Möödunud nädala reedel korraldas Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu lihaveisekasvatajatele infopäeva teemal “Lihaveiste aretus”, eesmärgiga tutvustada lihaveiste aretusprogrammide muudatusi, mis uuest aastast rakenduvad. Ühtlasi said kõik, kellel vajadus, päeva lõpuks enda jõudlusandmete atesteerimistunnistust pikendada.
Päev algas ETKÜ TR ja aretusosakonna juhi Anneli Härmsoni ettekandega, kus toodi välja ülevaade erinevatest muudatustest. Osades punktides muudeti sõnastust, osades uuendati andmeid või jäeti üldse asju välja. Olulisematest muudatustest võib välja tuua, et aberdiin- anguse ja wagyu aretuskavasse on lisatud nõue, et tõuraamatusse kantavatel aretuspullidel on kohustuslik kontrollida geneetiliste defektide esinemist, kuid tulemus ei mõjuta tõuraamatusse kuulumist. Selline nõue tõuraamatusse kandmisel annab tulevasele pulli ostjale võimaluse saada rohkem infot ostetava pulli kohta. Ülejäänud tõugudel on see vabatahtlik ning pulli müüja ei ole kohustatud seda infot ostjale andma. Lisatud on ka õigus aretusspetsialistil keelduda tõuraamatu põhiosa kande kinnitamisest, kui loom ei ole tõutüübiline.
Jõudluskontrolli miinimumnõuetest on jõudluskontrolli läbiviimisel kohustus koguda järgmisi andmeid- vasika sünnimass, 200 päeva mass, 365 päeva mass ja elusmass. Andmete usaldusväärsuse tagamiseks peab teostatud olema vähemalt kolm kaalumist neljast.
Muudetud on andmete esitamise tähtaegu. Vabapaarituse andmeid tuleks edastada vähemalt kaks korda aastas ja seemendusi 35 päeva jooksul peale seemenduse toimumist. Poegimisandmed tuleb teavitada 25 päeva jooksul ja karjast väljaminek 5 päeva jooksul. Kaalmised tuleks edastada 30 päeva jooksul.
Päeva jätkas ettekandega Aire Pentjärv Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrollist. Aire ettekanne andis ülevaate EPJ kasutamisest ja võimalustest- näiteks on võimalik andmeid edastada otse PRIAle ilma neid seal kinnitamata. Kuid tasub tähele panna, et seda saab teha üksnes allkirjaõiguslik isik.
EPJ’s on võimalik valida erinevaid väljamineku põhjuseid, kuid siiski kasutatakse suures osas põhjust “muud põhjused”. Tekib küsimus, et mis on selle valiku taga, kas mingid põhjused on veel nimekirjast puudu, et seda valikut valitakse. Paluksime kasvatajatel valida ikkagi võimalikult lähedase põhjuse väljaminekuks, et statistilised tulemused meile paremat pilti näitaks ja et te ise saaksite ka parema pildi oma karjast.
Ühe soovitusena jagas Aire kasvatajatega, et kui sündis elusvasikas, kuid kes suri enne märgistamist, siis registreerida sündmus poegimisena ja panna vasikale inventarinumber. Ära registreeri sellist vasikat surnultsünnina, sest see hakkab mõjutama tõupulli aretusväärtust.
Liisu kasutajatel on ka statistika all kasutada oma karja statistikat ja karjade võrlust, kus saab oma karja võrrelda teiste karjadega ja näha, kuidas teie karjal läheb.
Seejärel andis puhtatõuliste lihaveiste aretuspullikute kontrollitud üleskasvatamisest Keavas ülevaate ETKÜ projektijuht Jane Mättik, kes kasutas selleks Eesti Maaülikooli söötmistooli professor Meelis Otsa ettekannet. Ülevaatest saime kuulda katse olemusest ja peamisest tulemusest.
Huvitavast ETKÜ lihaveiste genotüpiseerimise projektist rääkis ETKÜ lihaveiste aretusspetsialist Maria Liisa Luur. Genoomtestimine on kõige lihtsam, kiireim ja majanduslikult kasulikum tee parandada oma karja geneetilist progressi. Uue projekti eesmärgiks on hinnata Eesti lihaveiste geneetilist potentsiaali ja suurendada areteustöö täpsust ja efektiivsust. Kindlasti on see üks hea võimalus astuda lihaveiste aretuses suur samm edasi. Lisaks rääkis Maria Liisa geneetilise hindamise protsessist, mille käigus arvutatakase erinevate aretustunnuste aretusväärtused.
Päeva lõpetas Jane Mättik väga olulise teemaga, et kuidas valida põhikarja ammesid. Jane sõnum oli, et kasvata raami, mitte konditsiooni. Eesmärk võiks olla ca 700 kg ammelt saada võõrutusel vasikas, kes oleks 50% amme kehamassist. See võib olla isegi kuni 10 kuuselt võõrutamine, eesmärk ei peaks olema võimalikult vara ära võõrutada. Karja järelkasvu peaks hindama regulaarselt ja prakeerima kindla käega. Karja taastootmine on olulisim tegur karja tasvuvuse kontekstis- vasikate “saagikus” olgu 90-100%.
Peale infopäeva mindi üheskoos tutvuma tänavusete katsepullidega. Osa katsepullidest oli veel Vytelle künakatses, seega tutvustati ka seda.
Vaata kindlasti ka ettekandeid, et saada parem ülevaade infopäeval räägitust. Ettekanded leiad SIIT- https://drive.google.com/drive/folders/1ZZJVsltM_ZlhJZ2oCUSubPgR3whBL3Ly?usp=drive_link
