“Y llegaron los estonioas en busca de las moruchas – Ja saabusidki eestlased moruchade otsingule.“
Just sellise pealkirja all ilmus Salamanca piirkonna ajalehes artikkel, kui Salamanca põllumajandusmessil kohtus Eesti lihaveisekasvatajate reisigrupp kohaliku põllumajandusministriga ja pressiga.
Põllumajandusmess toimus Salamancas 5.-9. septembril. http://www.salamaq.es/
Meie grupp külastas näitust 8. septembril.
Lisaks tehnikale, tarvikutele, lammastele-kitsedel-kodulindudel olid meid huviorbiidis muidugi lihaveised, keda oli näitusel mitu sada ja paljudest erinevatest tõugudest. Jäi silma kontrast aedikutes olevate pikkade sarvedega ja sitkete põlistõugude ning lõas olevate ülessöödetud ja kammitud meile tuttavate lihaveiste tõugude nagu akviteeni hele, šarolee ja limusiini vahel. Viimati nimetatud tõugudel toimusid ka konkursid ja tšempioneid saab vaadata siit http://www.salamaq.es/notas-de-prensa/imagenes-de-la-entrega-de-premios-a-los-campeones-de-charoles-limusin-y-blonda-de-aquitania/
Lisaks messile külastasime õppereisil 5 farmi. Neis kasvatati moruchasid, berrendasid, härjavõitluse pulle, limusiine ja šaroleesid.
Farmidesse sõites üllatasid suured maa-alad igihaljaste tammedega, meie mõistes nägid välja nagu puisniidud. 25% Hispaania põllumajandusmaast ongi looduslikud karjamaad. Need tammed on sadu aastaid vanad. Mitmetes piirkondades on metsad sõdade tulemustel hävinenud. Mõnes farmis raiutakse talviti lehtedega oksi loomadele lisasöödaks. Noored tammed on okkalised ja neid loomad ei söö.
Lisaks hämmastasid pruunid ilma mingi roheluseta karjamaad, mis piltidel ka ilusti näha. Kohalike inimeste jutu järgi on see tavaline sügis seal piirkonnas, ei midagi erakordset.
Vaade lennuki aknast. Foto: Reet ToiKohaliku giidi infol kasvatatakse Hispaanias 23 importtõugu ja 19 kohalikku lihaveisetõugu. Tõenäoliselt oli jutt Salamanca ümbruskonnast, sest Wikipedia pakub veidi pikemat nimekirja. Vaata: ka https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Spanish_cattle_breeds
Moruchad on pikkade sarvedega mustad või hallid veised. Täiskasvanud pullid kaaluvad 850-900 kg, lehmad 500-550 kg. Vasikate sünnikaalud keskmiselt 33 kg lehmikutel ja 35 kg pullikutel. Moruchad on viljakad ja väga vastupidavad Hispaania kliimas.
Külastasime Moruchakasvatajate Assotsiatsiooni farmi, mis on riigiettevõte.
Moruchad ja mõned teised kohalikud tõud, mille populatsioon on suhteliselt väike, saavad nn. ohustatud põlistõu riiklikku toetust, mis on 110-160 eurot amme kohta. Samas ristatakse kohaikke tõuge päris palju šarolee ja limusiini tõuga, et saada järglastel kiirem ja suurem juurdekasv. Kui põlistõu toetused on väiksemad kui võimalik majanduslik kasu paremate lihaloomade eest, siis valib eraettevõtja enamasti tasuvama variandi. Ka restoranid eelistava ristandlihaveiste liha – kohalik tõug annab lihale hea maitse, limusiin ja šarolee lihakuse ning kiirema kasvu.
Berrendad on pikkade sarvedega valge- ja punasekirjud veised, kellel on tume peaosa ja nagu tumedad põlvikud jalas. Tegemist on jälle Hispaania põlistõuga, kes olid algselt tööloomad. On väga rahulikud ja berrenda härgasid kasutatakse tänavajooksu ja härjavõitluse pullide suunamisel ja ohjamisel – muudava nn. „karja“ üldise olemise rahulikumaks.
