Ilmunud on ajakirja Tõuloomakasvatus uus number, kust leiab mitmeid põnevaid ja praktilisi lugusid lihaveisekasvatusest nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Seekordses numbris pööratakse tähelepanu vasika esimestele elutundidele, veiste söötmisele, loomade heaolule ja farmide bioturvalisusele. Need on teemad, millega kasvatajad igapäevaselt kokku puutuvad ning millel on oluline mõju karja tervisele ja tootmistulemustele.

Lisaks jagatakse kogemusi Eesti lihaveisefarmidest ning vaadatakse, mida on õppida teiste riikide anguse- ja šaroleekasvatajatelt. Muu hulgas saab lugeda Eesti kasvatajate muljetest Austraalias toimunud šarolee maailmakongressilt.

Juttu tuleb ka Eesti lihaveisekasvatuse praegusest olukorrast ja sellest, mida oleks vaja, et sektor saaks taas kasvada.

Ajakiri on kõigile huvilistele tasuta kättesaadav ETKÜ-s või veebis.

Loe ajakirja Tõuloomakasvatus uut numbrit siit

14.–15. oktoobril 2026 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis Eesti Põllumajanduse Aastanäitus EPA2026. Kutsume seltsi liikmeid messile ning tõstame programmist esile kolm sündmust, kus lihaveisekasvatuse vaatenurka esindavad Liisa Maria Luur ja Jane Mättik.

Lihaveisekasvatajatel soovitame oma messikavasse märkida järgmised sündmused.

14. oktoobril kell 15.30 paneelarutelu „Kas tuleviku põllumees on hoopis naine?“

Arutelu keskmes on naiste roll põllumajanduses. See on hea võimalus kaasa mõelda ka lihaveisekasvatuse tulevikule ja sellele, kes meie ettevõtteid edaspidi juhivad. Paneeldiskussioonis osaleb Maria Liisa Luur (Kuldranna Lihaveis), kes jagab lihaveisekasvatuse kogemusi. Vaata sündmust

15. oktoobril kell 10.30 Eesti Loomaarstide Koja seminar „Loomaarst – tulekustutaja või nõustaja? Kas üks välistab teist? Tuleviku väljavaated loomaarsti teenustes“

Seminar käsitleb loomaarsti rolli ja loomaarstiteenuste tulevikku. Lihaveisekasvatajale annab teema põhjust mõelda oma karja tervise korraldamisele ja koostööle loomaarstiga. Seminaril osaleb lihaveisekasvatajate esindajana Jane Mättik. Vaata sündmust ja registreeru

15. oktoobril kell 14.00 Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu seminar „Genoomtestimine – veisekasvatuse kiirtee tuleviku tippgeneetikani“

Genoomtestimisele keskenduv seminar väärib tähelepanu lihaveisekasvatajatelt, kes soovivad kaasa mõelda oma karja aretuse tulevikule ja geneetilise info kasutamise võimalustele. Paneeldiskussiooni veavad lihaveiste aretusspetsialistid Liisa Maria Luur ja Jane Mättik.

Genoomtestimise seminarile esimesele 15 registreeruvale Seltsi liikmele tasuta messipääse! Märgi registreerimisel ettevõtteks ELKS. Vaata seminari infot ja registreeru.

Mess on avatud 14. oktoobril kell 10–18 ja 15. oktoobril kell 10–17.

Toimumiskoht on Eesti Rahva Muuseum, Muuseumi tee 2, Tartu. Külastusinfo

Kohtumiseni EPA2026 messil!

LOE LISAKS: “ETKÜ on EPA-l ja pakub messihinnaga aretusmaterjali”

Leedu lihaveisekasvatajate ja -aretajate ühendus kutsub Eesti lihaveisekasvatajaid 16.–17. oktoobril 2026 toimuvale erialanäitusele „Beef Cattle PANORAMA 2026“. Üritus toimub Vytautas Magnuse ülikooli põllumajandusakadeemias Akademijas, Kaunase piirkonnas Leedus.

PANORAMA on osa suuremast loomakasvatusnäitusest „Gyvulininkystė 2026“. Kahe päeva jooksul saavad külastajad tutvuda lihaveistega, osaleda seminaridel ja aruteludes ning vahetada kogemusi kasvatajate ja ekspertidega. Programmis käsitletakse muu hulgas lihaveiste tervist, bioohutust, karja tootlikkust ja veisekasvatuse tulevikku.

Ürituse üks keskseid ettevõtmisi on puhtatõuliste noorte aretuspullide oksjon, kus pakutakse limusiini, anguse, aubraki ja šarolee tõugu pulle.

Avaliku programmi kohaselt algab 16. oktoobril kell 14.30 paviljonis nr 3 praktiline lihaveiste välimiku hindamine koos tõupullide oksjoniga. Korraldajad kutsuvad huvilisi loomi kohapeal vaatama ning kasvatajate ja hindamisekspertidega vestlema.

Oksjonile valitud pullide individuaalsete andmete ja jõudlusnäitajatega saab eelnevalt tutvuda oksjonikataloogis.

Külastusinfo

• Aeg: 16.–17. oktoober 2026
• Lahtiolekuajad: reedel kell 9.00–17.00 ja laupäeval kell 9.00–16.00
• Koht: Vytautas Magnuse ülikooli põllumajandusakadeemia, Universiteto g. 10B, Akademija, Kaunase piirkond, Leedu

Lisaks lihaveistele on suuremal loomakasvatusnäitusel kavas teiste loomade väljapanekud, loomakasvatustehnika ja -teenuste tutvustused ning käsitöölaat.

Täpsema programmi leiab näituse veebilehelt ja infot saab jälgida ka Facebooki sündmuse lehel. Korraldajad jätavad endale õiguse programmi muuta.

Lisainfo lihaveisenäituse ja oksjoni kohta: Leedu lihaveisekasvatajate ja -aretajate ühendus, e-post asociacija@lmga.lt, telefonid +370 672 50 221 ja +370 686 57718.

1.–2. oktoobril toimus Otepääl Balti Tõuaretajate Foorum, mille eestvedajaks oli Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu koostöös Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-iga. Kohtumisel osalesid kolme Balti riigi tõuaretusorganisatsioonide, seemendusjaamade ja jõudluskontrolli esindajad, samuti Eesti Maaülikooli ning Eesti ja Läti põllumajandusministeeriumide esindajad. Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esindas foorumil Jane Mättik.

Kohtumise peamine fookus oli veiste aretusel ning see jääb keskseks teemaks ka edaspidi. Loomakasvatus kipub põllumajanduses sageli taimekasvatuse varju jääma, kuid arvestades selle olulisust nii Euroopas kui maailmas ning tõuloomade osakaalu ekspordis, vajab valdkond kindlasti rohkem tähelepanu.

Oluline osa kahepäevasest kohtumisest oli infovahetusel. Võrreldi piima- ja lihaveisekasvatuse hetkeolukorda kolmes Balti riigis, räägiti valdkonnas kasutatavatest infotehnoloogilistest lahendustest ning sellest, kuhu ollakse liikumas geneetilise ja genoomhindamisega. Samuti arutati koostööd riigi ja teadusasutustega ning seda, mida ootavad aretusorganisatsioonidelt farmerid ise.

Ühise ajurünnaku käigus jõuti terve rea ideedeni, mida saaks edaspidi koos teha. Võimalusi nähakse ühiste koolituste korraldamises, aga ka tihedamas koostöös küsimustes, kus Balti riikidel on põhjust oma huvide eest ühiselt seista nii sise- kui välisturgudel.

Üks oluline mõte oli, et kõiki tõuaretuseks vajalikke teadmisi, tehnoloogiaid ja teenuseid ei pea iga Balti riik tingimata eraldi välja arendama. Pigem tasub vaadata, millised võimalused on Eestis, Lätis ja Leedus juba olemas ning kuidas neid ühiselt kasutada. Ühe võimaliku koostöökohana räägiti näiteks tõuloomade geenitestidest.

Eesti üheks tugevuseks on see, et meil on ainsana regioonis säilinud pullide sperma tootmise võimekus. See võimaldab pakkuda kohalikele farmeritele kvaliteetset ja taskukohast aretusmaterjali ning paljundada just meie tingimustesse sobivat geneetikat. Üha kasvavad ekspordivõimalused annavad võimaluse Eestis toodetud aretusmaterjali pakkuda ka piiri taha.

ETKÜ Keava seemendusjaamas toodeti 2025. aasta lõpus esimest korda Eestis kohalikelt aretuspullidelt ka suguselekteeritud spermat, mis laiendab kohaliku aretusmaterjali kasutamise võimalusi veelgi.

Samas tõid kõigi kolme riigi esindajad ühise kitsaskohana välja vähese embrüote tootmise ja siirdamise võimekuse. Leiti, et seda valdkonda tuleks edasi arendada ning embrüote kasutamist ka farmerite seas senisest rohkem tutvustada ja populariseerida.

„Balti riikide positsioon aretusalaseks koostööks on väga hea. Meil on palju ühiseid teemasid ja väljakutseid ning vaja on lihtsalt senisest rohkem koostööd – nii aretustegevuses kui ka veisekasvatuse laiemal tutvustamisel ja väärtustamisel,“ võttis Jane Mättik kohtumise kokku.

Balti Tõuaretajate Foorum näitas, et ühist arutamist ja koostöökohti jagub ning kohtumistega on plaanis jätkata ka edaspidi.

LOE LISAKS:

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu “Balti tõuaretajad ühendavad jõud – Eesti tahab anda koostööle uue hoo”

Foto: J. Nemvalts

25. septembril kogunesid angusekasvatajad Raplamaale Valtusse. Päeva jooksul külastati Valtu Aberdeen Anguse ja Raudsepa Lihaveise karju ning räägiti aretusest, lineaarsest hindamisest ja BREEDPLANi võimalustest.

Angusekasvatajad Valtu Aberdeen Angus ja Raudsepa Lihaveis

Valtu Aberdeen Anguses võttis meid vastu Sanna Vest, kes toimetab farmis koos vennaga. Tänase lihaveisekasvatuseni on jõutud endisest teraviljakasvatusest ning praegu on karjas 234 veist. Eesmärk on kasvatada põhikari 150 ammlehmale.

Valtu aretuses peetakse oluliseks funktsionaalset, viljakat ja pikaealist ammlehma, kes saab hästi hakkama rohumaapõhises tootmises ning kasvatab igal aastal hea võõrutuskaaluga vasika. Karjas on palju noori loomi ja geneetiline baas on lai: loomad pärinevad 55 erinevast isast. See annab võimaluse karja kasvatades teha samal ajal teadlikumat valikut ning hoida geneetilist mitmekesisust.

Valtust liikusime edasi Raudsepa Lihaveisesse, kus toimetab noor seltskond: Martin Raudsepa ja Ino Kurg koos kaaslastega. Ka siin käivad teraviljakasvatus ja lihaveised käsikäes, kuid huvid on omavahel üsna selgelt jagunenud. Kui Martini kirg on lihaveisekasvatus, siis Ino tegeleb rohkem teraviljatootmisega.

Raudsepa Lihaveis on veel noor ettevõte. See loodi 2022. aasta sügisel ning esimesed lihaveised jõudsid tallu 2023. aasta alguses. Praegu on mahekarjas koos vasikate ja noorloomadega ligi sada looma ning karja arendatakse järjest enam aberdiin-anguse suunas. Ettevõtte kasutuses on üle 450 hektari rendimaad, millest ligikaudu 200 hektaril kasvatatakse teravilja. Pikem eesmärk ongi kujundada terviklik farm, kus taime- ja loomakasvatus teineteist toetavad.

Pärast karjade vaatamist jätkus päev ühise lõuna ja ettekannetega.

Milline on Eesti angus?

Päeva teises pooles vaadati lähemalt Eesti anguste lineaarse hindamise tulemusi ning võrreldi meie loomi teiste riikide aretuseesmärkidega. Lineaarse hindaja Sanna Vesti EPJ-st küsitud andmete analüüs näitas, et Eesti anguste praegune profiil on kõige lähemal Rootsis kasutatavale optimumile.

See ei tähenda, et Rootsi aretuseesmärgid tuleks Eestisse üle võtta. Pigem aitab selline võrdlus näha, milline on meie angus praegu ning kuhu võiksime või peaksime oma aretusega liikuma. Arutelus jõuti ka küsimuseni, milline võiks olla just Eesti tingimustesse sobiv angus ja kas tulevikus oleks mõistlik välja töötada Eesti oma lineaarse hindamise optimumprofiil.

Oluline on ka see, kuidas lineaarse hindamise tulemusi praktiliselt kasutada. Üksinda võib välimiku hindamise tulemus kasvatajale üsna kaugeks jääda, kuid sidudes selle geneetiliste ja majanduslike näitajatega, saab sellest juba märksa parem tööriist aretusotsuste tegemiseks.

Sama teemat jätkati BREEDPLANi võimaluste tutvustamisega. Eesti anguste andmetega on tehtud esimene suurem andmeaudit, et hinnata olemasolevate andmete sobivust rahvusvahelises süsteemis kasutamiseks. Auditisse jõudis ligi 59 000 Eesti looma ning selgus, et meil on arvestatav hulk andmeid, millega edasi töötada. Selles etapis loomade aretusväärtusi veel ei hinnatud.

Ühe kitsaskohana tuli välja, et Eesti angusepopulatsioon on rahvusvahelises mõttes üsna kinnine. Importloomi on vähe ja seetõttu on vähe ka geneetilisi seoseid teiste riikide populatsioonidega. Samas näitas esimene töö andmetega BREEDPLANi potentsiaali: ühise hindamisprotsessi kaudu on võimalik olemasolevatest andmetest saada tagasi märksa rohkem infot, kui me ise hindamisse sisendame.

Rahvusvahelisesed kogemused angusemaailmast

Päeva lõpetuseks jagati uudiseid ka rahvusvahelisest angusemaailmast. Martin Raudsepp ja Ino Kurg esindasid Eestit augustis Tšehhis toimunud Angus Youth Europe programmis ning juba novembri alguses ootab neid ees järgmine sõit. Tšehhis läks noormeestel nii hästi, et nad kutsuti Kanadasse Farmfair Internationali raames toimuvale noorte lihaveisekasvatajate võistlusele, kus nad esindavad Euroopat. Loe lähemalt AYE! kohtumisest Tšehhis

Janelt sai kuulda muljeid mais Rumeenias toimunud European Angus Forumist, mis tõi kokku angusekasvatajad üle Euroopa. Kaheksa päeva jooksul külastati tõukarju, nuumafarme, pullide testimiskeskust ja tapamaja ning tutvuti Rumeenia angusekasvatusega.

Angusehuvilistel tasub aga juba praegu vaadata ka järgmise aasta maikuusse. 8.–19. mail 2027 toimub Brasiilias World Angus Secretariat, mis toob kokku angusekasvatajad, teadlased ja valdkonna esindajad üle maailma. 12-päevases programmis on farmide ja teaduskeskuste külastused, tehniline konverents, Angus Show ja palju muud. Kindlasti põnev võimalus neile, kes tahavad näha angusekasvatust hoopis teistsugustes tingimustes. Täpsem info: World Angus Secretariat 2027

Suur tänu korraldajatele, võõrustajatele ja kõigile osalejatele sisuka ja mõnusa päeva eest!

GALERII:

20.–24. augustil toimus Tšehhis České Budějovices rahvusvaheline Angus Youth Europe (AYE!) noorteprogramm, kus Eestit esindasid Martin Raudsepa ja Ino Kurg.

Angus Youth Europe eesmärk on arendada järgmist põlvkonda aberdiin-anguse kasvatajaid ja noori eestvedajaid Euroopa veiselihasektoris. Lisaks praktiliste oskuste arendamisele on oluline osa programmist kontaktide loomisel, teiste riikide noorte kasvatajatega tutvumisel ja üksteise kogemustest õppimisel. Tšehhis osalesid lisaks võõrustajatele noored Eestist, Saksamaalt ja Portugalist.

Martin ja Ino võtavad Tšehhis veedetud päevad kokku kolme sõnaga – ühendav, julgustav ja inspireeriv.

Praktiline õpe loomade kõrval

AYE! programmi keskmes oli praktiline õpe. Noorte juhendajaks ja hindajaks oli Seonaid McLaren, kelle käe all õpiti loomade näituseks ettevalmistamist, pügamist, esitlemist ja hindamist. Osalejad said ise loomi näituseringis esitleda ning koos kohtunikuga hinnata, millele looma välimiku juures tähelepanu pöörata.

Ino sõnul sai ta nende päevade jooksul proovida mitut asja esimest korda. Loomade ettevalmistamisel läbiti kogu protsess pesemisest ja pügamisest kuni kuivatamise ning viimase sättimiseni.

„Kõik algab loomast ja sellest, mida soovitakse esile tuua. Selleks peab oskama hinnata välimikku ja korraks panema end kohtuniku kingadesse – mida tema näha tahab?“ rääkis Ino.

Mugavustsoonist näituseringi

Üheks suuremaks väljakutseks kujunes tema jaoks looma esitlemine näituseringis. Enne Tšehhi sõitu oli Ino enda sõnul veendunud, et vabatahtlikult ta looma ringi esitlema ei lähe. AYE!-l sai tema ringikaaslaseks aga 16-kuune Borovka Hi-Range ET pull.

„Tundsin end koos teiste noortega ringis hästi tänu looma omaniku, kaasvõitlejate ja kohtuniku toetusele. Vaba ja stressivaba õhkkond julgustas uusi asju proovima, mugavustsoonist välja astuma ja teadmisi omandama,“ ütles Ino.

Ka Martin tõi ühe programmi tugevusena välja just noortele sobiva õhkkonna ja praktilise lähenemise. „Meeldis väga, et õhkkond oli noortepärane ja lähenemine uute teadmiste omandamisele vabas ja loomulikus vormis. Suur au, et selline võimalus pakuti ning saime olla osa just noortele suunatud programmist,“ sõnas Martin.

Lisaks näitusega seotud tegevustele külastati kolme kohalikku farmi. „Postkaardiväärilised maastikud, eeskujulikud tootjad ning ilusad loomad. See andis meile kui noortele ja alustavatele lihaveisekasvatajatele visiooni ja suuna, kuhu on võimalik jõuda ning milline võib üks edukas tootmine ühel päeval välja näha,“ kirjeldas Ino.

Programmis oli ruumi ka meeskondlikeks tegevusteks. Noored valmistasid tiimides veiselihast toitu ja võtsid mõõtu „farmers run“ teatevõistlusel. Omamoodi osa AYE! kogemusest oli ka majutus – kõik ööd veetsid osalejad loomade vahel põhu ja heinte peal.

Uusi mõtteid ka Eestisse

Martinile jäi Tšehhis eriti silma see, kuidas noori lihaveisekasvatusse kaasatakse ning valdkond nende jaoks praktiliseks ja huvitavaks muudetakse. „Usun, et saime piisavalt kogemust, et tuua endaga kaasa natuke uut hingamist lihaveisesektorisse ja mõtteid, kuidas kaasata rohkem noori ka Eestis kohapeal.“

Tšehhist edasi Kanadasse

Neljapäevase AYE! programmi eduka läbimise järel sai Eesti tiim kutse osaleda segavõistkonna koosseisus ka novembris Kanadas toimuval noorte lihaveisekasvatajate võistlusel. Võistlus toimub Farmfair Internationali raames, mis toob kokku lihaveisekasvatajaid ja näituseloomi ka väljaspool Euroopat.

AYE! andis Martinile ja Inole lisaks uutele teadmistele võimaluse luua kontakte teiste Euroopa noorte kasvatajatega ning saada ideid nii enda tootmiseks kui ka noorte paremaks kaasamiseks Eestis.

Martin ja Ino tänavad Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi võimaluse eest Eestit AYE!-l esindada ning Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistut osalemise toetamise eest. Samuti lähevad tänusõnad Daniel Borovkale, Matej Sasekile ja Paulo Costale sooja vastuvõtu ning kohapealse korralduse eest.

GALERII

Karjade külastus ja infovahetus aberdiin-anguse kasvatajatele.

REGISTREERI OSALEMINE SIIN

6.–11. augustil toimus Iirimaal Euroopa Herefordi konverents, kus kohtusid Herefordi kasvatajad ja tõuorganisatsioonide esindajad eri riikidest. Kuuepäevane programm hõlmas farmikülastusi, Tullamore Show’d ning konverentsipäeva, kus riikide esindajad andsid ülevaate Herefordi kasvatuse ja aretuse hetkeseisust oma riigis.

Eestist osalesid konverentsil Jürgen Jürisalu (Ikaspalu OÜ), Kristjan Jürisalu (Aruvalla Agro OÜ), Rivo Jurs (Kiisa Agro OÜ) ja Sander Villmann (Nurmetu Charolais OÜ).

Farmikülastused andsid ülevaate Iirimaa Herefordi aretusest

6.–11. augustil toimunud konverentsi jooksul külastati mitut Iirimaa herefordi farmi. Nende hulgas olid John Appelbe’i Appel Herefords, Lynchide pere, Eoin, John ja Eugene Lynchi Bantrybay ja Droumdaniel Herefords, JJ Farrelli Trillick Herefords ning Niall ja Lisa Daly ja John Holloway Gageboro Herefords.

„Kõige enam jäi silma, et kõik farmid olid pereettevõtted ja pigem oli neil vähe loomi. Korraga tegutses lausa kolm põlvkonda,“ kirjeldab Kristjan Jürisalu.

Aretuse puhul jäi silma Herefordi pullide sihipärane aretamine piimakarjades kasutamiseks. Eesmärk on saada pullid, kelle kasutamisel piimalehmadel sünniksid vasikad kergelt, kuid kelle järglastel oleks samal ajal hea juurdekasv ja sobivad omadused edasiseks nuumamiseks.

Iirimaal kasutatakse piimakarjadele sobivate lihaveisepullide hindamiseks Dairy Beef Indexit (DBI). Irish Cattle Breeding Federationi (ICBF) välja töötatud indeks ühendab piimatootmise seisukohalt olulised poegimisnäitajad järglaste lihatootmisomadustega. Hindamisel arvestatakse muu hulgas poegimiskergust ja tiinuse pikkust ning järglaste rümba- ja söödakasutusnäitajaid.

Gageboro Herefordsi farmis oli Eesti osalejate jaoks ka üks ootamatu seos kodumaaga. Seal kasvab Eestist pärit tamm. John Holloway oli 1990. aastatel Eestis koolitust andmas ning viis väikese tammepuu endaga Iirimaale kaasa. Tänaseks on sellest kasvanud puu, mis meenutab aastakümnete tagust sidet Eesti ja Iirimaa veisekasvatajate vahel.

Genoomtestimist kasutatakse aretustöös laialdaselt

Konverentsil ja farmikülastustel käsitleti palju ka genoomtestimist ning loomade geneetiliste andmete kasutamist aretusotsuste tegemisel.

Jürisalu sõnul kasutatakse teistes riikides genoomtestimist ja loomade andmete omavahelist võrdlemist märksa rohkem, kui Eestis seni tavaks on olnud.

