Seekordse ürituse tegi eriliseks uue lihaveisetõu, Tirooli halli (Gr) jõudmine Eestisse. Juuni alguseks jõudis Eestisse 31 tiinet Tirooli Halli tõugu veist, kes kõik on endale juba ka kodu leidnud. Tõug on pärit Šveitsi ja Austria mägedest ning seetõttu kohastunud keerukate ilmastikutingimustega. Tirooli hallid on rahulikud, pika elueaga, kerge poegimisega, hea piimatoodanguga (üle 5000 kg aastas) ja loomade päevane juurdekasv on ca 1.100 kg. Kuna need loomad on kohastunud just ekstensiivsema pidamisviisiga siis esineb neil vähem ka surnultsünde, nad tiinestuvad hästi ning neil on ka parem udara tervis. Kõiki neid aspekte arvesse võttes peaks see tõug meie kliimasse ning meie pidamistingimustesse hästi sobima just ammlehmaks. Baltic Grasslan Beef projekti peaks väga hästi sobima aga just Tirooli halli ja mõne suurema tõu ristandid (näiteks limusiin, šarolee jne), kelles on realiseerinud mõlema vanema head omadused – kiire kasv hea piimatoodangu tõttu ning hea lihastus.
Tegelikult algas Tirooli halli toomise lugu aga juba eelmise aasta lõpul kui šveitslased kutsusid Baltikumi Baltic Grassland Beef projekti huvilisi lihaveisekasvatajaid Austriasse ja Šveitsi selle tõuga lähemalt tutvust tegema. Huvi oli suur ning terve suure bussi jagu rahvast sai külastada mitmeid erinevaid Tirooli halle ja nende ristandeid kasvatavaid farme, Austria Tirooli Halli Assotsiatsiooni peakorterit, Vianco Arenat ja Belli tapamaja kuhu jõuavad lõpuks ka meie BGB loomade kvaliteettükid. Sellelt reisilt saigi alguse mitmete Baltikumi lihaveisekasvatajate armastus selle tõu vastu ja vastavalt nende soovidele sai valitud ka see koorem loomi.
Ja nii nad tulidki. Foto: Anne Pavlenko
Lisaks Tirooli halli tutvustusele said külalised müügipäeval kuulata ka ettekannet Baltic Grassland Beef projektist, mis on nüüdseks järjest aktiivsemalt tegutsenud juba kolm aastat ja realiseeritavate loomade arvgi on nüüdseks juba oluliselt suurenenud. Kuna projekti soovitakse mullikaid ja härgi, siis on hea meel tõdeda, et nende pakkumine on võrreldes varasemate aastatega suurenenud. Kindlasti vajab veel tutvustamist pullide kastreerimine, mis on eriti sobilik just väiksematele karjadele, sest langeb ära vajadus teha erinevaid karjatamis- ja söötmisgruppe, loomad on rahulikumad ning ka tapatulemused on sellistel loomadel projektile paremini sobivad. Tulemused on ka näidanud, et härjad ei kasva sugugi aeglasemalt ega kehvemini kui pullid, olgugi, et neile ei kasva sellist uhket turja ja kaela nagu pullidel. Lihakuse hindamisel aga ei anna jämeda kaela olemasolu küll mingeid eeliseid.
Üritusel osalenutele anti ka teada, et alates 1. juulist muutub Estonian-ACB-Vianco nimi firma teistesse Balti riikidesse laienemise tõttu Baltic Viancoks. Emafirma jääb Eestisse, tütarfirmad tulevad Lätti ja Leetu. Loomapidajate jaoks see muudatus mingeid ümberkorraldusi ja sekeldusi kaasa ei too.
Päeva ametliku osa lõpetas Eesti Maaülikooli loomaarsti Dr. Alar Onoperi loeng lihaveiste sigimisprobleemidest, mis tuletas kuulajatele meelde palju lihtsaid tõdesid, kuidas oma loomadelt saada igal aastal järglane ja sellega muuta oma lihaveisekasvatus tasuvamaks ning endale rohkem rõõmu pakkuvaks.
Päeva ilusaks lõpetuseks oli maitsev lõunasöök rohumaaveise lihast, mida seekord sponsoreeris Arke Lihatööstus, kes alates eelmisest aastast tapab ka kõik Eestist tulevad BGB projekti loomad.
Müügipäev leidis kajatamist ka veebi Maalehes.
Pilte vaata ka Galeriist.
Kaunitarid Foto: Anne Pavlenko
Ilus ilm soosis ka meeldivaid ning sisukaid vestlusi. Foto: Anne Pavlenko
