Eesti Lihaveisekasvatajate Selts tegi Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule ettepaneku olemasolevate aretusprogrammide muudatusteks. Muudatuseettepanekuid arutasid ka tõuklubid. 

Noorpullide show/Championship of beef bulls @ Keava, Estonia 05.04.24 © Triin Laanemagi

14. oktoober 2024 kinnitas Põllumajandus- ja Toiduamet uued aretusprogrammid.

Lisaks alustati Wagyu Fullblood aretusporgammi loomisega, mis 23.detsember 2024 samuti PTA poolt kinnitati.

Uued kehtivad aretusprogrammid on leitavad siit: https://etky.ee/lihaveis/aretusprogrammid/

Peamised muudatused:

  •  Programmist on välja jäetud EPJ ja seemendusjaama töökorraldust puudutavad sätted (nt elektroonilise tõuraamatu kujunemine; sperma varumise korraldamine), kuna need ei ole aretusprogrammi ning tõuaretusmääruse reguleerimisalas.
  •  Korrad kehtestatakse eraldi dokumentidena ning tehakse kättesaadavaks kodulehel. Lisade eraldi vormistamine võimaldab neid vajadusel muuta ilma aretusprogrammi muutmata.
  • Täiendatud ja uuendatud on aretusprogrammi aluseks olevad õigusaktide loendtäiendatud ja toodud algusesse. Samuti geograafiline piirkond ja pullide tõuraamatu numbrite vahemik.
  •  Aretajate soovil on lisatud aretusprogrammis kasutatavad lühendid ja mõisted.
  • Aretuse eesmärgid ja nende saavutamine sõnastus on muudetud lühemaks ja selgemaks.
    Uue eesmärgina sõnastatud: Jõudlusandmete usaldusväärsuse tagamiseks kaalumiste osakaalu suurendamine ning lisatud tegevus: Parema kvaliteedi tagamiseks uurida isasloomi geneetiliste haiguste ja defektide suhtes. Aretusmeetodite juures on välja jäetud kombineeritud ristamine, mida kasutatakse tootmisfarmides ja mis ei aita kaasa aretuse eesmärkide, milleks on puhtatõuliste loomade arvu suurendamine, saavutamisele. Vältava ristamise skeemi näites on lisatud, millisesse tõuraamatu ossa on loom sobilik. Emasloom, kelle ema ja emaema on kantud tõuraamatu lisaossa ning isa ja mõlemad vanaisad on tõuraamatu põhiosas, loetakse puhtatõuliseks ja kantakse tõuraamatu põhiossa.
  •  Lihtsamaks ja selgemaks on tehtud tõuraamatusse kandmise osa sõnastus.
  • Isasloomade tõuraamatul on kehtiva programmiga osad A ja B, uue programmiga ainult A osa. Aretuspullid vastavad kõik A osa tingimustele, B osa ei ole seetõttu vajalik.
  • Muudetud aretusprogrammi kohaselt on tõuraamatusse kantavatel aretuspullidel soovituslik kontrollida geneetiliste defektide esinemist. Erandina on aretajata soovil geneetiliste defektide uuring isasloomadel kohustuslik Ab tõul. Uuringu võib teha ka pärast tõuraamatusse kandmist ning selle tulemus ei mõjuta tõuraamatusse kuulumist. Uuringu tulemus kantakse looma põlvnemistunnistusele, et defekti olemasolu korral teaks paaride valikutel arvestada.
  • Lisatud on nõue, et geneetilise uuringu käigus peab kinnitust saama vanemate ja emaisa, emaema vastavus. Antud nõude täitmiseks tuleb kõigilt tõuraamatu põhiosasse kantud, paaritusse minevatelt loomadelt koguda karva- või koeproovid, et uuringu alusmaterjal oleks tulevikus, geneetilise ekspertiisi vajaduse korral alati olemas. Karvaproovid kogub ja hoiustab kasvataja. Eelistada tuleks karvaproove (säilivus).
  • Lisatud on õigus aretusspetsialistil keelduda tõuraamatu põhiosa kande kinnitamisest, kui loom ei ole tõutüübiline. Õigusaktist tulenevalt peab tõuraamatusse kantav loom olema tõutüübiline. Sõnastus on leebem, kui on õigusaktis, kuna 2016/1012 preambulis on kirjeldatud aretusühingu õigus luua TR lisaosa, kuhu kantakse loomad, kes ei vasta põlvnemiselt põhiosa nõuetele, kuid kelle järglased on võimalik kanda lisaosast põhiossa ning kasutada aretuses. Lisaossa kandmise lisatingimus on, et loom vastab tõutunnustele, meil tõutüübilisust lisaosa looma järglasel enne tema tõuraamatu põhiossa kandmist.
  • Jõudluskontrolli miinimumnõuded – lihaveise jõudlus on tema juurdekasv, vasika sünnimass (kaalutuna või mõõdetuna 48 t jooksul peale sündimist); 200 päeva mass; 365 päeva mass; elusmass väljaminekul või lihakeha mass ja SEUROP klassifikatsioon (lihakus, rasvasus, kategooria) selleks tunnustatud lihatööstustest (edastada EPJ-sse 1 kuu jooksul peale sündmuse toimumist). Jõudluskontrolli andmete usaldusväärsuse tagamiseks on karjas vähemalt 80% ulatuses kaalumised kohustuslikud (sünnimass; 200 p.; 365 p.; karjast väljaminek). Teostatud peab olema vähemalt kolm kaalumist neljast.
  • Lisatud on eraldi andmete esitamise tähtajad. Andmete esitamise tähtajad on lühendatud kolmelt kuult 30 päevani (nt kaalumised). Arvesse on võetud PTA poolne märkus, et 3 kuud on liiga pikk aeg. Lisaks peavad JK kokkuvõtete tegemisel olema olemas andmed, et jõudlusandmete statistika oleks õige. Teavitused, mille tähtajad tulenevad õigusaktist (poegimisandmed, karjast väljaminek) on viidud vastavusse õigusakti nõuetega (PRIAsse esitamise tähtajad).

Jaga seda uudist: