga, et heal lihal peaks olema söögilaual oma koht.”
(https://www.apollo.ee/puha-lehm-362223.html)
“Porist mullaks, autor: Gabe Brown
“Gabe Brownil ei olnud mingit kavatsust maailma muuta, ta soovis olla lihtsalt põllumees. Kui aga äärmuslikud ilmaolud mitu aastat järjest katastroofilise ikalduse kaasa tõid, hakkas ta koos oma naise Shellyga äia farmis julgeid muudatusi tegema. Selleks, et ellu jääda, hakkasid nad katsetama uusi meetodeid, toetudes teadlaste uuringutele ja karjakasvatajate kogemustele. Nii leidsid nad tee taastava põllumajanduse juurde: loobusid enamiku umbrohu- ja putukamürkide ning sünteetiliste väetiste kasutamisest, läksid üle otsekülvile, hakkasid külvama vahekultuure ja muutsid karjakasvatustavasid. Teekonna käigus ärkas nende otsalõppenud majand uuesti ellu ja muutus kasumlikuks.
Gabe Brown on mullatervise liikumise pioneer, kes kuulub Ameerika Ühendriikide kahekümne viie kõige mõjukama põllumajandusjuhi hulka. Raamatus selgitab Gabe mullatervise viit põhimõtet, mis kehtivad kogu maailmas: vähene häirimine, kaitsekiht, mitmekesisus, elusad juured ja loomade kaasamine. Tema lugu kinnitab, et meie toidu tulevik sõltub mullast. Mulla seisundil põhineb kogu ökosüsteem, mis muutub pinnasest alustades ja ülespoole liikudes taim taime ning loom looma haaval elujõuliseks ja terveks.
Ameerika Ühendriikides Põhja-Dakotas asuv Browni Rantšo on 5000aakrine holistiline ning mitmekülgne majand, mis ühendab põlluharimist ja karjapidamist. Seda on pärjatud mitme põllumajandusauhinnaga ja Brownid on eeskujuks kõigile, kelle südameasjaks on jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku maaharimise areng kõikjal maailmas.”
( https://www.apollo.ee/porist-mullaks.html)
“Lehmad päästavad planeedi”, autor Judith D. Schwartz
“Ajakirjanik Judith D. Schwartz avaldab oma raamatus, et paljude keskkonna-, majandus- ja sotsiaalsete kriiside keskpunktis on muld ja esitab üleskutse asuda mulla heaks tegudele.
Inimkond seisab silmitsi paljude põletavate probleemidega, nagu näiteks kliimamuutused, kõrbestumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, põuad, üleujutused, metsatulekahjud, maapiirkondade vaesus, alatoitumus ja rasvumine. Ent taandarengule ja hävingule leidub ka positiivseid alternatiive. See, kas kõik need kriisid saab võimalusteks pöörata, sõltub sellest, kuidas kohelda maakera pinnast.
Tuginedes maailma mõtlejate ja tegutsejate tööle, pöörab Schwartz pea peale suurema osa tavahoiakutest globaalse soojenemise ja teiste probleemide kohta. Maa võib kannatada ka ala-, mitte üksnes ülekarjatamise all, sest teatud maastik – näiteks rohumaa – nõuab lopsakalt haljendamiseks kariloomade sekkumist.
Kui keskenduda kliimast rääkides süsihappegaasile, jääb tähelepanuta pinnasevee keskne roll temperatuuri reguleerimisel.
Suur osa atmosfääri koormavast süsinikust ei tulene kütuseheitest, vaid põllumajandusest; süsiniku mulda tagasi viimine mitte üksnes ei vähenda süsiniku taset, vaid suurendab ka mullaviljakust.
„Lehmad päästavad planeedi“ pakub avastusi mulla asendamatust rollist keskkonnas ja majanduses, innustab tegutsema ja leevendab keskkonnauudistest sündivat kurbust.”
( https://www.apollo.ee/lehmad-paastavad-planeedi.html)
“Lihasööja koodeks”, autor Paul Saladino
“Inimesed elavad tänapäeval kauem kui kunagi varem, aga mitte paremini. Lugematut hulka kimbutavad tõsised tervisehädad ja paljud püüavad edutult kaalust alla võtta, ent dieedid, raviplaanid ja retseptid annavad vähe leevendust. Ent leidub ka teine meetod, mis algab toidust, täpsemalt öeldes: lihast.
USA meditsiinidoktor Paul Saladino on omal nahal kogenud lihapõhise dieedi eeliseid ja aidanud sadadel patsientidel uue toitumiskava abil oma elukvaliteeti tõsta. Lihadieet vähendab teaduslikult tõestatult põletikku ja liigesevalu, parandab und ja vaimset selgust ning aitab kaalu langetada. Dr Saladino lammmutab täisteratoodete ja köögivilja kohta käivaid müüte, tuues vastukaaluks esile täislihast koosneva toiduvaliku omadusi. Tema sõnul on inimkeha just nende ainete söömiseks loodud. Raamatust leiab ülevaate inimkonna toidulaua muutustest evolutsiooni käigus; teavet taimede kaitsemehhanismidest; loomse ja taimse toidu toiteväärtuse võrdluse. Raamatu lõpetavad juhised lihadieedile sammhaaval üleminekuks ning näidismenüüd.”
( https://www.apollo.ee/lihasooja-koodeks.html)
