Akviteeni hele (Blonde d`Aquitaine) (Ba)

pm-mag Tõnu Põlluäär

Hele akviteen on aretatud Edela-Prantsusmaal Aquitaine piikonnas Garonnais orus ja Püreneedel, mis on sajandeid olnud kuulus heledakarvaliste veisetõugude poolest. Tõug on saadud kolmest nn tüvest: Garonaise Quercy, Blonde des Pyrenes ja Blonde d`Aquitaine. Euroopas teatakse seda tõugu juba alates kuuendast sajandist (USA-sse jõudis tõug aga alles 1972.a). Neile loodi tõuraamatud 19 sajandi keskel. Esimene heleda akviteeni tõuraamat loodi 1961. aastal, mil võeti kasutusele akviteeni hele (originaalnimi: Blonde d`Aquitaine) tõu nimetus. Tulemuseks on märkimisväärselt pika kere ja suurepäraste lihastega lihaveis, mida peetakse Prantsusmaalt pärit olevatest veisetõugudest kõige perspektiivikamaks. Tõug on täna parim ja populaarseim tõug Prantsusmaal. Põhjuskes tugev lihastus, kõrge kasvuintensiivsus, õpetatavus ja poegimiskergus. Prantsusmaal kasvab arvukus ~5% aastas, olles arvukuselt maa kolmas tõug, ~500000 ammlehmaga ja on väga lähedal põhitõugude, limusiini ja Akviteeni hele, arvukusele. Tõug levib maailmas suhteliselt kiiresti. Eestisse jõudis Ba tõug 2002.a, kui Rootsist osteti pull Ralf 93001 ja 2 mittetiinet mullikat.

Ba tõug kuulub intensiivsete lihatõugude hulka. Nad adopteeruvad kergesti erinevatesse klimaatilistesse tingimustesse. Saavad hakkama ka ainult karjamaarohulise ratsiooniga. Samas intensiivsete söötmistingimuste korral saavutatakse kõrge ööpäevane massi-iive (kuni 2 kg ööpäevas). Akviteeni heleda värvus on tavaliselt valge, kuid võib varieeruda kuni pruunini. Tihtipeale on Ba silmade ümber ja jalgade sisekülgedel heledad rõngad. Reeglina on Ba veistel väikesed sarved. Tõule on iseloomulik pikk lihaseline ja sümmeetriline kere (pullide kere pikkus võib ulatuda üle 2 meetri). Tõeline lihaveise tõug, kellel on suured lihased eelkõige rindkerel, kaelal ja tagaosas. Samas on luude mass proportsionaalselt väike, mis lihakeha väljatuleku massi suurendab. Poegimine on kerge, kuna vasikad on saledad, kerge luustiku, väikese pea ja jalgadega, samas väga pikad. Suurem sünnimass tuleneb kere pikkusest. Poegimiskergust soodustavad veel lai ja pikk laudjas. Ammlehmad on piimakad, mistõttu kasvavad vasikad kiiresti. Ba veised on rahulikud. Pidamine on suhteliselt kerge ja ööpäevased massi-iibed kõrged. Eestis on akviteeni hele tõumärgiks Ba ja pullidele antavad tõuraamatunumbrid on vahemikus 93000…93999.