Belgia sinine (Bb)

pm-mag Tõnu Põlluäär

Belgia sinise tõu sünd sai alguse, kui 19. sajandi teisel poolel imporditi Inglismaalt Belgiasse Shorthorni tõugu pulle, et parandada kohalikku tõugu. Algselt oligi Bb piima-lihatõug. Tõu areng sai alguse Meuse ja Escauti jõe piirkonnast. 20.saj. esimesel poolel oli Bb kahesuunaline tõug. Aastatel 1920-1950 toimus aktiivne selektiivne tõuaretus, mis kulmineerus aastal 1960, mil kujunes välja topeltlihaseline uus lihaveisetõug- Belgia sinine. Sellest alates on tõugu eksporditud mitmetesse maadesse, saavutamata siiski väga suurt populaarsust.

Keskmise suurusega, raskepärane tõug, millel esineb tihti topeltlihaselisus, mis pärandub edasi ka teiste tõugudega (k.a. piimatõud) ristamisel. Enamik loomi varieerub värvuselt helesinise, musta ja valge kombinatsioonis. Luustik on suhteliselt peen, kehale on iseloomulik längus tagaosa, tugevad jalad ja suhteliselt väike pea. Üldine väljanägemine on robustne ja “terve”. Puhtatõulistel lehmikutel esineb tihti poegimisraskusi. Tihti on ammlehmadel kitsas laudjas, mis poegisraskusi veelgi soodustab. Sagedaste poegimisraskuste tõttu kasutatakse palju „keisrilõiget“ ennetamaks vasikate suremust. Vasikatel areneb lihastus välja koheselt peale sündi. Tapaküpsete veiste liha on rasvavaene ning lihakeha tapasaagis kõrge. Eestisse osteti esimesed Bb tõugu puhtatõulised pullid 2006.a Taanist ja Belgiast. Eestis on belgia sinise tõu märgiks Bb ja pullidele antavad tõuraamatunumbrid on vahemikus 91000…91999.