Simmental (Si)

pm-mag Tõnu Põlluäär

Ajalugu

Simmentali (Si) tõug on pärit Šveitsist Simme orust Berner Oberlandi piirkonnas, sealt on pärit ka tema nimi. Simmental tõu nimena on tuntud Šveitsis, samal ajal simmenatli nimi Saksamaal ja Austrias on Flekvieh ja Prantsusmaal Pie Rouge. Varasemad andmed Si kohta on teada juba keskajast, kui suurt Saksa veist ristati väikese Šveitsi tõuga. Umbes 100 aastat tagasi levis ta Kesk- Euroopasse ja sealt edasi teistesse maadesse. Esimene tõuraamat – 1806.a. Tõug on tuntud kui üks kõige paremini kohanduv. Si kasvatatakse kõikidel kontinentidel ja on hinnanguliselt arvukuselt maailmas II kohal (~40-60 miljonit). Laialdane levik ja pikaajaline aretustöö on toonud kaasa tõuomaduste paljususe eri piirkondades. Euroopas on nii liha- kui piimatüübilist simmentali tõugu. Esimesed simmentali tõugu veised (pull Husar 92001 ja 10 tiinet mullikat) saabusid Eestisse Rootsist Karula rahvusparki 2003.a. Kalmer Visnapuu algatusel.

Üldiseloomustus

Si tõug on suure kehaehitusega. Värvuselt reeglina punasevalgekirjud, kuid esineb ka teisi värvivariatsioone. Pea ja jalgade alaosa on enamikel loomadel valged. On nii sarvedega kui nudisid veiseid. Si veistel on pikk ja sirge seljajoon ning tugevad lihased. Nad on väga sõnakuulelikud ja sõbralikud. Ammlehmade eluiga on kuni 12 aastat ja neil on suhteliselt kõrge piimatoodang. Ammlehmad paistavad silma ka oma rahuliku iseloomu ja kõrge viljakuse poolest. Üldjuhul on sündinud vasikad suure luustikuga, mistõttu on vajalik jälgida, et ei oleks poegimisraskusi. Tänu ammlehmade kõrgele piimatoodangule on vasikatel kõrge ööpäevane juurdekasv. Si tõug on sobilik ristamiseks enamike väiksemate tõugudega või ka suuremate tõugudega (kõrge piimatoodangu säilitaja). Simmental sobib paremini intensiivsesse söötmisskeemi, kuid tõug saab hakkama ka vaid rohusöödalise ratsiooniga. Eestis on simmentali tõumärgiks Si ja pullidele antavad tõuraamatunumbrid on vahemikus 92000…92999.

Jõudlus- ja aretusalased andmed Eestis (keskmised)
Tunnus/aasta: 2014 2015 2016 2017 2020
Sünnimass (kg) ♀: 40,6 41,2 41,7 41,0 40,3
Sünnimass (kg) ♂: 42,3 42,6 43,0 43,8 40,0
200p. mass (kg) ♀: 272,8 271,7 279,7 275,0 267,3
200p. mass (kg) ♂: 299,5 299,3 304,1 300,6 299,8
365p. mass (kg) ♀: 369,7 381,3 397,9 375,3 373,9
365p. mass (kg) ♂: 436,2 473,9 456,4 517,7 411,2
Tunnus/aasta: 2014 2015 2016 2017 2020
ammlehmade vanus 4a 7k 5a 5a 9k 5a 2k 5a 7k
poegimisvahemik, p 411 394 384 389 392
esmaspoegimisiga, k 30,8 28,5 28,1 28,4 30,8
surnultsündinud vasikate% 3,6 2,8 3,8 2,8 2,5
vasikate suremus 1…183 p, % 3,0 2,9 2,6 3,2 4,9
noorpulli realiseerimise vanus, k 20,1 20,5 19,5 20,4 19,4
lihakeha mass, kg 314,2 328,3 333,1 317,8 276,9
SEUR % 53,2 46,4 52,2 34,9 28,1
testgrupi ööp.jk 1,948 1,881 1,525 1,718 1,496
Arvnäitajad
  • Sünnimass 44…48 kg*

  • Täiskasvanud loomade kehamass:
    lehmad 600…800 kg*
    pullid 1000…1200 kg*

  • Tapasaagis kuni 60%

Andmed: Soome Jõudluskontroll

Viited