14.-17. augustil toimus Soomes järjekordne, üle ühe aasta korraldatav, Euroopa Anguse Foorum, kus esmakordselt osalesid ka Eesti esindajad. Kohalikke angusekasvatajaid esindasid Piret ja Meelis Marmor Jõgevamaalt, Tiina ja Ivo Tomson Valgamaalt, Raivo Võidula Lääne- Virumaalt, ja Jane Mättik Harjumaalt, ETKÜ poolse esindajana hoidis asjade käigul silma peal Tanel Bulitko.
Lisaks soomlastele endile olid kohal veel 6 riigi esindajad – Taanist, Norrast, Tsehhist, Iirimaalt, Portugalist ja Eestist – kokku üle 60 osaleja. Üritust korraldasid ja vedasid Soome Anguse Ühingu eestvedajad Katri Strohecker ja Jyrki Ankelo.
Kolme pika päeva jooksul sõideti läbi Lõuna-Soome, tutvustamaks kohaliku maastiku eripära ning seeläbi ka põllumajanduslikule tootmisele seatud tingimusi, ja näitamaks tõenäoliselt ühtesid Soome tugevamaid anguse kasvatajaid. Kokku külastati nelja farmi – Vapola Angus, Puustin Angus, Alapeura Angus ja Rauhala Angus, ning ühte nuumafarmi Laitilas, omanikuks Jussi Mustonen. Farmid olid eranditult perefarmid, kolm esimest neist tegevad juba mitmendat põlvkonda. Tootmistingimused vastasid mahetootmise nõuetele, loomi karjatati nii ranna- kui ka looduslikel karjamaadel, ning uuskülvina rajatud liblikõielisterohketel karjamaadel. Väga suurt rõhku pannakse aretustööle – enamus järglasi saadakse kunstliku seemenduse ja embrüosiirdamise teel, kusjuures kasutatakse peamiselt USA ja Kanada geneetilist aretusmaterjali.
Eesti kasvatajate jaoks mõjus positiivse üllatusena, et embrüosiirdamine 5-6 aastastele lehmadele on tavapärane tegevus, ning nende tulemused on alati olnud üle 50 %. Noorloomad müüakse suures osas tõuloomadena, kuid paralleelselt tegeldakse ka pullide nuumamise ja liha otseturustamisega. Otse tapamajja müüakse väga vähe loomi.Väga tugeva mulje jättis kõikide karjade ühtlikkus – seda nii loomade kasvu, välimiku kui ka kehakonditsiooni poolest. Ammlehmad olid suurt kasvu ja väga piimakad, mille tõestuseks olid suurte ööpäevaste juurdekasvudega vasikad. Tüüpilisest Eesti lihaveisekarjast eristas neid veel üks oluline omadus – ülirahulik iseloom. Kui meil peetakse angust suhteliselt temperamentseks tõuks, siis sealne pilt karjamaale astudes oli sootuks vastupidine. Ehedaks näiteks oli see just ühe karja puhul, mis ööl enne meie külaskäiku oli sattunud karu rünnaku ohvriks, ja metsast tagasi koju jõudnud vahetult enne grupi saabumist. Kergest häiritusest hoolimata ei teinud loomad nende vahel ja ümber sagivatest inimestest suurt numbrit, lastes end rahulikult igast küljest takseerida ja ka katsuda.
Külastatud nuumafarm on üks Soome uuemaid ja suuremaid. Selles on 800 loomakohta ja töötab kontraktorfirma põhimõttel – pullide kogumise ning hilisema kokkuostu organiseerib Põhjamaade suurim lihakontsern HKScan. Kokku on selliseid nuumafarme Soomes üle 30. Sisse ostetakse võõrutatud noorpulle, kõiki Soomes kasvatatavad suuremaid tõuge. HKScani esindaja Juhani Nummineni sõnul sooviksid nad tulevikus keskenduda peamiselt herefordi, anguse ja šarolee tõugude nuumamisele. Suur osa kokkuostetavatest noorpullidest on puhtatõulised ja nende eest makstakse ka kõrgemat hinda kui ristanditele. Kastraate Soomes ei kasvatata, sest puudub nõudlus, ja nende eest ka makstakse vähem. Kombinaati saadetavate pullide keskmine rümb
akaal on 400 kg, lihakus R. Kindlaid nõudeid karkassi kaalule, lihakusele ja rasvasusele ei ole. Söödaratsiooni kuulusid peale omatoodetud silo veel ka teravili ja naabruses asuvast õlletehasest ostetav õlleraba.
Ürituse raames toimus ka koosolek, kus kõikide osalejariikide esindajad said sõna, tutvustamaks nende olukorda angusekasvatuse maastikul. Eesti Anguse Klubi esindajana andis Piret Marmor Aberdeen Top Genetics OÜ-st ülevaate siinse angusekasvatuse ajaloost ja hetkeseisust. Üksmeelselt võeti vastu otsus, et järgmine Euroopa Anguse Foorum 2016 aastal toimub Portugalis. Huvitava ürituse võttis tabavalt kokku üks vanema generatsiooni anguse-kasvataja poolt välja öeldud mõttetera, miks temast kunagi teraviljakasvatajat ei saanud – sest pagana igav on vaadata kuidas vili kasvab.
Jane Mättik