„Teised riigid ja kasvatajad kasutavad väga palju genoomtestimist ja võrdlevad tulemusi omavahel. Uuritakse ning võrreldakse palju rohkem andmeid, kui meie siin siiamaani oleme teinud,“ tõi ta välja.

Iirimaal kasutatakse muu hulgas Weatherbys Scientificu genoomtestimise teenuseid. Weatherbys teeb veiste SNP-põhist genotüpiseerimist, mille andmeid saab kasutada näiteks põlvnemise kontrollimiseks, geneetiliste tunnuste määramiseks ja loomade geneetilisel hindamisel. Weatherbysi DNA- ja genoomiteenuseid kasutavad Herefordi tõuorganisatsioonid ka mitmes teises riigis.

Sama süsteemi laialdane kasutamine suurema võimaluse loomade andmeid omavahel võrrelda. Mida rohkem on võrreldavaid andmeid erinevate karjade ja riikide loomade kohta, seda rohkem infot saab kasutada aretusotsuste tegemisel.

Eesti tutvustas oma Herefordi aretust

Konverentsi üheks osaks olid osalevate riikide ettekanded. Eesti ettekande tegi Kristjan Jürisalu, kes tutvustas Eesti asukohta ja suurust, lihaveiste arvu ning Herefordi tõu osakaalu Eesti lihaveisepopulatsioonis.

Lisaks andis ta ülevaate viimastel aastatel Eesti Herefordi aretuses kasutatud geneetilisest materjalist ning tutvustas Herefordi pullide paremaid tulemusi Eesti lihaveiste jõudluskontrolli katsekeskusest.

Riikide ettekanded võimaldasid võrrelda Herefordi kasvatuse ja aretuse korraldust erinevates riikides ning saada ülevaate sellest, milliseid andmeid ja hindamissüsteeme aretustöös kasutatakse.

Tõulooma konkurss Tullamore Show

Konverentsi jooksul külastati Tullamore Show’d, kus olulisel kohal on põllumajandusloomade näitused ja tõuloomade konkursid. Programmi mahtus ka meeleolukas Kilbeggani viskitehase külastus. Konverentsi lõpetas galaõhtu.

Kristjani sõnul olid kõik külastatud farmid oma ülesehituse ja aretustöö poolest huvitavad. Iirimaa kogemus näitas muu hulgas, et tõuaretusega tegeletakse edukalt ka väikestes pereettevõtetes ning mitmes farmis on tegevusse kaasatud mitu põlvkonda.

Erialastest teemadest pakkusid enim võrdlusainet Herefordi aretamine piimakarjades kasutamiseks ning genoomtestimise ja loomade geneetiliste andmete laialdane kasutamine. Iirimaa kogemus näitas ka seda, et lihaveisekasvatuse ja aretusega saab edukalt tegeleda väiksemas karjas ning pereettevõttena.

5. septembril on Eesti Põllumajandusmuuseum taas uhkete tõuloomade päralt. Juba 35. korda toimub traditsiooniline Ülenurme Sügislaat ja Tõuloom!

Üritus annab külastajatele võimaluse näha Eesti tõuloomi lähedalt ning tutvuda erinevate tõugude ja loomakasvatusega. Päeva jooksul tulevad areenile veised, hobused, lambad, vutid ja küülikud.

Lihaveised on tänavu esindatud kuue tõuga. Näituseringis saab näha angust, wagyud, limusiini, akviteeni, simmentali ja herefordi. Igast tõust tuuakse areenile loomi ning publikule tutvustatakse tõugude iseloomulikke omadusi ja eripärasid.

Lihaveistele tasub kaasa elada ka päeva lõpus, kui publik valib plaksumeetri abil oma lemmiklooma.

Lisaks tõuloomade esitlusele saab näha lammaste käsitsi pügamise demonstratsiooni. Ülenurme Sügislaadal pakuvad kauplejad eestimaist käsitööd, talutooteid, istikuid ja sügisande. Avatud on lasteala ja töötoad ning toimuvad erinevad toiduteemalised näitused ja esitlused.

Lisainfo: www.maaelumuuseumid.ee