1.–2. oktoobril toimus Otepääl Balti Tõuaretajate Foorum, mille eestvedajaks oli Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu koostöös Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-iga. Kohtumisel osalesid kolme Balti riigi tõuaretusorganisatsioonide, seemendusjaamade ja jõudluskontrolli esindajad, samuti Eesti Maaülikooli ning Eesti ja Läti põllumajandusministeeriumide esindajad. Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esindas foorumil Jane Mättik.
Kohtumise peamine fookus oli veiste aretusel ning see jääb keskseks teemaks ka edaspidi. Loomakasvatus kipub põllumajanduses sageli taimekasvatuse varju jääma, kuid arvestades selle olulisust nii Euroopas kui maailmas ning tõuloomade osakaalu ekspordis, vajab valdkond kindlasti rohkem tähelepanu.
Oluline osa kahepäevasest kohtumisest oli infovahetusel. Võrreldi piima- ja lihaveisekasvatuse hetkeolukorda kolmes Balti riigis, räägiti valdkonnas kasutatavatest infotehnoloogilistest lahendustest ning sellest, kuhu ollakse liikumas geneetilise ja genoomhindamisega. Samuti arutati koostööd riigi ja teadusasutustega ning seda, mida ootavad aretusorganisatsioonidelt farmerid ise.
Ühise ajurünnaku käigus jõuti terve rea ideedeni, mida saaks edaspidi koos teha. Võimalusi nähakse ühiste koolituste korraldamises, aga ka tihedamas koostöös küsimustes, kus Balti riikidel on põhjust oma huvide eest ühiselt seista nii sise- kui välisturgudel.
Üks oluline mõte oli, et kõiki tõuaretuseks vajalikke teadmisi, tehnoloogiaid ja teenuseid ei pea iga Balti riik tingimata eraldi välja arendama. Pigem tasub vaadata, millised võimalused on Eestis, Lätis ja Leedus juba olemas ning kuidas neid ühiselt kasutada. Ühe võimaliku koostöökohana räägiti näiteks tõuloomade geenitestidest.
Eesti üheks tugevuseks on see, et meil on ainsana regioonis säilinud pullide sperma tootmise võimekus. See võimaldab pakkuda kohalikele farmeritele kvaliteetset ja taskukohast aretusmaterjali ning paljundada just meie tingimustesse sobivat geneetikat. Üha kasvavad ekspordivõimalused annavad võimaluse Eestis toodetud aretusmaterjali pakkuda ka piiri taha.
ETKÜ Keava seemendusjaamas toodeti 2025. aasta lõpus esimest korda Eestis kohalikelt aretuspullidelt ka suguselekteeritud spermat, mis laiendab kohaliku aretusmaterjali kasutamise võimalusi veelgi.
Samas tõid kõigi kolme riigi esindajad ühise kitsaskohana välja vähese embrüote tootmise ja siirdamise võimekuse. Leiti, et seda valdkonda tuleks edasi arendada ning embrüote kasutamist ka farmerite seas senisest rohkem tutvustada ja populariseerida.
„Balti riikide positsioon aretusalaseks koostööks on väga hea. Meil on palju ühiseid teemasid ja väljakutseid ning vaja on lihtsalt senisest rohkem koostööd – nii aretustegevuses kui ka veisekasvatuse laiemal tutvustamisel ja väärtustamisel,“ võttis Jane Mättik kohtumise kokku.
Balti Tõuaretajate Foorum näitas, et ühist arutamist ja koostöökohti jagub ning kohtumistega on plaanis jätkata ka edaspidi.
LOE LISAKS:
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu “Balti tõuaretajad ühendavad jõud – Eesti tahab anda koostööle uue hoo”
Foto: J. Nemvalts
