BovINE jätkusuutliku lihaveisekasvatuse koosolekust Brüsselist

Airi Külvet
BovINE Eesti võrguhaldur
MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige

BOVINE’ST ÜLDISELT

 

BovINE projekt on ellukutsutud selleks, et ühendada farmerite head praktikad, teadlaste poolt uuritud teadusinnovatsioonid ja tegelikud vajadused. Projektis osalenud kaheksa riiki moodustasid oma töögrupi, kuhu kuulus farmereid esindava organisatsiooni spetsialist, üldjuhul lihaveisekasvatajate või ka taluliidu vms farmerite katusorganisatsiooni juht ja teiselt poolt selle konkreetse riigi teaduspartner. Teaduspartneri osalemise kriteeriumiks oli spetsialiseeritus lihaveistele ja kogemus lihaveisealaste teadustöödega (näiteks: liha kvaliteedi, loomade heaolu, veterinaaria, farmi majanduse/ ökonoomika vm teemal). Eesti oli BovINE projektis ainuke riik, kel puudus teaduspartner. Farmereid esindas Liivimaa Lihaveis. Miks ei olnud meie töögrupis teadusparterit? Tõenäoliselt ei vaja pikka selgitust tõsiasi, et alates lihaveisekasvatuse arengutee algusest ei ole kujunenud meil Maaülikoolis ega teistest teadusasutustes kedagi, kes spetsialiseeruks või arendaks Eesti lihaveisekasvatuse teaduslikku suunda.

Liivimaa Lihaveise esindajana olin selles projektis osalemisest väga huvitatud, kuna nägin erinevate riikidega kontaktide loomises võimalust meie olukorda parandada. Projektis osalenud akadeemikud olid muuhulgas ka õppejõud, kes loevad loenguid ülikoolides lihaveiseid puudutavatel teemadel. Hea uudis on see, et vähemalt kolme riigi teadlastega on sõlmitud kokkulepe edasiseks koostööks – Poolaga lihaveiste aretus ja farmiökonoomika Marcin Gołębiewski, Hispaaaniaga lihaveiste liha kvaliteet Virgina Resconi ning Itaalia poolt Alessandro Mazzenga UNICARVEst . Kindlat toetust ja abi on lubanud ka juhtpartner Iirimaalt Maeve Henchioni.

Projekti ülesehitus kulges järgnevalt – iga riigi esindaja valis oma töögrupist kohaliku võrgustiku juhi, kelle ülesandeks oli kaardistada eelkõige farmerite vajadused rohujuuretasandil, kõigil kolmel aastal erinevates etteantud teemavaldkondades ja enamasti farmi külastuste või infopäevade raames. Bovine projekti protsessi mõjutas ka Covidi periood, mistõttu toimusid infopäevad ja heade praktikate jagamised virtuaalses keskkonnas nii Eestis, kui mujal.

Meie farmerid on tagasihoidlikud ja püüd vebinaridel tegelikku olukorda ning häid praktikaid kaardistada oli keeruline. Valitud head praktikad liikusid edasi teadlaste töörühmale ülevaatamiseks ning hindamiseks. Valideeritud praktikad laaditi üles BovINE loodud interneti teabekeskusesse ehk Hubi, kus neid igaüks nüüd lugeda/vaadata saab. Materjalid on lihtsasti loetavad ning haaravad.

Projekti lõppkoosolekul olid kõik erinevate, mitte inglise keelega riikide osalejad ühel nõul, et farmer sinna Hubi neid keelebarjääri tõttu võibolla lugema ei lähe. Pigem on see hinnaline tööriist teadlastele, tudengitele ja konsulentidele/nõustajatele. Aga – siinkohal siiski suurepärane võimalus kasutada teadlaste poolt valideeritud, viidatud ja süstematiseeritud 340 hea praktika materjali nii Maaülikoolil, Järvamaa Kutsehariduskeskusel ja Olustvere Maamajanduskoolil jagamaks ainulaadset materjali õppejõududele, tudengitele ja õpilastele. Hub-is on tasuta keskkond, kus uudistamiseks tuleb ennast kasutajaks registreerida. Materjalid on leitavad järgmised kolm aastat.
Hub-iga võimalik liituda siin: https://hub.bovine-eu.net/

BOVINE KONVERENTS BRÜSSELIS

 

BovINE partnerite konverentsil Brüsselis osales üle 250 delegaadi Euroopast ja EL peamised poliitikakujundajad sh. DG Agri (Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat), DG Sante (Tervise ja toiduohutuse peadirektoraat), Copa-Cogeca (suurim põllumajanduse esindusorganisatsioon Euroopas) ja EUFRAS (Euroopa põllumajanduse ja maaelu nõustamisteenuste foorum).

Partnerite ettekanded keskendusid heade tavade ja teadusuuringute lahenduste jagamisele, mis põhinevad projekti neljal teemal: loomade tervis ja heaolu, sotsiaalmajanduslik vastupidavus, tootmise tõhusus ja liha kvaliteet ning keskkonnasäästlikkus.

Diego Canga Fano DG Agri-ist rõhutas oma ettekandes: “Jätkusuutlikusel on kolm poolt- lisaks keskkonnale ka majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikus. Need peavad olema omavahel tasakaalus ja sinna suunas oleme me jõudsalt ka liikunud. Alates 1990 on juba vähendatud 24 % EL keskkonna põllumajanduslikke heitgaase.”

Belgia Põllumeeste juht Dirk Audenaert küsis konverentsil: “Keskmine farmeri iga Belgias on 61 aastat. Kuidas motiveerida noori lihaveisekasvatusega tegelema?” Vastus DG Agri poolt: “Kui inimene sööb liha, peab ta lähtuma õigest informatsioonist, väga palju on liikvel valeinformatsiooni. Aga samas on see EL probleem. Igal pool mujal maailmas liha tarbimine suureneb. Iga farmer ja neid ühendav organisatsioon peaks mõtlema ekspordi peale. Maailma seisukohalt – EL on looma heaolu ja keskkonnanõuete poolest maailma parim lihatootja.”

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi Diego Canga Fano, kes on äsja ametisse nimetatud teadusuuringute, teavitustegevuse ja geograafiliste tähiste eestvedaja ning BovINE’i poliitilise istungi avakõneleja, ütles järgmist: “Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat tunnustab ja hindab BovINE’i väärtuslikku tööd tõenduspõhiste teadmiste pakkumisel, et leida lahendusi põllumajandustootjatele ning anda teadmisi poliitikakujundajatele ja kõigile sidusrühmadele.”

Markus Rombach, Šveitsi Agridea grupi asejuhataja (loomakasvatus), BovINE nõuandekogu liige ja Euroopa põllumajanduse ja maaelu nõuandeteenuste foorumi EUFRASi aktiivne liige, osales nii hommiku- kui ka pärastlõunasel istungil ja sõnas: “Riikidevaheline BovINE-võrgustik on kogunud ja kinnitanud väga palju kasulikke teadmisi. Agridea, meie Šveitsi põllumajanduslik nõustamine, kasutab juba praegu neid teadmisi ja tõlgib need meie farmeritele sobivasse vormi. Ma loodan, et ka teised EUFRASi liikmesorganisatsioonid kasutavad nüüd saadud teadmisi ja kasutavad BovINE’i ulatuslikke praktikaid ning teevad need laialdaselt kättesaadavaks oma põllumajanduslike võrgustike jaoks.”

Jaga seda uudist: