Alates 2001. aastast valivad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Maaleht koostöös Aasta Põllumeest. Konkursi eesmärk on esile tõsta ja tunnustada Eesti edukaid põllumehi erinevates valdkondades.
Üle mitme aasta andis Aasta Põllumehe konkursi žürii taas välja elutööpreemia. Selle sai lihaveisekasvataja Leino Vessart Raplamaalt, kes on paarikümne aastaga pannud aluse Eesti kaasaegsele lihaveisekasvatusele. Loe lisaks Maalehest
Leino Vessart oli esimene talumees, kes 1990. aastate algul uskus, et lihaveiste kasvatamisel on siinmail tulevikku. Toona, kolhooside lagunemise aegu, kasvatati Eesti üksikutes lihakarjades ainult hereforde. Kaasaegsest tõuaretusest ei teatud suurt midagi ning uute tõugude Eestisse toomine oli ennekuulmatu.
Kui aga väiksemad lehmapidajad olid sajandivahetuse majandusraskuste tõttu sunnitud piimakarjakasvatusega lõpetama, tekkis paljudel võimalus minna üle lihaveisekasvatusele, sest tänu Vessartile ja tema mõttekaaslastele oli Eestis juba tekkinud põllumeeste seltskond, kes innukalt seda ala edasi arendas.
Nii on Vessart oma tegevusega kaasa aidanud maaelu säilimisele, sest paljud talud võtsid uue suuna ega pidanud lõpetama, kui viimase piima pukile viisid.
Kui poleks seda Kaiu meest, kes väsimatult kuulutas, et Eestis on võimalik eri tõugu lihaveiseid kasvatada ning jõuda selles valdkonnas võrdväärsele tasemele Soome, Rootsi ja Norra talumeestega, siis kes teab, kui palju meil maal üldse talupidamisi alles oleks.
Praegu on Eestimaal lüpsilehmi u 100 000, samas on PRIAs arvel 1572 lihaveisekasvatajat ja lihaveiseid ligi 60 000. Nii võimsaks on tõusnud kunagine põllumajanduse kõrvalharu. Loe lisaks Maalehest
Palju õnne, tervist, jätkuvat tegutsemistahet ja optimismi Leinole soovib terve Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi suur pere!
