Lihaveis

Limusiinikasvatajad kogunesid Krapi tallu arutama karjatervist ja bioturvalisust

Lihaveis Lihaveis — Fri, 14 Aug 2026 10:26:10 +0000

12. augustil toimus Pärnumaal Krapi talus Limusiinikasvatajate Klubi infopäev, mis tõi kokku limusiinikasvatajad üle Eesti. Päeva keskmes olid karjatervis, bioturvalisus ning praktilised lahendused, kuidas ennetada haigusi ja hoida lihaveisekarjad tervena.

Päeva ettekanded viisid läbi Eesti Maaülikooli kaasprofessorid Piret Kalmus ja Kerli Mõtus. Arutleti bioturvalisuse põhimõtete üle ning rõhutati, et kuigi bioturvalisusega ei ole võimalik kõiki riske täielikult välistada, saab teadlike tegevustega haiguste leviku ohtu oluliselt vähendada.

Praktilise tööna täitsid osalejad karjatervise kontrollnimekirja, mille abil saab hinnata oma farmi bioturvalisust ja võimalikke riskikohti.

Ühiselt vaadati läbi peamised riskikohad lihaveisefarmis ning arutleti, kuidas kasvataja saab ise oma karja tervist ja farmi bioturvalisust hinnata. Tähelepanu pöörati loomade ostule ja karantiinile, külastajate ja töövahendite liikumisele, transpordile, karjamaadele ja joogikohtadele, poegimisele ja vastsündinud vasikatele, haigete loomade käsitlemisele ning puhastusele ja desinfitseerimisele.

Olulise teemana käsitleti uute loomade karja toomisega kaasnevaid riske – üks suuremaid nakkushaiguste karja jõudmise ohte on just ostuloomade kaudu. Samuti räägiti farmi külastajatest ja farmist farmi liikuvatest sõidukitest ning inimestest. Farmiomanikul tasub läbi mõelda, kuidas eraldada farmisisene ja -väline liikumine ning millised bioturvalisuse reeglid kehtivad töötajatele ja külastajatele.

Karjatamisega seoses räägiti metsloomadest, parasiitidest ja looduslikest veekogudest kui võimalikest nakkusallikatest. Eraldi tähelepanu said poegimine ja vasikate tervis, sealhulgas vastsündinud vasikate kaitsmine nakkuste eest ning vaktsineerimise võimalused. Arutleti ka sööda kvaliteedi, vasikate piisava toitumise ja kõhulahtisuse varajase märkamise üle.

Juttu tuli ka loomaarsti ja karjatervise nõustaja rollist. Kasvataja jaoks on oluline toimiv tugivõrgustik, kuid arutelus tõdeti, et mitmes piirkonnas on veterinaaride ja nõustajate kättesaadavus jätkuvalt probleem.

Enne farmikülastusi kinnitati ühiselt keha ning lõunalaual sai nautida hõrku grillitud limusiiniliha.

Pärast lõunat jätkus päev praktilise osaga. Esmalt tutvuti Krapi talu loomakasvatusega, seejärel Tanel ja Triinu Kolla Soo talu ning Ene Hundi OÜ Tarmeni veisekarjadega. Kõrvuti tegutsevad talupidajad karjatavad limusiine luhaniitudel ning kohapeal sai tutvuda sealsete loomapidamis- ja karjatamistingimustega. Nagu sellistel külastustel ikka, jagus palju küsimusi, praktiliste kogemuste vahetamist ja arutelu kasvatajalt kasvatajale.

Infopäev sai kauni punkti Taneli ema Marge õiterohkes iluaias.

Täname Krapi talu pererahvast Karin ja Reimo Grentsi võõrustamise eest, Piret Kalmust ja Kerli Mõtust sisukate ettekannete ja arutelude eest ning Soo talu ja OÜ Tarmeni pererahvast oma tegemiste tutvustamise eest. Suur tänu Limusiinikasvatajate Klubile sisuka päeva korraldamise eest!

Infopäeva toetas Baltic Agro AS

Palume lihaveisekasvatajatel registreerida kõik ulukite tekitatud kahjud JAHISes

Lihaveis Lihaveis — Thu, 06 Aug 2026 08:20:07 +0000

Karude, huntide ja teiste ulukite tekitatud kahjud karjamaadel ning veisekasvatuses on sagenenud. Kui metsloom on murdnud või vigastanud veiseid või põhjustanud muud varalist kahju, on oluline see registreerida JAHISe keskkonnas. Kogutud info on aluseks ulukite arvukuse ohjamise otsustele ning vajadusel probleemsete isendite küttimislubade väljastamisele.

