Esimene külastus Hradištkos – kunstliku seemenduse jaam „Natural“ (loe lisaks: www.naturalgen.cz)
Direktor Jan Štráfelda’l oli hea meel võõrustada esimest nii suurt gruppi Eestist ning võimalus luua otsekontakte lihaveisekasvatajatega – see olevat enam väärt, kui suhelda vahendusfirmadega, keda huvitab kasum, mitte teenuse kvaliteet.
Tegemist on eraettevõttega. Alustati suhteliselt nullist 1990. a. peale poliitilise režiimi muutumist 2 mehe ja 1 sekretäriga. Tegeleti loomade ostu-müügi vahendamisega ning sperma müügiga (alustati 22 pulliga). Algul kasutati granuleeritud spermat, hiljem toodi sisse uus kõrretehnoloogia Prantsusmaalt ning lisaks oma firmale vahendati uut tehnoloogiat veel kaheksale seemendusjaamale. (Tol ajal oli Tšehhis 12 seemendusjaama). Samuti aidati Tšehhisse importida Prantsusmaalt 1000 šarolee tõugu veist, kasutades selleks 50%-list riigi toetust.
1998. a. liideti ettevõttega osa endisest riiklikust teadus- ja seemendusjaamast 15 pulli ja 4 töötajaga koos maade ja hoonetega. Täna on võimalus pidada kuni 110 pulli. Töötajaid on 6, lisaks 4 laboris.
Naturali idee on teha asju lihtsalt ja naturaalselt – suvel pullidele haljasmass, talvel hein ja teravili. Silo ei söödeta, sest katsed näitavad sperma kvaliteedi halvenemist silo söötmisel.
Kasutada on 60 ha rohumaad, allapanupõhk tuleb rendipõldudelt. (Kokku varutakse talveks 2500 rulli heina ja 2500 rulli põhku). Teravilja ostavad nad peale koristamist , kontrollivad selle kvaliteeti ja niiskust ning ladustavad varu 3-kordses vanas kivihoones. Ei kasutata valmis jõusööta, kuna on olnud halvad kogemused ostujõusöötadega – mükoosid, ebasobiv %-line koostis. Sobivaks seguks pullidele on 50% otra, 30% nisu ja 20% kaera ning päevane kogus 2-4 kg. Lisaks saab töötav pull 0,5-1 kg soja ja 150-200 grammi mineraalide-vitamiinide segu.
Selline söötmine tagab sperma hea kvaliteedi.
Seemendusjaam tegeleb lisaks holsteinile ja piimasimmentalile 15 erineva lihatõuga (kokku kasvatatakse Tšehhis 22 erinevat lihaveisetõugu). Lisaks sperma tootmisele vahendatakse ka tipp-pullide spermat Prantsusmaalt (firma Optima, 35-50 €/doos). Tšehhis toodetud sperma kõrrehind 5-12€, direktor oli lahkesti nõus arutama uute tellimuste hinnaläbirääkimisi. Suuremaid koguseid saab müüa soodsama hinnaga.
Rahvusliku lihaveiste aretusprogrammi mõned põhimõtted (loe lisaks: http://www.naturalgen.cz/english/index.php?page=spro_mas)
1) selts ja aretajad valivad välja tipplehmad Tšehhis – pulliemad;
2) pulliemad seemendatakse tipp-pullidega nende tõugude originaalmaadest ;
3) jõudluskontroll pole vaid andmete registreerimiseks, vaid ka aretusväärtuse arvutamiseks;
4) 8-kuuselt võõrutatud pullid tuuakse pullide testjaama, kus loomad 1 kuu kohanevad ja 4 kuud on nuumal (juurdekasvuga 1,6-1,7 kg/ööpäevas). Karjas tohib kasutada ainult testimise läbinud pulli (kui pull Tšehhis sündinud), muidu on sanktsioonid.
Peale testperioodi toimub valik/oksjon – nn. „Valiku päev“, kus üleriiklikest 5-6 testjaamast kokku ca’ 900-st pullist valis Natural 5 parimat. Nt. noorpulli hind peale testi 4000-7000€.
5) 1-aastane pull peab kaaluma üle 600 kg. Esimene pulli hindamine toimub põlvnemise järgi, teine hindamine 2-3 aasta pärast seemendatud lehmade poegimiskerguse järgi (1- poegib ise, järelikult sobib sperma kasutamiseks mullikatele, 2- poegimine loomapidaja abiga, sobib lehmadele ning 3- vajab veterinaari abi, see pull prakeeritakse ja kogutud sperma hävitatakse). Kolmas pulli hindamine toimub järglaste järgi ehk 4,5aasta pärast.
Seemendusjaam pakub müügiks ainult järglaste järgi testitud pullide spermat.
