Kanada põllumajanduse kõige tulusamaks sektoriks on vilja ja seemnete müük, teisel kohal on punane liha ja elusloomade müük.
Nisu on Kanadas kõige enam levinud teravili. Lisaks nisule on hakanud jõudsalt laienema ka riisikasvatused, seda eelkõige Aasiast pärit elanikkonna suurenemise tõttu.
Kultuurtaimede kasvatus on paljudes piirkondades põhiliseks põllumajandusharuks. Suurtes kogustes turundamiseks kasvatatakse õunu, pirne, ploome, ploomaprikoose, aprikoose, virsikuid, kirsse, maasikaid, vaarikaid, vampleid jne. Sarapuupähkleid korjatakse Ida-Kanadas ja Briti-Kolumbia osariigis. Vahtratest tehakse siirupit, suhkrut, võideid. Kartuleid kasvatatakse rannikuäärsetes piirkondades, suhkrupeeti lõunapoolsetel aladel.
Loomakasvatus
2011. a statistika järgi on Kanada farmides lihaveised ja vasikad 12 789 965, piimaveised 961 726.
Belvini farmi külastus
Perekond on 35 aastat kasvatanud anguseid. Nad on müünud tõuloomi ja embrüoid Uus-Meremaale, Kasastani, Lõuna-Ameerikasse, USA-sse, Euroopasse – sealhulgas ka Inglise kuningannale Balmorali.
Farmis kasvatatakse 200 puhtatõulist amme, farmil on kokku maad 1500 aakrit. Igal aastal märtsis korraldatakse farmis oksjon, kus tootmiskarjadele müüakse orienteeruvalt 100 pulli keskmise hinnaga 4900 CAD, kalleima pulli hind oli 12 000 CAD. Pullid müüakse enamasti tootmisfarmidesse. Embrüote müügihinnad on orienteeruvalt 800 CAD ringis.
Viimastel aastatel on korraldatud ka videooksjone.
Väga tähtsaks peetakse ka loomade rahulikku iseloomu. Paaritusgruppides on tavaliselt 30-40 amme. Aretusse mitteminevad noorloomad (kaaluga kuni 300 kg) müüakse nuumafarmidesse. Farmil laienemist ei ole ette näha, takistuseks on veeprobleem. Farmi maadel on ka naftapuuraugud, mis on riigi omanduses, aga makstakse farmi omanukele renti umbes 5000 CAD aastas. Põhisööt loomadele on hein, sellega saadakse valmis juuli alguseks, odrast tehakse silo. Loomad lastakse karjamaadele juuni alguses, siis on juba piisavalt rohtu. Keskonnaregulatsioone pole, sõnnikut võib hoida põllul. Vihma sajab selles piirkonnas 40-50 cm. Kõige kallimad maad asuvad Vaikse ookeani ääres, hind 65 000 CAD aaker. Idapool on maa odavam – põllumaa hind 10 000 -15 000 CAD aaker. Tavaliselt kasutatakse karjas seitset tõupulli, tehakse ka kunstlikku seemendust ja kasutatakse embrüoid. Uute tõuloomade valikul on esmatähtis looma välimik, eriti jalad ja põlvnemine.
Remitall West farmi külastus
Farmi ajalugu ulatub tagasi 1949. aastasse kui alustati herefordide kasvatamisega. Praegu toimub farmis põlvkondade vahetus ja oma tööde-tegemistega alustab kuues põlvkond. Karjas on 300 puhtatõulist musta anguse amme. Igal kevadel korraldatakse farmis tõuloomade müük, umbes 70 pulli müüakse otse farmist, lisaks lehmikute müük. Pullide sperma testitakse enne müüki. Tehakse ka videooksjone. Oksjonite puhul jagatakse müüdavate loomade kohta nii palju infot kui võimalik, et igaüks saaks osta endale sobiva pulli. Parim pull farmis oli Remitall Keynote – tema järglasi on väga palju müüdud USA-sse. Põhieesmärk on kvaliteedi hoidmine, et säiliks võimalus müüa väga heade omadustega pulle ka teistele puhtatõulistele karjadele.
