Aberdiin-angus (Ab)

pm-mag Tõnu Põlluäär

Ajalugu

Aberdiin-anguse tõu ajalugu on muljetavaldav. See arenes 19. sajandi algupoole raskepärasest, musta värvi, sarvedeta Põhja-Šotimaalt Aberdiini ja Anguse krahvkonnast pärit kohalikust tõust, kõigest 50 aasta jooksul üheks levinumaks lihaveiste tõuks kogu maailmas. Kiire arengu üheks verstapostiks oli maailmanäitusel Pariisis 1878. aastal Pariisi maailmanäitusel saavutatud esikoht. Praegu arvuliselt juhtival kohal näiteks sellistes maades nagu Ameerika Ühendriigid ja Argentiina. Esimene tõuraamat asutati 1862. a. Eestisse jõudsid esimesed aberdiin-anguse tõugu veised 1994. aastal Taanist (pullid King 95168 ja Joker 95175). Esimesed puhtatõulised Ab lehmikud osteti Soomest 2000. aastal.

Üldiseloomustus

Foto: Ralf Klasen

Aberdiin-anguse tõugu veised on nudid, keda kasutatakse ka kui geenetilise nudistajana, kuna nudi geen kantakse dominantsena edasi. Veised on keskmise suurusega, pika kerega, lihaselised ja suhteliselt kõrged. Teda tuntakse ka lihakusnäitajate parandaja tõuna. Kasutatakse laialdaselt ristamisel, et lihakeha kvaliteeti ja ammlehmade piimakust parandada. Värvuselt mustad (dominant), kuid esineb ka punast (retsessiivne geen). Udara piirkonnas võib esineda valge värvust. Udara tume värvus kaitseb udarat päikesepõletuste eest. Ab on briti tõugudest varavalmivaim. Suhteliselt kerge poegimisega veised, kellel on tugevad emaomadused ja viljakustunnused. Liha on väga maitsev, suhteliselt suure rasvasisaldusega (valge rasv), marmorjas ja helepunase värvusega. Lihaskiudude vaheline rasv muudab liha mahlaseks, pehmeks ja maitsvaks. Aberdiin-anguse tõugu veis on väga hea karjamaarohu tarbija, mistõttu ei vaja väga intensiivset söötmist. Ühe täiskasvanud veise kohta peab olema vähemalt 1 ha looduslikku karjamaad või 0,5 ha kultuurkarjamaad. Sündinud vasikatele tuleb lisaks arvestada 0,2 ha karjamaad. Lõppnuuma (viimane kolmandik) korral tuleb anda lisasööta. Angus kohaneb kergesti kõikide ilmastikutingimustega. Eestis on aberdiin-anguse tõumärgiks Ab, pullidele antavad tõuraamatunumbrid on vahemikus 95000…95999.

Jõudlus- ja aretusalased andmed Eestis (keskmised)
Tunnus/aasta: 2014 2015 2016 2017 2020
Sünnimass (kg) ♀: 38,0 38,4 38,0 37,0 37,5
Sünnimass (kg) ♂: 39,3 39,7 39,4 39,0 40,0
200p. mass (kg) ♀: 256,6 271,4 254,4 251,7 245,4
200p. mass (kg) ♂: 271,5 283,5 270,4 272,5 287,3
365p. mass (kg) ♀: 335,7 372,4 375,1 341,3 337,8
365p. mass (kg) ♂: 394,9 427,3 384,8 379,0 370,2
Tunnus/aasta: 2014 2015 2016 2017 2020
ammlehmade vanus 5a 8k 6a 1k 6a 9k 6a 0k 6a 2k
poegimisvahemik, p 426 429 430 409 409
esmaspoegimisiga, k 30 33,2 30 30,5 32,2
surnultsündinud vasikate% 3,8 3,6 3,9 3,6 3,2
vasikate suremus 1…183 p, % 5,0 3,1 3,5 3,1 3,5
noorpulli realiseerimise vanus, k 20,4 20,6 19,8 19,6 19,7
lihakeha mass, kg 296,0 306,3 306,7 296,7 277,4
SEUR % 32,0 34,0 45,7 34,1 40,7
testgrupi ööp.jk 2,163 1,751 1,647 1,441 1,451
Arvnäitajad

  • Sünnimass 35…38 kg*

  • Täiskasvanud loomade kehamass:
    lehmad 550…750 kg*
    pullid kuni 1000 kg*

  • Tapasaagis kuni 60%

Andmed: Soome Jõudluskontroll

Viited