10.–11. augustil 2012. a. toimus järjekorras üheksas Balti lihaveisekasvatajate kohtumine
10.–11. augustil 2012. a. toimus järjekorras üheksas Balti lihaveisekasvatajate kohtumine, mis seekord toimus Eestis ja selle käigus külastati lihaveisekarju Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal ning Kuressaares toimus lihaveisekasvatusalane seminar. Seminaril esinesid ettekannetega Leedu, Läti ja Eesti lihaveisekasvatajate seltside esindajad, andes ülevaate lihaveisekasvatuse olukorrast. Ettekannetega esinesid ka Pilleriin Puskar Alltechist teemal „Lihaveisekasvatuse kasumlikkusest“ ning Tanel Bulitko Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tegevusest lihaveisekasvatuse vallas ning Siim Suitsmart Estonian-ACB Viancost ülevaatega „Baltic Grassland Beef“ projektist.
Lühidalt ettekannetest:
* Darius Dzekčiorius. Leedu Lihaveisekasvatajate Assotsiatsioon
Esimesed lihaveised imporditi Leetu 1995.aaastal -35 šarolee mullikat ja 3 pulli.Samal aastal asutati ka Leedu Lihaveisekasvatajate Assotsiatsioon (LMGAGA).Suurim lihaveiste import oli 2004.aastal kui riigi toetustega imporditi puhtatõulisi veiseid. LMGAGA liikmete arv on tõusnud üle 160 ja puhtatõuliste ammlehmade arv ületab 5000. 1.nov. 2011 seisuga oli Leedus 686 846 veist, lihaveiseid sellest 96 835, ammlehmi 45 000 (puhtatõulisi 5 000). Leedus on 10 lihaveisetõugu.
*Ieva Freidenfelde. Läti Lihaveisekasvatajate Assotsiatsioon
Läti Lihaveisekasvatajate Assotsiatsioonis on praegu rohkem kui 170 farmerit.Lihaveisekarjasid on kokku üle 700, karjasid, kus on üle 6 ammlehma on 400-450. Alates 2003. aastast atesteeritakse tõukarjasid ja praegu on neid 35, kus on esidatud järgmised lihaveise tõud: šarolee, limusiin, hereford, simmental, aberdiin-angus, salers ja šoti mägiveis – kokku on nendest karjadest tõuraamatusse kantud 2943 looma. Kokku on Lätis 37 192 lihaveist ning populaarseim tõug on šarolee 11 692 veisega, järgnevad hereford 4858 ja limusiin 2880. Alates 2006.aastast on organiseeritud tõuloomade oksjoneid ning alates 2010.aastast loodi selle tegevuse jaoks eraldi firma „Baltic Beef Cattle Auction“ – kes praegu põhiliselt organiseerib lihaveiste nuumpullide oksjoneid, ostjaks nii Türgi kui Euroopa esindajad. 2012. Aastal organiseeriti ka esimene šarolee tõugu nuumpullide kontrollkatse ja 18.mail k.a. toimunud nende pullide oksjonilt osteti ka üks pull nimega Maksis Hiiumaale Osaühingusse Teesoja.
*Aldo Vaan. Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi liikmete arv on tõusnud 300-ni ning lihaveiste jõudluskontrolli tegevate karjade arv 8.08. ka. seisuga 328-ni ning veiste arv 23 975-ni. . Väike on endiselt puhtatõuliste loomade arv, vastavalt 1898 ammlehma ja 1888 mullikat. Lihaveiste koguarv oli 1.08.2012.a. PRIA andmetel 52 525 veist, arvukamad tõud hereford 13 609, aberdiin-angus 12 989 ja limusiin 11 041 looma. 2011.aastal imporditi Eestisse 454 lihaveist, riikidest enim Saksamaalt – 269 looma.
*Siim Suitsmart.Estonian-ACB Vianco
„Baltic Grassland Beef“ projekti raames toimus 16. ja 21.juunil k.a. 59 pulli tapmine Valga Lihakombinaadis, kokku oli loomi kuuest tõust, enim limusiine (25) ja simmentale (17).Kesmine pullide elusmass oli 533 kg, karkass 303 kg, tapasaagis 56,1 % . SEUROP süsteemi hindamise järgi oli 13,6% lihakehadest E klassis, 32,2 % U-klassis ja 30,5% -R klassis ja 23,7% O-klassis, kesmine rasvasus 1,8.
