Selleks, et loomataudide puhkemisel oleks täpselt teada, millises asukohas kui palju loomi asub, peavad põllumajandusloomad olema identifitseeritud ja registreeritud riiklikus põllumajandusloomade registris. PRIA on loomataudide ennetamiseks ning toetuste menetlemiseks vajalikke andmeid põllumajandusloomade registrisse kogunud juba 18 aastat. Registri usaldusväärsus on seda suurem, mida korrektsemalt esitavad loomapidajad registrile andmeid.

2018. a esitasid loomapidajad PRIAle andmeid 678 193 sündmuse ja loomade arvude kohta (lisanduvad hobuslastega seotud andmed). Nendest õigeaegselt esitati 96,26%, mis näitab, et Eesti loomapidajad on väga korrektsed ja saavad aru registri olulisusest. Kokku esitasid 2018. a vähemalt ühel korral registrile andmeid 6453 loomapidajat. Andmetest 89,44% esitati elektrooniliselt, mis on 3,76% rohkem kui 2017. aastal. Elektrooniline andmete esitamine on kõige mugavam viis ja aitab vältida vigu. Kui loomapidajal endal puudub arvuti, siis on kõiki registritegevusi võimalik teha PRIA teenindusbüroodes, kus vajadusel meie teenindajad kliente aitavad.

Täpsem info loomade registri kohta on PRIA kodulehel: Avaleht > Registrid > Loomade register

Millised registreerimise ja identifitseerimise nõuded kehtivad põllumajandusloomade pidamisel

Tegevus Millise aja jooksul registrit teavitada
Põllumajandusloomade pidamisest teavitamine Enne tegevuse alustamist
Põllumajandusloomade pidamisega seotud tegevuse

muutumisest teavitamine

5 tööpäeva jooksul alates tegevuse

muutumisest

Põllumajandusloomade pidamisest loobumisest

teavitamine

Põllumajandusloomade pidamisest loobumisel
Veise märgistamine 20 päeva jooksul pärast sündi
Veise märgistamisest teavitamine 7 päeva jooksul pärast märgistamist
Lamba ja kitse märgistamine 6 kuu jooksul pärast sündi
Lamba ja kitse märgistamisest teavitamine 7 päeva jooksul pärast märgistamist
Veise, lamba ja kitse surnult sünnist teavitamine

esmakordsel poegimisel

7 päeva jooksul pärast sündmuse toimumist
Veise, lamba ja kitse liikumisest ja surmast

teavitamine

7 päeva jooksul pärast sündmuse toimumist
Asenduskõrvamärgi tellimine 2 päeva jooksul kõrvamärgi kadumisest
Sigade arvu teatamine tegevuskohas 1. mai seisuga

(ei kehti enam alates 1.juulist 2019)

Igal aastal 15. maiks
Mesilasperede arvu teatamine mesilas 1. mai seisuga Igal aastal 15. maiks
Lammaste ja kitsede arvu teatamine tegevuskohas

1. jaanuari seisuga

Igal aastal 15. jaanuariks

Pane tähele!

 

Alates 15.veebruarist 2019 lisandub nõue teavitada sigade tapamajja saatmisest 7 päeva jooksul pärast liikumise toimumist. Juriidilistel isikutel tuleb põllumajanduslooma korjuse utiliseerimisele saatmisest teavitada enne saatmist.

Alates 1. juulist 2019 lisanduvad tegevused

Tegevus Millise aja jooksul registrit teavitada
Mesilasperede arvu teatamine mesilas 1. mai ja

1. novembri seisuga

sama kuu 15. kuupäevaks
Sigade arvu teatamine 31.märtsi, 30.juuni,

30.septembri ja 31.detsembri seisuga

järgmise kuu 15. kuupäevaks
Sigade arvu teatamine 31.detsembri seisuga

alljärgnevate gruppide kaupa: põrsad; kesikud;

paaritamata nooremised; paaritamata emised;

esimest korda paaritatud emised; korduvalt paaritatud

emised; kuldid; 50—80-kilogrammise eluskaaluga

nuumsead; 80—110 kg eluskaaluga nuumsead;

üle 110kg  eluskaaluga nuumsead.

järgmise kuu 15. kuupäevaks

Hobuslaste andmed esitab hobuse pidaja aretusühingutele, kes edastavad andmed registrile 15 päeva jooksul pärast andmete saamist.

Tegevus Millise aja jooksul registrit teavitada
Hobuslase passi saamise avaldus Hiljemalt 30 päeva enne hobuslase kuue kuu

vanuseks saamist või enne väljaviimist ettevõttest,

kus hobuslane sündis.

Alaliselt Eestis paikneva hobuslase teises liikmesriigis

väljastatud pass esitatakse Eestis tegevusloa saanud

aretusühingule hobuslase andmete kandmiseks

põllumajandusloomade registrisse.

Koheselt, kui on teada, et hobuslane jääb alaliselt

Eestisse (hobuslane loetakse alaliselt Eestis olevaks,

kui ta on järjest rohkem kui 90 päeva Eestis viibinud).

 

Mis kaasneb registri teavitamata jätmisega

Registriteavituste õigeaegsust kontrollitakse nõuetele vastavuse (NV) raames administratiivselt. NV rikkumiste korral võidakse kõiki NV-ga hõlmatud toetusi vähendada 1-5% ning korduva rikkumise korral isegi rohkem, kuni 100%. Kuna NV nõuded rakenduvad enamuse pindala- ja loomatoetuste kohta, tuleb taotlejal arvestada, et loomadega toimunud sündmustest registri teavitamise nõude rikkumine võib kaasa tuua ka pindalatoetuste vähenemised.

Millal kehtib inimliku eksimuse süsteem

Alates 2017. aastast rakendab PRIA loomadega toimunud sündmustest registri teavitamise nõude rikkumise hindamisel inimliku eksimuse süsteemi (HEA – ingl k Human Error Approach), millega siiski rahalist sanktsiooni kaasneda ei pruugi. Mullu rakendati seda lähenemist 23 loomapidaja puhul.

HEA rakendub vaid väiksemate puuduste korral ehk nende taotlejate osas, kes:

·       ei ole teavitamisega hilinenud üle 14 päeva;

·       2-33 looma kohta teavitusi tehes on hilinenud ainult ühe looma kohta tehtud teavitustega (ühe looma osas võib olla teavitusi üks või rohkem);

·       üle 33 looma kohta teavitusi tehes on hilinenud kuni 3% loomade kohta tehtud teavitustega.

Lisaks hinnatakse varasemat teavituste tegemise õigeaegsust ning muudes kontrollides leitud tulemusi. Kui eelnevate teavituste ja kontrollidega probleeme ei ole, käsitleb PRIA administratiivses kontrollis tuvastatud loomadega toimunud sündmustest teavitamise nõude rikkumist inimliku eksimusena, mille eest toetusi NV nõude rikkumiste tõttu ei vähendata. Kõikidele sellistele taotlejatele saadab PRIA teavituskirja selgitustega.

Inimlikku eksimust on ühe loomapidaja puhul võimalik rakendada ka mitmel järjestikusel aastal, ilma et see mõjutaks eelneval või järgneval aastal makstavaid toetusi.

Täpsem info nõuetele vastavuse nõuete ja nende hindamise kohta on leitav PRIA kodulehelt: Avaleht > Oluline > Nõuetele vastavuse süsteem

 

Allikas. PRIA koduleht 29. jaanuar 2019  

Jaga seda uudist: