LIHAVEISEKASVATAJATE ÕPPEREIS PRANTSUSMAAL

Ajavahemikus 26.-31. augustini külastas grupp Eesti lihaveisekasvatajaid Prantsusmaad eesmärgiga tutvuda sealse lihaveisekasvatusega.

Prantsusmaalt on pärit mitmed lihaveisetõud, aga seekord oli peatähelepanu šaroleel, mille esimene tõuraamat registreeriti 1864. a. ja seega täitub aastal 2014 tõul 150 aastat  ning siis peetakse Prantsusmaal rahvusvaheline Šarolee Kongress.

Esimesena külastasime Ernest Hoeffeli talu, kus kasvatatakse traditsioonilist Prantsuse šaroleed (full French) s.t. väga suurt tähelepanu pööratakse põlvnemisele, heale iseloomule, loomad on suured ja sarvilised. Ei kasutata geneetiliselt nudisid tõuloomi  ega nudistamist. Tõu tähtsamatest välimikujoontest tõi peremees esile laia seljajoone, sügava kere ning suure nina ehk suuosa. Nimetatud talus on ligi 400 looma s.h. 150 amme, kes on karjades 7 erineva pulliga. Sobivaks karja suuruseks peetakse 200 ammlehma. Kunstlikku seemendust kasutatakse minimaalselt. 90% loomadest müüakse välismaale. Noored tõupullid müüakse enamasti 18 kuu vanuselt ning emasloomade müügi puhul eelistab peremees tiineid esmaspoeginuid koos vasikaga. Vastavalt ostja soovile müüakse aga ka noori, veel poegimata loomi. Enne loomade transporti peetakse loomi laudas lõas 2-3 päeva, et vabadusega harjunud veised harjuksid fikseerimisega.

Pidamisest. Prantsusmaa talved on lühemad – novembrist märtsini. Talvel võib olla külma -20C˚ ning suvepalavus võib samas tõusta üle +30 C˚. Soovitavad kuivsilo  s.t. peale niitmist 1,5 päeva maas, siis söödas energiat vähem, loom rasvub vähem). Liiga hea toiteväärtusega ristikusilo soodustab sõrahaiguste tekkimist.

Poegimine on planeeritud detsembrist aprillini ja sel ajal on loomad 30-stes gruppides arvestusega 13-13,5 m2 lehmale. Prantsusmaal hinnatakse suuri loomi, lehmade eluskaal 800-1000, maksimaalselt 1200 kg. Esmaspoegimisvanus puhtatõulisel Prantsuse šaroleel 30-36 kuud.

Kord aastas peetakse talu ja šaroleede kasvatust tutvustav nädalalõpp, laupäev on talunikele-aretajatele ning pühapäev huvilistele ja veiseliha tarbijatele.

Teisena külastasime heledaid akviteene kasvatavat Eric Hartadi talu. Hele akviteen ehk Blonde d´ Aquitaine on tõuna registreeritud 1960.a. Talu 280 hektarist  230 on vilja all ja 60 ha rohumaid. Lihaveiseid peetakse alates 1978.a. , enne seda tegeleti piimakarjaga. Praegu on karjas 40 amme, kasutatakse nii kunstlikku seemendust kui paaritust, loomi müüakse nii tõuloomadeks kui ka lihaks.

Poegimisperiood kestab septembrist jaanuarini, 15-päevased vasikad nudistatakse. Aprillis viiakse loomad karjamaale, seejärel laut pestakse ja desinfitseeritakse. Laudaperiood algab uuesti oktoobris-novembris, siis tehakse loomadele ka parasiiditõrje. Vaktsineerimist viiakse läbi  vaid epideemiate puhul. Vasikate sünnikaal 40-45 kg, vasikate suremus 2-3%, esmapoegimisiga 33 kuud.2 kuud enne poegimist söödetakse lehmadele  vaid heina ja põhku.

Kolmas talu eesotsas peremees Alban Grandidieriga kasvatas limusiini tõugu lihaveiseid. Talu veisekasvatuse järjepidevus on  kestnud juba 5 põlve, nendest 3 viimast on kasvatatud  lihaveiseid. Talus kasvatatakse 200 ha-l teravilja, rohumaid on 70 ha ning karjas on  55 amme. Loomad nudistatakse, aga aretuses kasutatakse ka geneetiliselt nudide loomade tõumaterjali. Peremehel oli talvesööt juba varutud ja igale silopallile tegemise andmed peale kirjutatud.

Samas näitas ta ka lahkelt karja jõudlusandmeid, kuid ütles, et teraviljakasvatus annab 80% talu tulust ja võtab 20% ajast, lihaveisekasvatusega on aga vastupidi. Siiski meeldib talle loomadega tegeleda, näitustel käia jne. Et kui juba 3 põlve on limusiine kasvatatud ja läheb ka hästi, siis on lihtsam samaga edasi minna, mitte vahetada tõugu. Peremehe sõnul on küll limusiini eripära tema temperament, kuid kui on aega loomadega tegeleda ja selekteerida, saab asja.

29.-30. augustil toimunud Prantsusmaa rahvuslikul šaroleede näitusel võttis meid vastu Prantsusmaa Šarolee Tõuraamatu (Herd Book Charolaise http://www.charolaise.fr/?lang=en/  direktriss  Cécilia Crapoulet. Organisatsioonil on 2100 liiget, neist 159 käivad näitustel. Üldse on ligi pooled Prantsusmaa lihaveistest šaroleed.

Eesti lihaveisekasvatajate delegatsioonile tutvustas rahvusvaheliselt tuntud šaroleekasvataja Ernest Hoeffel, mida tuleb tõuloomade välimiku ja lihastuse puhul jälgida ja viis läbi ka sellekohase praktilise õppuse.

Loomad näitusel olid väga hea eksterjööri ja lihastusega, aga lihaveisekasvatajad oskavad vahet teha näituseks  pool aastat ettevalmistatud loomal ja tavalist karjaelu elaval tootmisloomal. Samas ütles ka Prantsuse Šarolee Tõuraamatu direktriss,  et aretajad on viimasel ajal kogu tähelepanu suunanud lihakehale (suur karkass) ja välimikule (sarved-ninad) ning seejuures ära unustanud vasikate sünnimassi. Seega nüüd tuleb aretuse prioriteediks võtta jälle vasikate väiksem sünnimass ning poegimiskergus.

Loomi hinnati erinevates kategooriates. Meile uudne oli hindamine perekonniti – pull oma tütarde ja nende järglastega.

Viimasel päeval külastasime Šarolee instituuti, milles audiogiidi abil  sai tutvuda alates šarolee tõu ajaloost kuni kõrgema kulinaariani välja. Hiljem toimus ka šarolee liha degusteerimine.  Instituudi õuel sai vaadata ka kunsti, milleks on inspiratsiooni andnud lihaveised

Mida veel Prantsusmaal nägime? Päevalille ja maisipõlde, palju valgeid loomi selles piirkonnas, kus ringi sõitsime ning suuri põhupakkide ja silorullide virnasid.

Jaga seda uudist: