Metaaniheitmed tekivad orgaanilise aine anaeroobsel lagunemisel, nagu näiteks kompostimisel ja toidutootmise käigus osaliselt ka mäletsejate seedetraktist. Ehkki metaani tekkimisel on palju osalisi, süüdistatakse miskipärast peamiselt just kariloomi.
Vaatame protsessi lähemalt..
Nagu jooniselt nähtub, tuleb aru saada, et metaan, mida kariloomad eraldavad, on osa looduslikust ehk biogeensest süsinikuringest, samas, kui fossiilkütuste puhul see nii ei ole. Fossiilkütused pärinevad “iidsest” süsinikust, mis on olnud miljoneid aastaid maa all kinni, ja kui see vabaneb, lisandub atmosfääri uut süsinikku, mis jääb sinna tuhandeteks aastateks.
Kariloomad muudavad aga rohu ja muude kiudainetena olemasoleva süsiniku metaaniks seedimise käigus. Süsiniku sidumise protsess algab siis, kui rohttaimed, kaunviljad ja õistaimed läbivad fotosünteesi. Nende lehed võtavad õhust süsihappegaasi ja muudavad CO₂ hapnikuks. Taimed eritavad juurte kaudu süsinikku, et toita mikroobe. Mulla suurenenud süsinikusisaldus muudab selle struktuuri selliselt, et selles on rohkem vaba ruumi- teeb selle käsnalaadseks. Seega terve muld on vähem tihke ja suudab vastu võtta palju rohkem vihmavett, kui habras, kokkusurutud, küntud või ülekarjatatud pinnas.
Teisisõnu röhitsevad kariloomad välja metaani, mis laguneb umbes kümne aastaga taas veeks ja süsihappegaasi molekulideks. CO₂ ja H₂O suunatakse tagasi ringlusesse, et kasvatada uut rohtu, ja tsükkel kestab edasi.
Mäletsejate sõnnik rikastab mulda kasulike toitainete ja mikroobidega, parandades maa-alust bioloogilist mitmekesisust, mis moodustavad sümbiootilises süsteemis mulla “soolestiku”. Rohumaad vajavad mäletsejaid, et olla terved!
Allikas: Rodgers, D., Wolf, R. (2020). Sacred Cow: The Case for (Better) Meat . Dallas, BenBella Books
Joonise loomisel on raamatu autor kasutatud Christine Page´i loomingut (Suurbritannia, Smiling Tree Farm)