Oluline on teada anda kõigist ulukite tekitatud kahjudest, sealhulgas ka huntide põhjustatud kahjustustest. Mida rohkem juhtumeid JAHISesse registreeritakse, seda täpsem ülevaade tekib tegelikust olukorrast. Kui kahjud jäävad registreerimata, ei kajastu need statistikas ning puudub alus hinnata kahjude tegelikku ulatust või taotleda tulevikus nende hüvitamist.

Lisaks elusloomadele tekitatud kahjule palutakse JAHISes registreerida ka:

kahjustused teravilja- ja maisipõldudel;
lõhutud silorullid;
muud ulukite põhjustatud varalised kahjud.

Eriti oluline on registreerida korduvad kahjustused samal põllul või piirkonnas, sest see võib olla aluseks probleemse looma küttimisloa taotlemisel.

Kuidas kahju registreerida?

Sisestage kahju JAHISe mobiilirakenduses või veebikeskkonnas https://jahis.ejs.ee/.

Võimalusel lisage:

kahjustuse täpne asukoht;
kahjustuse kirjeldus ja ulatus;
foto. Eriti väärtuslikud on drooniga tehtud fotod, mis aitavad tuvastada kahjustuse põhjustaja.

JAHISe rakendus on tasuta ning saadaval nii Androidi kui ka iOS-i seadmetele. Veebikeskkonda saab sisse logida Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga. Vajadusel saavad põllumehed andmete sisestamisel abi ka kohalikelt jahimeestelt.

Iga registreeritud kahjustus loeb. See aitab kujundada tõest statistikat ulukikahjude kohta, annab parema aluse suurkiskjate arvukuse ohjamiseks ning toetab tulevikus kahjude hüvitamise ja ennetusmeetmete kavandamist.

Anna ulukirünnakust teada ka ELKSile

Palume lisaks JAHISe keskkonda registreerimisele anda ulukirünnakutest teada ka Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsile. Koos kogutud info aitab meil hinnata ulukirünnakute tegelikku ulatust ning seista selle eest, et lihaveisekasvatajate mured oleksid otsustajatele nähtavad.

Palume edastada:

rünnaku kuupäev;
asukoht (küla, vald);
arvatav ründaja (hunt, karu, muu või teadmata);
hukkunud või vigastatud loomade arv;
kas juhtumist on teavitatud Keskkonnaametit ja kas see on registreeritud JAHISes.

Palume saata info e-posti aadressile eesti.lihaveis@gmail.com.

Ka siis, kui kogu info ei ole veel teada, palume juhtumist siiski märku anda.

Lisainfo: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Päisefoto: Eesti Jahimeeste Selts

Kutse: Limusiinikasvatajate Klubi infopäev 12.augustil Krapi talus

Lihaveis Lihaveis — Wed, 05 Aug 2026 06:30:25 +0000

Kutse Limusiinikasvatajate Klubi infopäevale 12.augustil Krapi talus, Pärnumaal.

Lihaveiste noorpullide oksjon 2026

Lihaveis Lihaveis — Mon, 20 Apr 2026 06:52:29 +0000

2025-2026 hooaja Eesti lihaveise noorpullide jõudluskatse ning selle finaalina ka parima noorpulli valimise -EESTI PARIM LIHAVEIS 2026, noorpullide kategoorias- show on läbi saanud ning hulk uusi ja ägedaid pulle on omale peale põhjalikke testimisi uut kodu otsimas!

Jõudluskatse ja selle tulemuste kokkuvõttena on nagu ikka, koostatud veebikataloog, millest leiad kogu info nii veebioksjoni toimumise, kui ka pullide enda kohta koos põlvnemiste, piltide ja videotega , mis avanevad kui klikkad kataloogis märgile YOUTUBE.

Eeskujulikule ja hinnatud välimikule lisaks on pullid:

kontrollitud põlvnemisega!

veterinaarselt kontrollitud, ja tunnistatud terveks vähemalt 8 uuritud haiguse suhtes!

kontrollitud jalgade ja sõrgadega!

kontrollitud spermakvaliteediga!

sotsiaalsed ja saanud päitsetreeningu!

lineaarselt hinnatud!

genoomtestitud!

hinnatud söödaväärinduse osas Vytelle süsteemi abil!

10.04.26 hinnatud lihassilma ja marmorsuse näitajate osas!

hinnatud Austria kohtunik Daniela Wintereder poolt 09.04.2026 Keavas toimunud konkursil, kus valiti kõikide tõugude parimad ja üldvõitja ehk Champion of the Breeds, ning Champion of the Breeds Reserve tiitlite võitjad!