Peale ülevaatlikku sissejuhatust vaatasime erinevat tõugu pulle. Eesti jaoks uus tõug parthenais (kerge poegimisega, väike pea ja õlad, kasutatakse ristamisel), meil vähetuntud salers, aubrak – Prantsusmaa mägede tõud ( kui limusiini kasvatatakse kõrgustel kuni 900m, siis üle 1000m merepinnast Sa ja Pa). Huvitav oli gallovei, mille uuem aretussuund on suuruse suunas, on populaarne väiketaludes ja mägedes ning tõul on 9 erinevat värvikombinatsiooni. Ka Tšehhis on pioneerlihaveisetõug olnud hereford ning praegune aretussuund on soveti-aegselt väikeselt tüübilt suuremale. Kenad pullid esindasid ka Li, Ch, Ab tõuge. Belgia sinine – Naturali direktori sõnul firma üldpildist kõrvale kalduv (ei ole nö. naturaalne, on kunstlik tõug), aga jaamas olemas, kuna turul on nõudlus sperma järgi, et seda ristamisel kasutada. Eelistatakse valget värvi Bb pulle.
Enamustel võimalike tõugudel (Ch, Li, Si, Hf, Ba) pakutakse ka nudisid liine nii loomade heaolu, loomakaitse kui ka nudistamise veterinaarteenuse hinna pärast (nt. Taanis on lubatud vaid anesteesiaga nudistamine, mille võib teha ainult veterinaar). Lõpus esitleti ka geneetiliselt nudi musta-valget holsteini ja piimasimmentali pulli.
Kõige vanem töötav pull jaamas on 13-aatane limusiin Zako, toodab 6000 doosi/kuus ja kokku müüdud sellelt pullilt 250 000 doosi.
Igal aastal müübNatural ca’ 250 000 doosi spermat Tšehhis, 500 000 doosi välisriikidesse. Seemendusjaama pluss – ühest jaamast saab mitme erineva tõu tippspermat.
Järgmine külastus Pullide testjaam Cunkov oli loogiline järg seemendusjaamale (loe lisaks: www.opbcunkov.cz/gb/index.html
See on suurim testjaam Tšehhis 300 noorpulliga. Vastu võttis meid direktor Pavel Kozák, kes lisaks testjaamale omab ka 200 ammega 400-hektarilist farmi. Farmis on kasutatud veistele embrüosiirdamist. Embrüoid ostetakse Prantsusmaalt ja Kanadast. Keskmiselt on saadud 40 embrüovasikat aastas.
Pullide testjaama süsteemist oli juba eelpool juttu (aretusprogrammi punkt 4). Ka selles ettevõttes oli juttu, et on tõusnud nõudlus nudidele loomadele. Vaatasime pulle laudas, mis valmis 2008. a Šarolee Kongressiks ja mille ehitamine maksis pool miljonit eurot. Pullid saavad max 5 kg vilja päevas, mis on jagatud kümnele korrale päeva jooksul – doseerib robot lugedes elektroonilist märki kõrvas. Sama jõusöödaautomaadi all on ka kaal ning arvuti fikseerib looma kaalu ning kui palju ja millal ta on päeva jooksul roboti juures käinud. Ametlik kaalumine toimub Seltsi esindaja juuresolekul 1 kord kuus.
Siiani korraldati oksjoneid 3 korda aastas, edaspidine plaan on 4 korda aastas, s.o. veebruaris, aprillis-mais, juunis ja oktoobris. Järgmine oksjon 19. oktoobril 2012! Oksjonite pidamiseks oli juba osalt väljaehitatud katusealusega tribüün ja ring loomade esitlemiseks. Enne oksjonit tehakse pullidele 3 nädalat treeningut – oksjoniringis kõndimise harjutamist. 12-13 kuu vanuste pullide hinnad alates 2500 €, kalleim pull on olnud ca 10 000 €. Jaama testimisele tuuakse pulle ka Saksamaalt ja Sloveeniast. Ja muidugi on ka ostjaid oksjonitel väljastpoolt Tšehhit. Oksjonil osalemine maksab 40 €.
Testi läbinud pulli ei pea talunik oksjonile panema, võib jätta endale. Kasvatajale maksab pulli testimine testjaamas 900 €. Talunikul on võimalik saada testimise luba ka omas farmis, siis ei pea testjaama teenust kasutama.
Farmikülastused:
Kooperatiiv Holaševice lähedal
Töötajaid 50, kasutatakse 1700 ha maad, 1500 veist sh.260 aberdiin-anguse amme, 13-15 tõupulli ja 350-pealine HF lüpsikari, 1000 siga sh. 100 emist.
