20.–24. augustil toimus Tšehhis České Budějovices rahvusvaheline Angus Youth Europe (AYE!) noorteprogramm, kus Eestit esindasid Martin Raudsepa ja Ino Kurg.

Angus Youth Europe eesmärk on arendada järgmist põlvkonda aberdiin-anguse kasvatajaid ja noori eestvedajaid Euroopa veiselihasektoris. Lisaks praktiliste oskuste arendamisele on oluline osa programmist kontaktide loomisel, teiste riikide noorte kasvatajatega tutvumisel ja üksteise kogemustest õppimisel. Tšehhis osalesid lisaks võõrustajatele noored Eestist, Saksamaalt ja Portugalist.

Martin ja Ino võtavad Tšehhis veedetud päevad kokku kolme sõnaga – ühendav, julgustav ja inspireeriv.

Praktiline õpe loomade kõrval

AYE! programmi keskmes oli praktiline õpe. Noorte juhendajaks ja hindajaks oli Seonaid McLaren, kelle käe all õpiti loomade näituseks ettevalmistamist, pügamist, esitlemist ja hindamist. Osalejad said ise loomi näituseringis esitleda ning koos kohtunikuga hinnata, millele looma välimiku juures tähelepanu pöörata.

Ino sõnul sai ta nende päevade jooksul proovida mitut asja esimest korda. Loomade ettevalmistamisel läbiti kogu protsess pesemisest ja pügamisest kuni kuivatamise ning viimase sättimiseni.

„Kõik algab loomast ja sellest, mida soovitakse esile tuua. Selleks peab oskama hinnata välimikku ja korraks panema end kohtuniku kingadesse – mida tema näha tahab?“ rääkis Ino.

Mugavustsoonist näituseringi

Üheks suuremaks väljakutseks kujunes tema jaoks looma esitlemine näituseringis. Enne Tšehhi sõitu oli Ino enda sõnul veendunud, et vabatahtlikult ta looma ringi esitlema ei lähe. AYE!-l sai tema ringikaaslaseks aga 16-kuune Borovka Hi-Range ET pull.

„Tundsin end koos teiste noortega ringis hästi tänu looma omaniku, kaasvõitlejate ja kohtuniku toetusele. Vaba ja stressivaba õhkkond julgustas uusi asju proovima, mugavustsoonist välja astuma ja teadmisi omandama,“ ütles Ino.

Ka Martin tõi ühe programmi tugevusena välja just noortele sobiva õhkkonna ja praktilise lähenemise. „Meeldis väga, et õhkkond oli noortepärane ja lähenemine uute teadmiste omandamisele vabas ja loomulikus vormis. Suur au, et selline võimalus pakuti ning saime olla osa just noortele suunatud programmist,“ sõnas Martin.

Lisaks näitusega seotud tegevustele külastati kolme kohalikku farmi. „Postkaardiväärilised maastikud, eeskujulikud tootjad ning ilusad loomad. See andis meile kui noortele ja alustavatele lihaveisekasvatajatele visiooni ja suuna, kuhu on võimalik jõuda ning milline võib üks edukas tootmine ühel päeval välja näha,“ kirjeldas Ino.

Programmis oli ruumi ka meeskondlikeks tegevusteks. Noored valmistasid tiimides veiselihast toitu ja võtsid mõõtu „farmers run“ teatevõistlusel. Omamoodi osa AYE! kogemusest oli ka majutus – kõik ööd veetsid osalejad loomade vahel põhu ja heinte peal.

Uusi mõtteid ka Eestisse

Martinile jäi Tšehhis eriti silma see, kuidas noori lihaveisekasvatusse kaasatakse ning valdkond nende jaoks praktiliseks ja huvitavaks muudetakse. „Usun, et saime piisavalt kogemust, et tuua endaga kaasa natuke uut hingamist lihaveisesektorisse ja mõtteid, kuidas kaasata rohkem noori ka Eestis kohapeal.“

Tšehhist edasi Kanadasse

Neljapäevase AYE! programmi eduka läbimise järel sai Eesti tiim kutse osaleda segavõistkonna koosseisus ka novembris Kanadas toimuval noorte lihaveisekasvatajate võistlusel. Võistlus toimub Farmfair Internationali raames, mis toob kokku lihaveisekasvatajaid ja näituseloomi ka väljaspool Euroopat.

AYE! andis Martinile ja Inole lisaks uutele teadmistele võimaluse luua kontakte teiste Euroopa noorte kasvatajatega ning saada ideid nii enda tootmiseks kui ka noorte paremaks kaasamiseks Eestis.

Martin ja Ino tänavad Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi võimaluse eest Eestit AYE!-l esindada ning Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistut osalemise toetamise eest. Samuti lähevad tänusõnad Daniel Borovkale, Matej Sasekile ja Paulo Costale sooja vastuvõtu ning kohapealse korralduse eest.

GALERII

Karjade külastus ja infovahetus aberdiin-anguse kasvatajatele.

REGISTREERI OSALEMINE SIIN

6.–11. augustil toimus Iirimaal Euroopa Herefordi konverents, kus kohtusid Herefordi kasvatajad ja tõuorganisatsioonide esindajad eri riikidest. Kuuepäevane programm hõlmas farmikülastusi, Tullamore Show’d ning konverentsipäeva, kus riikide esindajad andsid ülevaate Herefordi kasvatuse ja aretuse hetkeseisust oma riigis.

Eestist osalesid konverentsil Jürgen Jürisalu (Ikaspalu OÜ), Kristjan Jürisalu (Aruvalla Agro OÜ), Rivo Jurs (Kiisa Agro OÜ) ja Sander Villmann (Nurmetu Charolais OÜ).

Farmikülastused andsid ülevaate Iirimaa Herefordi aretusest

6.–11. augustil toimunud konverentsi jooksul külastati mitut Iirimaa herefordi farmi. Nende hulgas olid John Appelbe’i Appel Herefords, Lynchide pere, Eoin, John ja Eugene Lynchi Bantrybay ja Droumdaniel Herefords, JJ Farrelli Trillick Herefords ning Niall ja Lisa Daly ja John Holloway Gageboro Herefords.

„Kõige enam jäi silma, et kõik farmid olid pereettevõtted ja pigem oli neil vähe loomi. Korraga tegutses lausa kolm põlvkonda,“ kirjeldab Kristjan Jürisalu.

Aretuse puhul jäi silma Herefordi pullide sihipärane aretamine piimakarjades kasutamiseks. Eesmärk on saada pullid, kelle kasutamisel piimalehmadel sünniksid vasikad kergelt, kuid kelle järglastel oleks samal ajal hea juurdekasv ja sobivad omadused edasiseks nuumamiseks.

Iirimaal kasutatakse piimakarjadele sobivate lihaveisepullide hindamiseks Dairy Beef Indexit (DBI). Irish Cattle Breeding Federationi (ICBF) välja töötatud indeks ühendab piimatootmise seisukohalt olulised poegimisnäitajad järglaste lihatootmisomadustega. Hindamisel arvestatakse muu hulgas poegimiskergust ja tiinuse pikkust ning järglaste rümba- ja söödakasutusnäitajaid.

Gageboro Herefordsi farmis oli Eesti osalejate jaoks ka üks ootamatu seos kodumaaga. Seal kasvab Eestist pärit tamm. John Holloway oli 1990. aastatel Eestis koolitust andmas ning viis väikese tammepuu endaga Iirimaale kaasa. Tänaseks on sellest kasvanud puu, mis meenutab aastakümnete tagust sidet Eesti ja Iirimaa veisekasvatajate vahel.

Genoomtestimist kasutatakse aretustöös laialdaselt

Konverentsil ja farmikülastustel käsitleti palju ka genoomtestimist ning loomade geneetiliste andmete kasutamist aretusotsuste tegemisel.

Jürisalu sõnul kasutatakse teistes riikides genoomtestimist ja loomade andmete omavahelist võrdlemist märksa rohkem, kui Eestis seni tavaks on olnud.

„Teised riigid ja kasvatajad kasutavad väga palju genoomtestimist ja võrdlevad tulemusi omavahel. Uuritakse ning võrreldakse palju rohkem andmeid, kui meie siin siiamaani oleme teinud,“ tõi ta välja.

Iirimaal kasutatakse muu hulgas Weatherbys Scientificu genoomtestimise teenuseid. Weatherbys teeb veiste SNP-põhist genotüpiseerimist, mille andmeid saab kasutada näiteks põlvnemise kontrollimiseks, geneetiliste tunnuste määramiseks ja loomade geneetilisel hindamisel. Weatherbysi DNA- ja genoomiteenuseid kasutavad Herefordi tõuorganisatsioonid ka mitmes teises riigis.

Sama süsteemi laialdane kasutamine suurema võimaluse loomade andmeid omavahel võrrelda. Mida rohkem on võrreldavaid andmeid erinevate karjade ja riikide loomade kohta, seda rohkem infot saab kasutada aretusotsuste tegemisel.

Eesti tutvustas oma Herefordi aretust

Konverentsi üheks osaks olid osalevate riikide ettekanded. Eesti ettekande tegi Kristjan Jürisalu, kes tutvustas Eesti asukohta ja suurust, lihaveiste arvu ning Herefordi tõu osakaalu Eesti lihaveisepopulatsioonis.

Lisaks andis ta ülevaate viimastel aastatel Eesti Herefordi aretuses kasutatud geneetilisest materjalist ning tutvustas Herefordi pullide paremaid tulemusi Eesti lihaveiste jõudluskontrolli katsekeskusest.

Riikide ettekanded võimaldasid võrrelda Herefordi kasvatuse ja aretuse korraldust erinevates riikides ning saada ülevaate sellest, milliseid andmeid ja hindamissüsteeme aretustöös kasutatakse.

Tõulooma konkurss Tullamore Show

Konverentsi jooksul külastati Tullamore Show’d, kus olulisel kohal on põllumajandusloomade näitused ja tõuloomade konkursid. Programmi mahtus ka meeleolukas Kilbeggani viskitehase külastus. Konverentsi lõpetas galaõhtu.

Kristjani sõnul olid kõik külastatud farmid oma ülesehituse ja aretustöö poolest huvitavad. Iirimaa kogemus näitas muu hulgas, et tõuaretusega tegeletakse edukalt ka väikestes pereettevõtetes ning mitmes farmis on tegevusse kaasatud mitu põlvkonda.

Erialastest teemadest pakkusid enim võrdlusainet Herefordi aretamine piimakarjades kasutamiseks ning genoomtestimise ja loomade geneetiliste andmete laialdane kasutamine. Iirimaa kogemus näitas ka seda, et lihaveisekasvatuse ja aretusega saab edukalt tegeleda väiksemas karjas ning pereettevõttena.

5. septembril on Eesti Põllumajandusmuuseum taas uhkete tõuloomade päralt. Juba 35. korda toimub traditsiooniline Ülenurme Sügislaat ja Tõuloom!

Üritus annab külastajatele võimaluse näha Eesti tõuloomi lähedalt ning tutvuda erinevate tõugude ja loomakasvatusega. Päeva jooksul tulevad areenile veised, hobused, lambad, vutid ja küülikud.

Lihaveised on tänavu esindatud kuue tõuga. Näituseringis saab näha angust, wagyud, limusiini, akviteeni, simmentali ja herefordi. Igast tõust tuuakse areenile loomi ning publikule tutvustatakse tõugude iseloomulikke omadusi ja eripärasid.

Lihaveistele tasub kaasa elada ka päeva lõpus, kui publik valib plaksumeetri abil oma lemmiklooma.

Lisaks tõuloomade esitlusele saab näha lammaste käsitsi pügamise demonstratsiooni. Ülenurme Sügislaadal pakuvad kauplejad eestimaist käsitööd, talutooteid, istikuid ja sügisande. Avatud on lasteala ja töötoad ning toimuvad erinevad toiduteemalised näitused ja esitlused.

Lisainfo: www.maaelumuuseumid.ee

Lihaveiste jõudluskontrolli programmis Liisu on avaldatud järjekordsed geneetilise hindamise tulemused tähistusega „September 2026 hindamine“.

Geneetilise hindamise tulemused annavad kasvatajatele täiendavat infot loomade aretusväärtuse kohta ning aitavad teha teadlikumaid valikuid karja aretamisel ja sobivate aretusloomade valikul.

Liisu võimaldab lihaveisekasvatajatel vaadata oma karja jõudluskontrolli andmeid, sisestada andmeid ning teha nende põhjal erinevaid päringuid.

Lisainfo: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli kodulehel www.epj.ee

Tasub taas lugemiseks soovitada Nicolette Hahn Nimani raamatut „Veiste kaitseks. Miks veiseliha võib olla kasulik keskkonnale ja tervisele“.

Raamat käsitleb teemasid, mis on veisekasvatusest rääkides jätkuvalt aktuaalsed: veiste mõju kliimale ja keskkonnale, rohumaade roll, mulla süsiniku sidumine, elurikkus ning veiseliha koht inimese toidulaual.

Autor seab kahtluse alla levinud arusaama, et veisekasvatus on keskkonnale paratamatult kahjulik. Teadusuuringutele ja praktilistele näidetele tuginedes vaatleb ta, millist rolli võivad hästi majandatud kariloomad ja rohumaad mängida toimivate ökosüsteemide säilitamisel ning miks ei saa veisekasvatuse mõju hinnata ühe lihtsa mõõdupuuga.

See on hea lugemine kõigile, kes soovivad veisekasvatuse, keskkonna ja toidutootmise seoseid vaadata laiemalt ning argumenteeritumalt.

Tasub lugeda nii lihaveisekasvatajal kui ka kõigil, keda huvitavad veisekasvatuse, keskkonna ja toidutootmise seosed.

Loe raamatu tutvustust: lihaveis.ee/veiste-kaitseks

Raamat on saadaval Apollo ja Rahva Raamat kauplustes

Hea Seltsi liige!

Tänasel pidulikul päeval on meil kõigil põhjust hea tundega mõelda oma seni tehtud tööle Eesti toidu tootmiseks ning olla selle üle uhke!

12. augustil toimus Pärnumaal Krapi talus Limusiinikasvatajate Klubi infopäev, mis tõi kokku limusiinikasvatajad üle Eesti. Päeva keskmes olid karjatervis, bioturvalisus ning praktilised lahendused, kuidas ennetada haigusi ja hoida lihaveisekarjad tervena.

Päeva ettekanded viisid läbi Eesti Maaülikooli kaasprofessorid Piret Kalmus ja Kerli Mõtus. Arutleti bioturvalisuse põhimõtete üle ning rõhutati, et kuigi bioturvalisusega ei ole võimalik kõiki riske täielikult välistada, saab teadlike tegevustega haiguste leviku ohtu oluliselt vähendada.

Praktilise tööna täitsid osalejad karjatervise kontrollnimekirja, mille abil saab hinnata oma farmi bioturvalisust ja võimalikke riskikohti.

Ühiselt vaadati läbi peamised riskikohad lihaveisefarmis ning arutleti, kuidas kasvataja saab ise oma karja tervist ja farmi bioturvalisust hinnata. Tähelepanu pöörati loomade ostule ja karantiinile, külastajate ja töövahendite liikumisele, transpordile, karjamaadele ja joogikohtadele, poegimisele ja vastsündinud vasikatele, haigete loomade käsitlemisele ning puhastusele ja desinfitseerimisele.

Olulise teemana käsitleti uute loomade karja toomisega kaasnevaid riske – üks suuremaid nakkushaiguste karja jõudmise ohte on just ostuloomade kaudu. Samuti räägiti farmi külastajatest ja farmist farmi liikuvatest sõidukitest ning inimestest. Farmiomanikul tasub läbi mõelda, kuidas eraldada farmisisene ja -väline liikumine ning millised bioturvalisuse reeglid kehtivad töötajatele ja külastajatele.

Karjatamisega seoses räägiti metsloomadest, parasiitidest ja looduslikest veekogudest kui võimalikest nakkusallikatest. Eraldi tähelepanu said poegimine ja vasikate tervis, sealhulgas vastsündinud vasikate kaitsmine nakkuste eest ning vaktsineerimise võimalused. Arutleti ka sööda kvaliteedi, vasikate piisava toitumise ja kõhulahtisuse varajase märkamise üle.

Juttu tuli ka loomaarsti ja karjatervise nõustaja rollist. Kasvataja jaoks on oluline toimiv tugivõrgustik, kuid arutelus tõdeti, et mitmes piirkonnas on veterinaaride ja nõustajate kättesaadavus jätkuvalt probleem.

Enne farmikülastusi kinnitati ühiselt keha ning lõunalaual sai nautida hõrku grillitud limusiiniliha.

Pärast lõunat jätkus päev praktilise osaga. Esmalt tutvuti Krapi talu loomakasvatusega, seejärel Tanel ja Triinu Kolla Soo talu ning Ene Hundi OÜ Tarmeni veisekarjadega. Kõrvuti tegutsevad talupidajad karjatavad limusiine luhaniitudel ning kohapeal sai tutvuda sealsete loomapidamis- ja karjatamistingimustega. Nagu sellistel külastustel ikka, jagus palju küsimusi, praktiliste kogemuste vahetamist ja arutelu kasvatajalt kasvatajale.

Infopäev sai kauni punkti Taneli ema Marge õiterohkes iluaias.

Täname Krapi talu pererahvast Karin ja Reimo Grentsi võõrustamise eest, Piret Kalmust ja Kerli Mõtust sisukate ettekannete ja arutelude eest ning Soo talu ja OÜ Tarmeni pererahvast oma tegemiste tutvustamise eest. Suur tänu Limusiinikasvatajate Klubile sisuka päeva korraldamise eest!

Infopäeva toetas Baltic Agro AS

Karude, huntide ja teiste ulukite tekitatud kahjud karjamaadel ning veisekasvatuses on sagenenud. Kui metsloom on murdnud või vigastanud veiseid või põhjustanud muud varalist kahju, on oluline see registreerida JAHISe keskkonnas. Kogutud info on aluseks ulukite arvukuse ohjamise otsustele ning vajadusel probleemsete isendite küttimislubade väljastamisele.

Oluline on teada anda kõigist ulukite tekitatud kahjudest, sealhulgas ka huntide põhjustatud kahjustustest. Mida rohkem juhtumeid JAHISesse registreeritakse, seda täpsem ülevaade tekib tegelikust olukorrast. Kui kahjud jäävad registreerimata, ei kajastu need statistikas ning puudub alus hinnata kahjude tegelikku ulatust või taotleda tulevikus nende hüvitamist.

Lisaks elusloomadele tekitatud kahjule palutakse JAHISes registreerida ka:

• kahjustused teravilja- ja maisipõldudel;
• lõhutud silorullid;
• muud ulukite põhjustatud varalised kahjud.

Eriti oluline on registreerida korduvad kahjustused samal põllul või piirkonnas, sest see võib olla aluseks probleemse looma küttimisloa taotlemisel.

Kuidas kahju registreerida?

Sisestage kahju JAHISe mobiilirakenduses või veebikeskkonnas https://jahis.ejs.ee/.

Võimalusel lisage:

• kahjustuse täpne asukoht;
• kahjustuse kirjeldus ja ulatus;
• foto. Eriti väärtuslikud on drooniga tehtud fotod, mis aitavad tuvastada kahjustuse põhjustaja.

JAHISe rakendus on tasuta ning saadaval nii Androidi kui ka iOS-i seadmetele. Veebikeskkonda saab sisse logida Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga. Vajadusel saavad põllumehed andmete sisestamisel abi ka kohalikelt jahimeestelt.

Iga registreeritud kahjustus loeb. See aitab kujundada tõest statistikat ulukikahjude kohta, annab parema aluse suurkiskjate arvukuse ohjamiseks ning toetab tulevikus kahjude hüvitamise ja ennetusmeetmete kavandamist.

Anna ulukirünnakust teada ka ELKSile

Palume lisaks JAHISe keskkonda registreerimisele anda ulukirünnakutest teada ka Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsile. Koos kogutud info aitab meil hinnata ulukirünnakute tegelikku ulatust ning seista selle eest, et lihaveisekasvatajate mured oleksid otsustajatele nähtavad.

Palume edastada:

• rünnaku kuupäev;
• asukoht (küla, vald);
• arvatav ründaja (hunt, karu, muu või teadmata);
• hukkunud või vigastatud loomade arv;
• kas juhtumist on teavitatud Keskkonnaametit ja kas see on registreeritud JAHISes.

Palume saata info e-posti aadressile eesti.lihaveis@gmail.com.

Ka siis, kui kogu info ei ole veel teada, palume juhtumist siiski märku anda.

Lisainfo: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Päisefoto: Eesti Jahimeeste Selts