*Pilleriin Puskar. Alltech
Mis on Alltechi Eduka Lihaveisekasvatuse Programm?
Et tegeleda väljakutsetega, mis mõjutavad tänapäevase veiseliha tootmise kasumlikkust, sisaldab Alltechi Eduka Lihaveisekasvatuse Programm loomulikke kohandatud söötmislahendusi. See hõlmab kõiki Alltechi poolseid jõupingutusi, eelkõige meie tipptasemel teadusuuringuid ja suhtlemist maailma edukaimate konsultantidega ja kõike muud, mis jääb selle vahele, et tagada tarbijate rahulolu nii toodete kvaliteedile kui meie harivatele seminaridele. Meie eesmärk on anda oma klientidele konkurentsieeliseid. Sellepärast me nimetame seda programmi Alltechi Eduka Lihaveisekasvatuse Programmiks. Meie programm kattab tervet tsüklit alates vasikast kuni realiseerimiseni. Meie söötmislahendused läbi jõudluse optimeerimise aitavad tagada terve looma ja paremad tootmistulemused.
Tee kasumlikkuseni
Meie visioon kasumlikkuse saavutamiseks sisaldab teaduse ja geneetika valdkonna saavutusi lihaveisekasvatuses, suurendades fookust lõpp tootele, mis vastavad turu ootustele. Tehnoloogiate kasutamine, nagu näiteks nutrigenoomika, mis hindab toitainete mõju tähtsaimatele geenidele võib olla oluline tervise parendamisele, jõudlusele ja liha kvaliteedile. Maitse, värv, värskus, rasvasisaldus ja õrnus, need kõik on mõjutatud läbi piisava toitainete sisalduse või puudumise tõttu ratsioonis.
Jätkusuutliku ja kasumliku veiseliha tootmise võtmefaktorid on võime pakkuda maitsvat, ohutut ja atraktiivset toodet, tuginedes tarbijate ootustele.
Alltech on nii Eestis kui ka kogu baltikumis lihaveisekavatajate koostööpartnetiks oma kogemustega nii teaduses tehtust meie teaduskeskustes kui ka selle rakendamisest tootmisesse. See teema leiab laiemat käsitlust juba 4 – 6. detsembril 2012 toimuval rahvusvahelisel koneverentsil Alltech global 500, Lexingtonis, Kentuckys, USA-s. Konverentsile on oodatud osalema ka Eesti lihaveisekasvatuse esindajad, et kohtuda maailma lihaveisekasvatajatega enam kui 70 riigist ja saada osa uusimast informatsioonist lihaveisekasvatuse sektoris.
*Tanel Bulitko. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko tutvustas ühistu ja Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi vahelist koostööd. Anti ülevaade, milliseid ühiseid tegevusi on lihaveisekasvatussektori arenguks rakendatud. Tööle on võetud lihaveisekasvatuse spetsialistid, soetatud puhtatõulisi aretusveiseid, käivitatud noorpullide testimine Eesti Maaülikooli Märjal asuvas katsefarmis, korraldatakse ühiseid tutvustavaid loomanäitusi jne. Samuti on koostatud aretusprogrammid. Lisaks lihaveiste kasvatamisele on tegeletud ka veiste turustamise teemadega. Nii on alustatud koostööd Rakvere Lihatööstusega Eesti Lihaveise kaubamärgi välja töötamisel, nuuma- ja tapaveiste müüki Euroopasse, mida hilisemalt hakkas koordineerima ACB Vianco AS. Suureks saavutuseks kogu veiseliha tootmise juures märkis ta lihaveiste ekspordivõimaluste avardumist Türki, kus Eesti oli esimeseks riigiks Euroopa Liidus, kust sellesuunaline müük käivitati. Samas elusveiste väljaveoga kadusid igasügisesed pikad ootejärjekorrad veiste lihatööstustesse realiseerimisel ning suurenes makstav lihaveiste hind farmeritele.
Kokkusaamise käigus külastati ka seitset lihaveisekasvatusfarmi.
Tihuse Turismitalu.
Talu ajalugu ulatub tagasi 1782. aastani, kuni 1947. aastani oli talul maad 9 hektarit. 1992. a. asutati talu uuesti ja on kasvanud 660 hektarini, lisaks renditakse 740 ha maad. Praegu on farmis 314 hobust ja 295 lihaveist.
Kalle Kuuse Kalju talu
Talu asutati 1990. aastal algselt lüpsikarjafarmina, esimesed lihaveised osteti 2002. aastal ja alates 2008. a. kasvatatakse ainult lihaveised ja on valitud limusiini tõug. Eesti Talupidajate Keskliit tunnustas Annika ja Kalle Kuuske kui parimaid lihaveisekasvatuse edendajaid 2012. aastal. Talus on praegu sadakond lihaveist ja 161 hektarit maad.
Ranso talu
Alates 1992. aastast peeti talus piimalehmi ja esimesed šarolee tõugu veised osteti 2004. aastal, praeguseks on karjas 38 lihaveist. Esimesed loomad osteti Soomest, hiljem Saksamaalt ja Šveitsist, viimane pull Prantsusmaalt. Farmi peremees Jaanus Sall eelistab prantsuse liine just liha kvaliteedi pärast. Farmil on 60 hektarit maad.
Metsa Johani talu Farm on asutatud 1990. aastal ja neli aastat hiljem osteti esimesed herefordi tõugu veised. Esimesed kaheksa aastat peeti talus ka sigu, samuti hanesid ja kanu. Talus tegeldakse lisaks veel majutusteenusega ning turismindusega.
Talul on maad üle 250 hektari ja lihaveiseid on umbes 140.
Lisaks on rajatud talu maadele kolm suurt tiiki, kus alustati jõevähi kasvatust 2000 isendiga.
OÜ Adoranna
Farm on asutatud 1989. aastal ja tegeldi algul piimakarja kasvatusega ning 1998. a. oli farmis 15 lüpsilehma. Kuni 2002. aastani valmistati talus juustu, kohupiima ja jogurtit.
Esimene lihatõugu pull osteti farmi 2000. aastal, et ristata piimaveiseid lihaveistega. Tänaseks on karjas kokku 345 lihaveist (55 puhtatõulist), nendest 125 ammlehma, 3 simmentali ja üks aberdiin-anguse tõugu pull. Farmi kasutuses on 600 ha maad, sellest rannaniitude kaitsealal 300. OÜ Adoranna on tunnustatud mahetootmisfarm ja loomasöödaks kasutatakse ainult rohusöötasid. Osaletakse ka mitmetes keskkonnaalastes projektides.
Arne Kokla Tõnise talu, OÜ Teesoja
Arne Kokla Tõnise talu ning OÜ Teesoja, asutatud vastavalt 1989. a. ja 2006. a. Alustati piimaveistega ja hiljem mindi üle lihaveistele. Esimesed ristandid sündisid 2002. aasta kevadel ja katsetati mitmeid tõuge, praegu kasutatakse põhiliselt šarolee pulli, samuti on karjas belgia sinist tõugu pull. Karjas on praegu 216 lihaveist, neist 72 ammlehma ja 5 tõupulli. 2008.aastal alustati lauda ehitusega, mis mahutab 300 lihaveist. Talul on 230 ha maad.
OÜ Arne Tamm
OÜ Arne Tamm on asutatud 1992. aastal. Algselt tegeldi piimakarjakasvatusega, viimastel aastatel on täielikult üle mindud lihaveisekasvatusele – peamiselt on karjas puhtatõulised herefordid ning herefordi ja aberdiin-anguse ristandid, kokku 200 lihaveist. Tegeldakse ka põllukultuuridega, põhiliselt rapsi, nisu ja odraga, kokku on kasutuses 900 ha maad. Farmi omanik Arne Tamm on tunnistatud aastal 2007 Eesti parimaks lihaveisekasvatajaks.
Väljavõte Aldo Vaani ettekandest seminaril
2013.aastal toimub kümnes Balti lihaveisekasvatajate kokkusaamine Lätis.