Ka selles karjas pööratakse palju tähelepanu loomade iseloomule. Herefordi kari on teises farmis. Lihatootmise eesmärgil ristatakse anguseid herefordidega – põhjuseks heteroosi efekt – loomad kasvavad kiiremini, karkass väga hea kvaliteediga, tapaküpsus saabub varem. Tehakse palju kunstlikku seemendust ja hiljem pannakse pull karja. Loomade poegimine toimub jaanuarist märtsini. Loomadel on kerged poegimised, 300 ammest poegimisel vajas abi 15, põhiliselt kaksikute tõttu. Talvekopliks on arvestatud 4 aakrit maad, talviseks söötmiseks arvestatakse 200 päeva. Teravilja all on 300 aakrit maad, kaer ja oder söödetakse pullidele, veidi ka müüakse.
Scott Stock farmi külastus
Tegu on perefarmiga, praegu tegutseb farmis neljas põlvkond. See farm on rantšo tüüpi. Näitustel ei osaleta. Kasutatakse palju kunstlikku seemendust. Pullide valikul jälgitatakse väga indekseid. Paaritusperiood 45 päeva ja kui emasloom selle aja jooksul ei tiinestu, siis ta praagitakse karjast. Lähiaastatel suureneb kari ca 70 looma võrra aastas. 60-70 pulli müüakse aastas tootmiskarjadele, neist enamus oksjonil. Pullid, kes ei lähe aretusse kastreeritakse pärast võõrutamist. Tõuloomade valikul jälgitakse selja laiust, juurdekasvu, iseloomu. Kõige vanemad ammed on karjas 15-16 aastat vanad. Võõrutamisel saavad vasikad lisasööta, heina ja silo. Pärast võõrutamist viiakse vasikad karjamaale tagasi ja lisasööta enam ei anta. Aretuspullideks valitud noorpullidel mõõdetakse munadite ümbermõõt. Selles piirkonnas on probleeme tööjõuga kuna naftatööstuses on keskmine tunnitasu 50 CAD tunnis ja farmerid
suudavad maksta 20 CAD töötunni eest. Farmil on valduses 500 aakrit maad ja renditakse juurde 1000 aakrit – rendilepingud tehakse tavaliselt 3 – 5 aastaks, rendihind 80 – 100 CAD aaker. Rohumaid saab suveks rentida 1 CAD päevas looma kohta.
Tegu on perefarmiga, praegu tegutseb farmis neljas põlvkond. See farm on rantšo tüüpi. Näitustel ei osaleta. Kasutatakse palju kunstlikku seemendust. Pullide valikul jälgitatakse väga indekseid. Paaritusperiood 45 päeva ja kui emasloom selle aja jooksul ei tiinestu, siis ta praagitakse karjast. Lähiaastatel suureneb kari ca 70 looma võrra aastas. 60-70 pulli müüakse aastas tootmiskarjadele, neist enamus oksjonil. Pullid, kes ei lähe aretusse kastreeritakse pärast võõrutamist. Tõuloomade valikul jälgitakse selja laiust, juurdekasvu, iseloomu. Kõige vanemad ammed on karjas 15-16 aastat vanad. Võõrutamisel saavad vasikad lisasööta, heina ja silo. Pärast võõrutamist viiakse vasikad karjamaale tagasi ja lisasööta enam ei anta. Aretuspullideks valitud noorpullidel mõõdetakse munadite ümbermõõt. Selles piirkonnas on probleeme tööjõuga kuna naftatööstuses on keskmine tunnitasu 50 CAD tunnis ja farmerid
suudavad maksta 20 CAD töötunni eest. Farmil on valduses 500 aakrit maad ja renditakse juurde 1000 aakrit – rendilepingud tehakse tavaliselt 3 – 5 aastaks, rendihind 80 – 100 CAD aaker. Rohumaid saab suveks rentida 1 CAD päevas looma kohta.
Olds Fall Classic Show
Näitusel olid esindatud järgmised lihaveiste tõud: must ja punane angus, hereford, šarolee, shorthorn, salers, simmental, limusiin.
Iga tõu piires oli veistel kaheksa erinevat võistlusgruppi:
• Parim pull
• Parim emasloom
• Noorte mullikate tšempion
• Noorte pullide tšempion
• Vasikate tšempion (emased)
• Pullvasikate tšempion
• Ammlehmade tšempion (seenior)
• Pullide tšempion (seenior)
Kõik loomad esitleti võistlusringis, kus neid hindas USA-st pärit lihaveiste kohtunik, kes andis põhjaliku välimiku hinnangu iga ringi kuuele parimale loomale.
Iga tõu piires oli veistel kaheksa erinevat võistlusgruppi:
• Parim pull
• Parim emasloom
• Noorte mullikate tšempion
• Noorte pullide tšempion
• Vasikate tšempion (emased)
• Pullvasikate tšempion
• Ammlehmade tšempion (seenior)
• Pullide tšempion (seenior)
Kõik loomad esitleti võistlusringis, kus neid hindas USA-st pärit lihaveiste kohtunik, kes andis põhjaliku välimiku hinnangu iga ringi kuuele parimale loomale.
Cattlelandi nuumakompleksi külastus
Mick Taylor – tegevjuht
Korraga kohapeal võimalik nuumata 25 000 lihaveist, lisaks veel kaugemal kompleks 8000 loomale. Nuumatakse äsja võõrutatuid loomi, kelle kaal nuumakompleksi tuues on vahemikus 300-700 poundi. 80-90% nuumaloomade lihast läheb USA-sse. Looma kohta kasum 20-40 CAD dollarit. Farmeritel on võimalik osta neilt ka nuumamist teenusena. Nuum kestab keskmiselt 220-240 päeva. Arvestatakse, et 7 poundi sööta toodab 1 poundi juurdekasvu. Söödaratsioonide koostamisel kasutakse ülikoolide abi. Kaalumajas segatakse söödad vastavalt retseptidele. Söödamikser täielikult automatiseeritud, GPS seadme abil
avatakse ja suletakse mikseri luugid. Söötade tootmisel ja mineraalainete lisamisel kasutatakse kompleksi „mikrobeef“ mis doseerib söödalisandeid väga täpselt. Koostatakse erinevad söödaratsioonid erinevatele vanuserühmadele. Loomade sorteerimisjaamas loomad kaalutakse iga 70 päeva järel. Söödaväärindus on parim neil loomadel, kelle anguse veresus on vähemalt 50% ja nende loomade liha läheb ka anguse kaubamärgi alla. Parimat juurdekasvu annavad aberdiini ja limusiini ristandid. Nuumakompleksi kasutuses on 15 000 aakrit, kus kasvatakse teravilja, samuti toodetakse ka heina ja silo – 20% söödast toodetakse ise. 60% loomadest on kasvatatud ilma hormoonideta. Tarbijanõudlus hormoonivaba liha järgi järjest kasvab ja 10 aasta pärast hormoone enam ei kasutata. Hormoonideta lihatootmine on ca 20% kallim. Veteriaarsest poolest on probleemiks klostriidiad ja hingamisteede haigused, viirusdiarröa, parasiidid. Tehakse nuumakatseid, sel puhul on aedikus 20 looma, lisaks kontrollrühmad. Nende uurimuste tulemusi
ostavad ülikoolid ja ravimifirmad. Seadusega on määratud söödafrondi pikkus ühele loomale – see on 1 jalg looma kohta, aediku suurus nuumakompleksis pole seadusega piiratud.
Korraga kohapeal võimalik nuumata 25 000 lihaveist, lisaks veel kaugemal kompleks 8000 loomale. Nuumatakse äsja võõrutatuid loomi, kelle kaal nuumakompleksi tuues on vahemikus 300-700 poundi. 80-90% nuumaloomade lihast läheb USA-sse. Looma kohta kasum 20-40 CAD dollarit. Farmeritel on võimalik osta neilt ka nuumamist teenusena. Nuum kestab keskmiselt 220-240 päeva. Arvestatakse, et 7 poundi sööta toodab 1 poundi juurdekasvu. Söödaratsioonide koostamisel kasutakse ülikoolide abi. Kaalumajas segatakse söödad vastavalt retseptidele. Söödamikser täielikult automatiseeritud, GPS seadme abil
avatakse ja suletakse mikseri luugid. Söötade tootmisel ja mineraalainete lisamisel kasutatakse kompleksi „mikrobeef“ mis doseerib söödalisandeid väga täpselt. Koostatakse erinevad söödaratsioonid erinevatele vanuserühmadele. Loomade sorteerimisjaamas loomad kaalutakse iga 70 päeva järel. Söödaväärindus on parim neil loomadel, kelle anguse veresus on vähemalt 50% ja nende loomade liha läheb ka anguse kaubamärgi alla. Parimat juurdekasvu annavad aberdiini ja limusiini ristandid. Nuumakompleksi kasutuses on 15 000 aakrit, kus kasvatakse teravilja, samuti toodetakse ka heina ja silo – 20% söödast toodetakse ise. 60% loomadest on kasvatatud ilma hormoonideta. Tarbijanõudlus hormoonivaba liha järgi järjest kasvab ja 10 aasta pärast hormoone enam ei kasutata. Hormoonideta lihatootmine on ca 20% kallim. Veteriaarsest poolest on probleemiks klostriidiad ja hingamisteede haigused, viirusdiarröa, parasiidid. Tehakse nuumakatseid, sel puhul on aedikus 20 looma, lisaks kontrollrühmad. Nende uurimuste tulemusi
ostavad ülikoolid ja ravimifirmad. Seadusega on määratud söödafrondi pikkus ühele loomale – see on 1 jalg looma kohta, aediku suurus nuumakompleksis pole seadusega piiratud.
Kohtumine Kanada Anguse Assotsiatsiooni esindajatega.
Rob Smith-tegevjuht. Brian Good- väliteenistuse juht.
Rob Smith-tegevjuht. Brian Good- väliteenistuse juht.
Assotsiatsioonil on 2500 liiget. Liikmemaks 100 CAD dollarit aastas, lisaks maksud registreerimiselt ja tehingutelt. Kanadas kokku 12,5 miljonit lihaveist, 5 miljonit ammlehma. Angus on Kanadas domineeriv lihatõug, neid on kokku samapalju kui kõikide teiste tõugude lihaveiseid kokku. Anguse assotsiatsioonis on registreerituid (jõudluskontrollis) 60 000 puhtatõulist veist. Kanadas on anguse tõuraamat „suletud tõuraamat“. Anguse ja herefordi tõuraamatud on Kanadas olnud ainsad, mis on olnud kogu aeg suletud. Registreeritud loomadest 10% uuritakse DNA kaudu põlvnemise kontrollimiseks – paari aasta pärast uuritakse tõenäoliselt 40%. Põhiprobleem on see, et ammed vahetavad ise vasika ära. Karjades tehakse kunstlikku seemendust 16-18% ulatuses. Jõudluskontrollis osaleb praegu 2/3 loomadest ja see näitaja on
tõusuteel. Anguse ammesid peetakse väga headeks, parandada soovitakse eelkõige viljakust ja söödaväärindust. Puudub riiklik toetus ühingule. Keskmine karja suurus 35 amme. Alberta osariigis on kõige suuremad karjad.
Kokkuvõtte reisist tegid Jane Mättik, Pille Riin Rimmel ja Ilmar Kallas