Külastatav talunik kasutas loomade lihaomaduste parandamiseks ristamisskeemi berrenda lehm + limusiini pull ja ristandlehmikule šarolee pull.
Sündivaid vasikaid võivad ohustada kotkad, kiskjalistega probleeme ei ole.
Selles talus oli huvitav vaatamisväärsus hobusemees, kes uljalt galopeerides pika roikaga karjamaal loomi ajas.
Talu tutvustav koduleht https://www.berrendodeiruelo.com/
Härjavõitluse pullid kasvatatakse vabas looduses, et oleksid metsikud ja sitked, samas toidetakse spetsiaalse ratsiooniga, et oleksid tugevad ja terved. Müüakse 3- ja 4-aastaseud pulle.
Limusiinikari, mida nägime, oli erakordselt rahulik. Saime vabalt juttu ajada lisasööta nosivate ammede keskel. Ettevõttel 57 amme, kaks pulli. Algamas oli just poegimisperiood. Pullid on karjas detsembrist maini.
Šaroleefarmis, mida külastasime, kasvasid Prantsuse tüüpi šaroleesid – tugevad sarvedega loomad. Sealt karjast oli loomi ka Salamanca messil. Peremees oli talus sündinud, siis peale koolide lõpetamist aastaid telekommunikatsiooni valdkonnas töötanud. Nüüd mõned aastad tagasi aga „põllud kutsusid “ ja tegeleb nüüd lisaks teraviljakasvatusele ka 50-pealise šaroleekarjaga.
Lisaks karjakasvatusega tutvumisele ja rahvusvahelisele jalajälje tegemisele Hispaanias nägime Eestist üsnagi erineva maa kultuuri, söömisharjumusi, maastike-vaateid jne. Nägime põgusalt Madridi, Avila pikka linnamüüri, Salamanca linna uut ja vana katedraali ning ülikooli, mis tähistas oma 800. aastapäeva.
Käisime veinikeldris ja jõekruiisil Arribes del Duero rahvuspargis Hispaania-Portugali piiril.
Hispaania kultuuri ja karjakasvatuse omamoodi kokkupuutepunkt on härjavõitlus. Käisime härjavõitluse muuseumis ja heitsime pilgu ka areenile. Härjavõitlust saab õppida spetsiaalsetes koolides. Giidi sõnul 80% matadooridest jääb ellu ning 10% saab kuulsaks ja rikkaks. 
Reisi jooksul jõudsime saada tuttavamaks ka omaenda reisiseltskonnaga – toredad põllumajandusinimesed üle Eesti. Ei mingit virisemist, alati optimistlikud ega jäänud keegi hätta hispaaniakeelses kultuuriruumis! Ja suured tänud vahvale giidile Kristale!
José, Krista ja Aldo Foto: Reet Toi .
Selline sai lühike ülevaade Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi Hispaania reisist. Eks emotsioone ja infot oli ikka palju rohkem, kui siia kirja sai ning eks igaühel 33-st reisilisest on omad eredad muljed, millest kiiremad jõudsid vahetult reisi ajal Facebooki ning osad asjad kunagi hiljem mõne õppepäeva või muu kokkusaamise kohvilauas jutu käigus meelde tulevad. Igatahes tore oli!
Kohtumiseni uuel reisil!
Kokkuvõtte tegi Reet Pikkmets
Vaata ka pilte Galeriist.
Veel viiteid
Hispaania üks nn. “karjaturg“ https://www.bovinux.com/
Üks Šaroleeühingutest http://www.asociaciondecharoles.com/
Hispaania limusiinikasvatajate organisatsiooni koduleht http://www.razalimusin.org/
Hispaania härjavõitluse pullidest https://en.wikipedia.org/wiki/Spanish_Fighting_Bull
