Reedel, 12. aprillil toimus Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi üldkoosolek, kus valiti järgmiseks kolmeks aastaks uus üheksaliikmeline juhatus. Senine juhatuse esinaine Jane Mättik tõdes, et uuel juhatusel on järgmiseks perioodiks mitmeid olulisi eesmärke. „Järgmise MAK´i eelarveperioodi juures tuleb oma vajaduste eest tugevalt seista, seda ei saa keegi meie eest ära teha,“ kinnitas ta.
Uues koosseisus Lihaveisekasvatajate Seltsi juhtatus. Foto: Keidi Tamm
Keavas kogunes arvukalt seltsi liikmeid, et maha pidada üldkoosolek. Aastaaruande kinnitamisele lisaks valiti ka uus juhatus. Valituks osutusid: Maria Liisa Luur, Airi Külvet, Tiina Tomson, Aldo Vaan, Jane Mättik, Andres Vaan, Marko Hiiemäe, Kristjan Jürisalu, Mihkel Olt. Lisaks valiti üheäälselt ühingu auliikmeks Aldo Vaan.
Senise esinaise Jane Mättiku sõnul on uue juhatuse üheks olulisemaks ülesandeks seltsi rahalist poole tugevdamine ja eelarve kitsaskohtade ületamine. „Tuleb leida projekte, mis aitavad seltsil ellu viia lihaveisekasvatuses vajalike tegevusi ja eesmärke, “ rõhutas ta.
Üldkoosolekul tunnustati lilledega tehtud töö eest: tegevjuhti Keidi Tamme ning senist juhatust: Marko Hiiemäe, Jane Mättik, Kristjan Reino, Airi Külvet, Mariliis Vahar, Vallo Kruusimägi, Aldo Vaan, Diana Pärna, Margus Keldo. Hea töö eest tänati seltsi raamatupidaja Vilja Veinberg (vasakul). Foto: Tanel- Taavi Bulitko
Teise suure ülesandena nimetas Mättik uue MAK´i (Eesti maaelu arengukava) eelarve arutelusid. „Üsna peatselt hakkavad järgmiseks perioodiks töögruppide kohtumised, nende teemade juures peab hästi tugevalt kohal olema. Arvestada tuleb sellega, et meie eest seda tööd keegi ära ei tee, sest detailset infot oma sektor kitsaskohtade ja vajaduste osas omame siiski vaid me ise,“ kinnitas ta.
Mättik mainis, et 2023. aasta oli lihaveisekasvatajatele raske aasta ja loomade arvukuselt ollakse tänavu tagasi 2016. aasta tasemel. Ka vasikate sündivus langes, kui võrrelda 2023. aastat eelnevaga. Rahul võib tänavu olla puhtatõuliste loomade osaga veiste arvust. Kui mujal Euroopa riikides kõigub puhtatõuliste veiste arv 20% juures, siis Eestis on see number 23%.
Mättiku sõnul oli eelmisel perioodil mitmeid õnnestumisi. „Kindlasti saab rahul olla lihaveisesektorile kokkulepitud toetuste põhimõtetega. Lahenduste nimel tuli tublisti tegutseda,“ tunnistas ta. Ta lisas, et kindlasti mõjutas eelmise juhatuse töö tulemusi, et juhatuses oli erialaspetsiifilisi inimesi, kes valdkonna ekspertidena tõid sektorit rohkem pildile. „See ongi juhatuse eesmärk, et igaüks tegeleb oma võimete kohaselt valdkonnaga, mis talle kõige rohkem sobib ja mis tal hästi välja tuleb, siis see asi ka edeneb.“
Eesti Lihaveisekasvatajate Selts loodi 21. juunil 2000. aastal. Täna on seltsis 329 liiget.
Teksti autor: Juuli Nemvalts
