Kas toita looma või tema vatsabaktereid?

Sellise toreda lausega alustas oma ettekannet Crystalyx tehase tootejuht Gerad Krabbe, kui 20 Eesti lihaveisekasvatusehuvilist Saksamaal Crystalyx söödalisandite eripäraga tutvusid. Nimelt käisid 17 lihaveisekasvatajat ja 3 Baltic Agro AS loomakasvatusmeeskonna liiget 3-päevasel õppereisil Saksamaal, kus põhieesmärk oli külastada Crystalyx Products GmbH tehast Oldenburgis, mis rajati 2005. a. ja täna toodab aastas ca’ 10 000 tonni tooteid. Nende inglisekeelne koduleht https://www.crystalyx.de/en/crystalyx_de/index.html

54% toodangust müüakse Saksmaa koduturul ning 46% läheb ekspordiks 25 erinevasse riiki s.h. ka Eesti.

 

Mis eristab Crystalyx tooteid teistest mineraalsöötadest – patenteeritud tootmistehnoloogiaga dehüdreeritud ja kristalliseeritud melassi sisaldavad lakusöödad aktiveerivad ja suurendavad veise vatsamikroobide arvu, suureneb üldine sööda tarbimine ning seeduvus.

Euroopa Liidu reeglite järgi on mineraalsöödas üle 40% mineraale, kui alla selle, siis on tegemist söödalisandiga. Crystalyx toodabki veistele söödalisandeid, mille rõhk on energiarikkusel. Populaarsemad tooted on Crystalyx Standard ja Crystalyx Precalving. Olemas ka mentooliga Mentholyx vasikatele sügis-talviseks perioodiks hingamisteede haiguste vältimiseks ning mahedatele Organyx Plus ja Organyx Garlic putukaid peletava küüslauguga suveperioodiks.

Nii et Cystalyx ei ole ainult mineraalid, vaid laiem tähelepanu veise tervisele, jõudlusele, viljakusele.

Praktilise poole pealt külastasime ka Crystalyxi 2 klienti – ühte lihaveisekasvatustalu ja ühte piimafarmi.

Iris ja Hans Lütjen-Wellneril on lihaveistega mahetalu ja lisaks euro-mahedale osalevad veel kohalikus karmimate reeglitega Bioland programmis https://www.bioland.de/. Põhiliselt šarolee tõugu kari, millega alustati aastast 1992, enne seda olid talus piimalehmad. Praegu 150 amme, kokku 400 looma. Kasutatakse 6 karjapulli s.h. üks limusiini tõugu, kes on mullikatele. Peremees on proovinud simmentali pulli kasutamisega tõsta ammede piimakust, kuid ei näinud efekti. Leidis, et šaroleed ja limusiinid õigustavad end tema mitte nii viljakatel maadel paremini. Kasutuses 400 ha maad s.h. 280 Natura ala rohumaad. Mahetoetus rohumaa hektari kohta ligi 10x korda suurem kui praegu Eestis.

Pullikud müüb võõrutusjärgselt. Karja täienduseks mitteminevad lehmikud nuumab üles lihatootmiseks (müüb 28-30-kuusena, karkass ca’ 320 kg). Karja jätab geneetiliselt nudid loomad, nudistamist ei praktiseeri.

Poegimised enamus aprillis-mais, pull karjas kuni poegimisteni. Põhjendas seda sellega, et pullile meeldib suures karjas ja on siis rahulikum. Lehmade viljakust on parandanud seleeni manustamisega. Selleks enne karjatamisperioodi viiakse vastava vahendiga makku ampull Rumin 180 Plus, mis katab seleenivajaduse vähemalt 6 kuuks.

Söödab talvel augusilo, 100-kond palli teeb pullidele. Sõnnik läheb biogaasitehasesse. Suvine jootmine karjamaal on lahendatud puurkaevu ja päikesepaneelidega pumba abil.

 

Talus töötavad peremees ja perenaine ja kaks 0,5 kohaga töötajat. Suvel pakutakse ka silotegemise teenust teistele talunikele.

Külastatud Põhja-Saksamaa on rohkem piimakarjakasvatuspiirkond. Täna keskmiselt 120 piimalehma karjas, kuid 30 aastat tagasi oli veel keskmine karja suurus 40 lehma. Meie külastasime ühte 200 lehmaga peretalu. Huvitav oli, et kõikidel lehmadel kasutati kõrvas andureid, mis fikseerivad looma aktiivsust (mäletsemist) ning see aitab avastada indlevad või terviseprobleemiga loomi.

Kolmandal päeval käisime Hamburgi linnas ning Bremenis, mille Raekoja ja keskväljaku nii mõnigi ära tundis – nimelt 7 aastat tagasi oli Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi reis just Saksamaale.

Oli tore üle pika aja reisil kokku saada! Kes sai uusi tutvusi, kes uuendas vanu,  kes sai tööjuttu rääkida mõnusas õhkkonnas ja kes nautis reisiprogrammi kultuurilist osa – nii linnaekskursioone kui ka kohalikku suitsuangerjat koos praekartuliga.

Saime kinnitust, et oma kodune tegemine ja lihaveised on täitsa tasemel. Ega saagi panna kõigele võrdusmärki, sest Saksamaa ja Eesti on erinevad piirkonnad ja ka erinevad kliimaolud. Väikeseid infokilde sai ka söötmise alal nt. suhkrupeedilõikude kasutamine maisisilos.

Natuke veel lõbusat statistikat reisigrupi kohta. Lihaveisekasvatajad oli 17, kellest 14 olid šaroleede kasvatajad ning kes tublisti kasutavad vähemalt puhtatõulisi šarolee pulle. Nii et mõnele tuleb veel valged loomad karja saada 😊

Loomi oma hinges vedasime kaasa Saksamaale ca 4000, sealhulgas ligi 1900 amme. Seega meie reisigrupi liikmete keskmine karja suurus 235 looma ning nii mõnigi piilus vahepeal telefonist koduseid poegimiskaamerate pilte. Ka maid oli meil kamba peale kokku üle 15 000 hektari. Reisiseltskonna keskmine vanus oli 41 – šaroleekasvatusel Eestis on tulevikku!

Suured tänud Crystalyx Saksamaa esindajatele Michaelile ja Geradile suurepärase vastuvõtu eest, Baltic Agro Tiinale, Piretile ja Kustile, kes oma praeguseid ja tulevasi kliente, nii suuremaid kui väiksemaid, kaasa kutsus ning Eesti šaroleeklubile, kelle jaoks šaroleehuviliste koondamine ja igasuguse info jagamine kasvatajatele on oluline.

Selline oli meie tore sõbrapäevareis (14.-16.02.2023)!

 

Reisikirja koos reisigrupi abiga pani kokku Reet Pikkmets

Jaga seda uudist: