25. septembril kogunesid angusekasvatajad Raplamaale Valtusse. Päeva jooksul külastati Valtu Aberdeen Anguse ja Raudsepa Lihaveise karju ning räägiti aretusest, lineaarsest hindamisest ja BREEDPLANi võimalustest.
Angusekasvatajad Valtu Aberdeen Angus ja Raudsepa Lihaveis
Valtu Aberdeen Anguses võttis meid vastu Sanna Vest, kes toimetab farmis koos vennaga. Tänase lihaveisekasvatuseni on jõutud endisest teraviljakasvatusest ning praegu on karjas 234 veist. Eesmärk on kasvatada põhikari 150 ammlehmale.
Valtu aretuses peetakse oluliseks funktsionaalset, viljakat ja pikaealist ammlehma, kes saab hästi hakkama rohumaapõhises tootmises ning kasvatab igal aastal hea võõrutuskaaluga vasika. Karjas on palju noori loomi ja geneetiline baas on lai: loomad pärinevad 55 erinevast isast. See annab võimaluse karja kasvatades teha samal ajal teadlikumat valikut ning hoida geneetilist mitmekesisust.
Valtust liikusime edasi Raudsepa Lihaveisesse, kus toimetab noor seltskond: Martin Raudsepa ja Ino Kurg koos kaaslastega. Ka siin käivad teraviljakasvatus ja lihaveised käsikäes, kuid huvid on omavahel üsna selgelt jagunenud. Kui Martini kirg on lihaveisekasvatus, siis Ino tegeleb rohkem teraviljatootmisega.
Raudsepa Lihaveis on veel noor ettevõte. See loodi 2022. aasta sügisel ning esimesed lihaveised jõudsid tallu 2023. aasta alguses. Praegu on mahekarjas koos vasikate ja noorloomadega ligi sada looma ning karja arendatakse järjest enam aberdiin-anguse suunas. Ettevõtte kasutuses on üle 450 hektari rendimaad, millest ligikaudu 200 hektaril kasvatatakse teravilja. Pikem eesmärk ongi kujundada terviklik farm, kus taime- ja loomakasvatus teineteist toetavad.
Pärast karjade vaatamist jätkus päev ühise lõuna ja ettekannetega.
Milline on Eesti angus?
Päeva teises pooles vaadati lähemalt Eesti anguste lineaarse hindamise tulemusi ning võrreldi meie loomi teiste riikide aretuseesmärkidega. Lineaarse hindaja Sanna Vesti EPJ-st küsitud andmete analüüs näitas, et Eesti anguste praegune profiil on kõige lähemal Rootsis kasutatavale optimumile.
See ei tähenda, et Rootsi aretuseesmärgid tuleks Eestisse üle võtta. Pigem aitab selline võrdlus näha, milline on meie angus praegu ning kuhu võiksime või peaksime oma aretusega liikuma. Arutelus jõuti ka küsimuseni, milline võiks olla just Eesti tingimustesse sobiv angus ja kas tulevikus oleks mõistlik välja töötada Eesti oma lineaarse hindamise optimumprofiil.
Oluline on ka see, kuidas lineaarse hindamise tulemusi praktiliselt kasutada. Üksinda võib välimiku hindamise tulemus kasvatajale üsna kaugeks jääda, kuid sidudes selle geneetiliste ja majanduslike näitajatega, saab sellest juba märksa parem tööriist aretusotsuste tegemiseks.
Sama teemat jätkati BREEDPLANi võimaluste tutvustamisega. Eesti anguste andmetega on tehtud esimene suurem andmeaudit, et hinnata olemasolevate andmete sobivust rahvusvahelises süsteemis kasutamiseks. Auditisse jõudis ligi 59 000 Eesti looma ning selgus, et meil on arvestatav hulk andmeid, millega edasi töötada. Selles etapis loomade aretusväärtusi veel ei hinnatud.
Ühe kitsaskohana tuli välja, et Eesti angusepopulatsioon on rahvusvahelises mõttes üsna kinnine. Importloomi on vähe ja seetõttu on vähe ka geneetilisi seoseid teiste riikide populatsioonidega. Samas näitas esimene töö andmetega BREEDPLANi potentsiaali: ühise hindamisprotsessi kaudu on võimalik olemasolevatest andmetest saada tagasi märksa rohkem infot, kui me ise hindamisse sisendame.
Rahvusvahelisesed kogemused angusemaailmast
Päeva lõpetuseks jagati uudiseid ka rahvusvahelisest angusemaailmast. Martin Raudsepp ja Ino Kurg esindasid Eestit augustis Tšehhis toimunud Angus Youth Europe programmis ning juba novembri alguses ootab neid ees järgmine sõit. Tšehhis läks noormeestel nii hästi, et nad kutsuti Kanadasse Farmfair Internationali raames toimuvale noorte lihaveisekasvatajate võistlusele, kus nad esindavad Euroopat. Loe lähemalt AYE! kohtumisest Tšehhis
Janelt sai kuulda muljeid mais Rumeenias toimunud European Angus Forumist, mis tõi kokku angusekasvatajad üle Euroopa. Kaheksa päeva jooksul külastati tõukarju, nuumafarme, pullide testimiskeskust ja tapamaja ning tutvuti Rumeenia angusekasvatusega.
Angusehuvilistel tasub aga juba praegu vaadata ka järgmise aasta maikuusse. 8.–19. mail 2027 toimub Brasiilias World Angus Secretariat, mis toob kokku angusekasvatajad, teadlased ja valdkonna esindajad üle maailma. 12-päevases programmis on farmide ja teaduskeskuste külastused, tehniline konverents, Angus Show ja palju muud. Kindlasti põnev võimalus neile, kes tahavad näha angusekasvatust hoopis teistsugustes tingimustes. Täpsem info: World Angus Secretariat 2027
Suur tänu korraldajatele, võõrustajatele ja kõigile osalejatele sisuka ja mõnusa päeva eest!
GALERII:
