Šarolee (Charolaise) (Ch)

pm-mag Tõnu Põlluäär

Šarolee on üks vanemaid Prantsusmaalt pärit tõugusid. Tõendid selle kohta, et selline valge lihaveis eksisteeris, ulatuvad juba aastasse 878. Algselt aretatud Charolles´i ümbruskonnas Kesk-Prantsusmaal. Kui farmer Claude Mathieu oma elukohta vahetas ja karjaga Nievre provintsi elama asus, sai see tõug vahepeal tuntuks ka Nivernais´i nime all. Suurim mõjutaja oli 1840-ndatel Court Charles deBouille, kelle töö viis nii kaugele, et 1864.a avati esimene Ch veisete tõuraamat. Charolle piirkonna aretajad avasid oma tõuraamatu 1882.a. 1919.a aga kas tõuraamatut ühinesid. Prantslased on pikka aega valinud omi loomi suuruse ja lihastuse järgi Ch on esimene kontinentaaltõug, kes imporditi Suur Britanniasse. 1934.a jõudis tõug USA-sse. Peale tesit maailmasõda on tõug laiemalt levinud teistesse riikidesse ning kaasajal on Ch väga levinud tõug (kasvatatakse enam kui 70 maal). See on avaldanud lühikese aja jooksul tohutut mõju, eriti USA-s. Esimesed Ch tõugu veised toodi Eestisse küll 1960-ndate lõpus, kuid erilist arengut ei saavutatud. Sel ajal puudus lihaveiste kasvatamise kogemus ning piimaveiste ristandid läksid kõik lihakombinaati. Uus algus hakkas 2000.a, mil Rootsist osteti pull Olle 96845,
2001.a lisaks pull Ruben. 2002.a osteti Ungarist (13) ja Rootsist (10) tiined mullikad.

Tüüpiline šarolee on valge (kollakaskreemjas) värvusega, roosa ninamokapeegli ja heledate sõrgadega suure kasvuga tõug (maailmas on aretatud ka musta ja punast värvi Ch). Erinevatel ristanditel jääb domineerima just Ch värvus. Jalad on lihaselised, sõrad heledad. Neil on pikk lihaseline kere ühes laia esiosaga. Algselt oli Ch sarvedega, kuid üha enam on trend nudi isendi poole. Nudide liinide aretusega tegeldakse tänapäeval enam USA-s, Kanadas ja Rootsis. Suhteliselt väike söödakulu massi juurdekasvu ühiku kohta. Ch veistel on väga suur kasvuintensiivsus, hea ööpäevane juurdekasv ning head lihakeha tunnuste näitajad.’ Aretustöö tulemusena on saavutatud emasloomade suhteliselt kerge poegimine. Vasikate sünnimass on keskmine või suur. Šarolee tõugu pullid sobivad hästi lõpp-pulliks ristamisel lihatootmise eesmärgil. Liha rasvasisaldus on suhteliselt väike. Šarolee tõugu võib kasvatada nii intensiivselt kui ka heal rohumaal ilma jõusöödata. Kõige paremaid tulemusi on saavutatud lõppnuuma järgus. Ch tõus on levinud nn kaks aretussuunda: full french (pärit ja levinud Prantsusmaal) ja purebreed charolais (levinud rohkem USA, Kanada, Austraalia, Rootsi). Soovitav esmaspoegimisiga vastavalt aretussuunast 24 – 30 kuud. Tähtis on, et ammlehm oleks hästi välja arenenud. Ch veised on iseloomult rahulikud ja alluvad hästi oma peremeestele. Eestis on šarolee tõumärgiks Ch ja pullidele antavad tõuraamatunumbrid on vahemikus 96000…96999.