Lihaveised aastaringselt väljas. Miks valiti tõug Ab – loomad nudid, head emaomadused, kerge poegimisega ning sobivad looduslikesse tingimustesse – rohumaad asuvad 600 m merepinnast. 80% poegimistest toimub jaanuaris-aprillis. Muud vahet punasel ja mustal angusel Tšehhis ei nähta, kui värvivahe ja noorpullide nõudlus nuuma-ja lihaturul – musta aberdiini võib ostja pidada holsteiniks või holsteini ristandiks, punast aga limusiiniks või limusiini ristandiks. Vaatasime loomi 20 aastat tagasi põllumaale rajatud rohumaal – 35 ha 60-le ammele vasikatega. Karjatamisperiood on Tšehhis pikem kui Eestis – aprillist oktoobri/novembrini.
3 venna limusiini talu (František, Martin ja Pavel Farka)
Alustati 2007. a. nelja mullikaga, et tõestada vanematele, et eraettevõtlus on mõistlikum kui
kooperatiivis töötamine (isa töötab senini kooperatiivis, ema abistab poegi). Põhitöö kõrvalt (vennad on tuletõrjujad) haritakse 270 ha maad, sh. 20 ha teravilja oma loomadele. Et talu oleks kompaktne ehk nö. ühes tükis, siis osa karjamaid on renditud ja osa oma kaugemaid põlde väljarenditud. Praegu on karjas 42 limusiini amme, tiined mullikad ja üks tõupull Saksamaalt. Peetakse kolmes eraldi karjas – lehmvasikatega ammed eraldi karjas ja pullvasikatega ammed eraldi karjas (eraldamine kahte karja toimub, kui vasikad on saanud 5-kuuseks). Eraldi kolmandal karjamaa olid talvel seemendusele minevad mullikad – lahjem karjamaa olevat parem mullikate viljakusele. Seemendatakse alles 2-aastaseid loomi – heal karjamaal võib olla oht mullikate rasvumisele. Võõrutatud noorkari (lehmikute hinnad 1200-1400 €) oli praeguseks juba müüdud v.a. 10 tõupulli kandidaati ning omale jäetavad lehmikud (soovitakse kasvada 80 ammeni, sest 50 %-lise riigitoetusega sai valmis uus laut). Tiine mullika hind alates 1600 €.
Käisime kahe karja juures – loomad olid ülirahulikud (väga range valik toimub looma iseloomu alusel!) ja väga hea väljanägemisega (nt. üks pull Tigrise poeg 210 päeva kaal 385 kg). Pooled loomadest geneetiliselt nudid. Varem kasutati ka embrüosiirdamist, millest nüüdseks on loobutud, sest valiti mahetootmine. Huvitav oli putukatõrjega vahetatav kõrvamärk, mille tootjafirmat kahjuks välja selgitada ei õnnestunud.
55-75% vasikatest saadakse kunstliku seemendusega, poegimine detsembrist märtsini. 14 päeva enne võõrutamist antakse vasikatele nisu-odra-kaera segu.
Vladimir Lepša ja pojad
Talus kasvatatakse aberdiin-anguseid, kes on võitnud auhindu mitmel tõunäitusel ning lihasimmentale. Alustati 2001.a. 16 loomaga hobi korras, põhitöö oli metsa ülestöötamine. Praeguseks 290 ha maad, 260 veist sh. 110 amme. 40% vasikatest saadakse kunstliku seemendusega. Kasutatakse spermat Kanadast ja USA-st. Esimene seemendus 13-14-kuuselt. Kari on aastaringselt väljas, aga ehitamisel oli suurem talvelaut, sest talviste poegimiste ajal ekstreemsemate ilmadega on mõnestki vasikast ilma jäädud. Vasikate võõrutamine, kaalumine, vereproovide võtmine toimub kord aastas sügisel vana lauda juures. Võõrutatud vasikad jäävadki lauta. Et peetakse koos lehmik- ja pullvasikaid kuni võõrutamiseni (mõned vasikad siis juba 10-kuused), siis esineb ka soovimatuid tiinestumisi, aga nendest talus probleemi ei nähtud.
Kokkuvõtteks
Tšehhi lihaveisekasvatus on heal järjel, palju kasutatakse kunstlikku seemendust ja embrüosiirdamist, seda eriti mullikatel. Lisaks Tšehhis toodetule imporditakse geneetilist materjali põhiliselt Prantsusmaalt, Saksamaalt, Kanadast ja Ameerikast. Karjades kasutatakse paaritamiseks ainult puhtatõulisi testitud pulle. Tõuloomade hinnad on madalamad kui nn. vanas Euroopas, aga veiste geneetiline tase on hea ja väga hea.
Ei ole kohustuslik, aga talunikud kasutavad eri värve kõrvamärke lehmvasikatel ja pullvasikatel.
Pilte reisist saab näha aadressil www.picasaweb.com/lihaveis.ee/tshehhi2012
Kokkuvõtte kirjutas Reet Pikkmets,
reisil osalenud karjakasvataja ja Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi kodulehe toimetaja