Tutvu kataloogiga, mis on nii eesti kui inglise keelne, klikates lingile siin –

EESTI LIHAVEISE NOORPULLIDE OKSJONIKATALOOG 2026

Online oksjon toimub 30.04.2026 kella 10.00 -st kuni 15.00-ni, kui hakkavad sulguma esimesed pakkumised 5 minutilise intervalliga. Oksjonile registreeruda saab lähimate päevade jooksul aadressil https://loomaturg.ee , seega hoia ostuhuvi korral lehel silm peal!

Fotod ja protokoll! Eesti Parim Lihaveis 2026 on herefordi pull Tsura Renegade

Lihaveis Lihaveis — Tue, 14 Apr 2026 18:39:03 +0000

EESTI PARIM LIHAVEIS 2026 noorpullide kategoorias ja kõiki tõuge hõlmanud arvestuse üldvõitjaks (Champion of all breeds 2026) kuulutati herefordi tõugu pull Tsura Renegade. Pingelises konkurentsis seitsme erineva tõu esindajate vahel pälvis esikoha Valgamaalt pärit Tsura talu OÜ aretatud noorpull. Reservtšempioni tiitli saavutas aberdiin anguse tõugu pull Pirgo Kentucky, kelle omanik ja aretaja on Jane Mättik Harjumaalt.

Esikoha pälvis Valgamaalt Tsura talu OÜ aretatud noorpull Tsura Renegate. Foto: Liis Ira.

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esinaise Jane Mättiku sõnul kinnitas võistlus taas, kui oluline roll on ühistel võrdlustingimustel ning samas objektiivsel, välise pilgu läbi tehtud hindamisel. „Pullishow ei ole pelgalt näitus pullide näitamise pärast, vaid mitme aasta jooksul tehtud aretustöö tulemuste esitlemine. Lisaks annab see meie aretajatele kohtuniku pilgu läbi hea ülevaate mujal maailmas levinud lihaveisetõugude aretustrendidest ning sellest, kuivõrd meie endi sihid ja eesmärgid nendega ühte jalga käivad,“ lausus Mättik.

Lisandväärtust annab seegi, et eelnevalt haiguste suhtes testitud loomad on läbinud söödaväärinduse katse ning teada on ka nende sigivus- ja muud aretuslikku väärtust iseloomustavad näitajad. „Kogu seda tööd väärtustada oskavad huvilised saavad neid suurepäraseid tõupulle nüüd 30. aprilli veebioksjonil soetada,“ osutas ta.

Jane Mättiku hinnangul annab kindluse eeskätt noorpullide söödaväärinduse ja jõudluse katse, mille kõik konkursil osalenud loomad on läbinud. „Kui pullid on olnud samades pidamis- ja söötmistingimustes, näeme selgelt, mida erinev geneetiline algmaterjal tegelikult tähendab. See on kasvatajatele aus ja vajalik info,“ märkis ta. Tema sõnul on see oluline nii aretusvalikute tegemisel kui ka pikemaajaliste majanduslike otsuste seisukohalt. „Tõupulli ost ei ole hetkeline kulutus, vaid pika vaatega investeering karja arengusse.“

Mättik tõi esile ka pullishow laiemat väärtust kogu sektorile. „Siin on esindatud erinevad aretusliinid ja lähenemised, mis annab kasvatajatele võimaluse võrrelda ning teha teadlikke valikuid vastavalt oma karja eesmärkidele,“ ütles ta. Olulisena näeb ta ka kogemuste vahetust ning võimalust näha, kuhu Eesti lihaveisekasvatus tervikuna liigub. Täiendavat väärtust andis konkursile rahvusvahelise kogemusega väliskohtunik Daniela Wintereder Austriast, kelle hinnangul paistsid Eesti lihaveised silma eelkõige funktsionaalse kehaehituse, hea jala- ja liikumiskvaliteedi ning rahuliku loomuse poolest. „Välismaise kohtuniku pilk annab võimaluse võrrelda meie taset rahvusvahelise praktikaga ja kinnitab, et liigume õiges suunas,“ lisas Mättik.

Järgmisel päeval pärast show’d mõõtis Soome hindaja kõigi pullide lihassilma suurust ja marmorsust. Maiju Pesoneni sõnul oli sel korral silmapaistvalt kõrge keskmine marmorsus just aberdiin-angustel, kuid ka teatud herefordi pullide puhul võis näha varasematest aastatest paremaid tulemusi. Mõõtmistulemused näitasid, et lihassilma suuruse poolest olid ootuspäraselt esirinnas wagyu pullid.

Pullishow tulemused saavad praktilise jätku juba üsna pea – ees ootab tõupullide veebioksjon, kus huvilistel on võimalik soetada põhjalikult testitud ja hinnatud aretusloomi. „See on loogiline ja vajalik järgmine samm, mis viib konkursil kogutud info otse igapäevasesse aretustöösse ja karja tuleviku kvaliteeti,“ võttis Mättik teema kokku.

Allpool on võistluse protokoll koos paremate pullide nimekirjaga. Sel aastal anti välja ka jõudluskatse eripreemiad nende näitajate põhjal, mida katseperioodil mõõdetakse. Vaata tulemusi Eesti Parim Lihaveis 2026 protokoll

Fotod: Liis Ira.

Kuidas muuta karjatamine tõhusamaks? Vaata uusi videoid paindlikust portsjonkarjatamisest

Lihaveis Lihaveis — Sun, 22 Mar 2026 17:42:32 +0000

Mahepõllumajanduse Koostöökogu on avaldanud kaks uut õppevideot, mis käsitlevad paindliku portsjonkarjatamise põhimõtteid ja praktilist rakendamist. Videod on suunatud loomakasvatajatele, kes soovivad oma karjatamissüsteemi tõhusamaks muuta ning rohumaade kasutust paremini planeerida.

Esimene video „Paindlik portsjonkarjatamine. Mis see on?“ annab ülevaate portsjonkarjatamise põhimõtetest ning selgitab, kuidas selline karjatamissüsteem toimib. Videos räägitakse, miks loomade regulaarne liigutamine väiksematele karjamaalõikudele aitab parandada rohumaade kasutust, toetab rohu taastumist ning võimaldab loomadel saada ühtlasema kvaliteediga sööta.

Teine video „Paindlik portsjonkarjatamine. Karjaaiad portsjonite tegemiseks“ keskendub praktilisele poolele. Tutvustatakse erinevaid karjaaedade lahendusi ja näidatakse, kuidas nende abil karjamaale portsjoneid rajada ning karja liikumist suunata. Samuti käsitletakse, kuidas aedu paindlikult kasutada, et karjatamine oleks lihtne korraldada ning loomade liigutamine toimuks sujuvalt.

Videod valmisid Mahepõllumajanduse Koostöökogu poolt Maaelu Teadmuskeskuse tellimusel 2026. aastal. Väljaandmist toetas Eesti põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem (AKIS) ning Euroopa Liit. Videode eesmärk on jagada praktilisi kogemusi ning toetada Eesti loomakasvatajaid kaasaegsete ja tõhusate karjatamisvõtete rakendamisel.

19. märtsil toimus üle-eestiline põllumeeste aktsioon

Lihaveis Lihaveis — Fri, 20 Mar 2026 10:16:32 +0000

19. märtsil 2026 kogunesid Eesti põllumehed ja –naised üle riigi ületõstetud ja koordineeritud aktsiooniga, et juhtida tähelepanu Eesti põllumajanduse olukorrale ja konkurentsitingimustele Euroopa Liidus.

Foto: Helena- Riin Rähni

Põllumehed tõid traktorid ringteedele ja suurematele liiklussõlmedele Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis, Jõhvis, Jõgeval, Kuressaares, Räpinas, Valgas ja Võrus. Sõidud olid rahumeelsed ning mõeldud nähtavaks signaaliks elujõulise toidutootmise tähtsusest.

Aktsiooniga taheti rõhutada:

Eesti põllumajanduse olulisust ja selle rolli toidujulgeolekus;
vajadust tagada võrdsed konkurentsitingimused Eesti tootjatele ELi toetustes ja reeglites.

Aktsioon meenutas, et kohalik toidutootmine on strateegiliselt tähtis ning põllumeeste hääl väärib märkimist nii ühiskonnas kui ka poliitilises debatis.

Vaata fotosid aktsioonist läbi Helena- Riin Rähni fotosilma – https://drive.google.com/drive/folders/1Bm6ViHiGeUzQpctrjE9S-Dr-H7bVnTsU?usp=drive_link

Lihaveisekasvatuse tootmistüübi faktileht 2024

Lihaveis Lihaveis — Fri, 13 Mar 2026 09:45:01 +0000

Maaelu Teadmuskeskus on avaldanud põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu lihaveisekasvatuse tootmistüübi faktilehe, mis on koostatud 2024. aasta andmete põhjal. Faktileht annab ülevaate lihaveisekasvatajate mitmekesisusest erinevate võrdlusgruppide lõikes ja tootmistüübi keskmisena.

Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk (FSDN – Farm Sustainability Data Network) on Euroopa Liidu süsteem, mille eesmärk on koguda ja analüüsida andmeid põllumajanduslike majapidamiste majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse kestlikkuse kohta. FSDN asendas varasema põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN), mis loodi Euroopa Liidu liikmesriikide koostöös 1965. aastal.

FSDN-i kaudu kogutakse igal aastal andmeid enam kui 80 000 põllumajanduslikust majapidamisest, mis esindavad ligikaudu 3,7 miljonit majapidamist kogu Euroopa Liidus. Valim hõlmab umbes 90% EL-i põllumajandusmaast ja põllumajanduslikust tootmisest, võimaldades hinnata põllumajandussektori arengut ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika mõju.

Eestis korraldab FSDN andmete kogumist Maaelu Teadmuskeskus (METK) koostöös erinevate valdkonna partneritega, sh Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Statistikaameti, Eesti Maaülikooli ning põllumajandustootjate organisatsioonidega.

Lihaveisekasvatuse tootmistüübi faktileht (2024)

Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu (FSDN) andmetel oli 2024. aastal keskmisel lihaveisekasvatuse majapidamisel kasutuses 107 ha põllumajandusmaad, millest umbes 71% oli rendimaa. Majapidamises peeti keskmiselt 39 loomühikut, sh umbes 24 ammlehma.

Keskmise majapidamise kogutoodangu väärtus oli 41 676 eurot, samas kui kulud ulatusid 70 946 euroni, mis näitab, et sektori majanduslikku tasakaalu mõjutavad tugevalt põllumajandustoetused. Koos toetustega paranes toodangu ja kulude suhe 2024. aastal tasemele 1,02, mis tähendab, et toetused aitavad kulusid katta.

Faktileht annab ülevaate lihaveisekasvatajate maakasutusest, tööjõust, tootmisest, kuludest, toetustest ja majanduslikust jätkusuutlikkusest, võimaldades võrrelda erinevaid tootjarühmi ning jälgida sektori arengut ajas.

Tutvu lähemalt faktilehega siit- https://metk.agri.ee/fsdn?view_instance=1¤t_page=1#faktilehed

Kanada Agribition kogemus ja Eesti valikud lihaveisekasvatuses

Lihaveis Lihaveis — Tue, 10 Mar 2026 09:45:18 +0000

Kanada lõputud preeriad, kümnete tuhandete veistega nuumafarmid ja maailma tipptasemel aretus – Eesti lihaveisekasvatajate õppereis Kanadasse pakkus korraga nii aukartust, inspiratsiooni kui ka kainestavaid hetki. 16-liikmelise delegatsiooni jaoks oli see võimalus näha oma silmaga, kuhu ulatuvad globaalse lihaveisekasvatuse piirid ning millised valikud kujundavad sektori tulevikku.

Eelmise aasta lõpus viibisid 25. novembrist kuni 6. detsembrini 16-liikmeline Eesti lihaveisekasvatajate grupp Kanadas, et tutvuda sealses lihaveisekasvatuses kasutatavate tootmis- ja aretusmudelitega ning külastada rahvusvahelist tõuloomade näitust Canadian Western Agribition. Reisi eesmärk ei olnud üksnes näha üksikuid edulugusid, vaid saada tervikpilt süsteemist, kus lihaveisekasvatus on nii majanduslikult kui ka ühiskondlikult märkimisväärse kaaluga sektor.

Grupi koosseis oli mitmekesine: lisaks farmipidajatele osalesid reisil ka Eesti Maaülikooli embrüosiirdamisega tegelevad spetsialistid, kelle jaoks oli kavandatud eraldi õppepäev embrüolaboris. Enamik kasvatajatest tegeleb aktiivselt aretusega ning mitme jaoks oli oluline hinnata Kanada geneetika taset ja aretuspraktikaid võrdluses Euroopa tingimustega.

Üks reisil osaleja, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi tegevjuht Keidi Tamm ütles, et peamine küsimus, millega Kanadasse mindi oli lihtne: millised on need otsused ja struktuurid, mis on võimaldanud Kanadal kujuneda üheks maailma olulisemaks lihaveiseriigiks, ning millest on Eesti kontekstis võimalik õppida. „Üks asi on kuulda või lugeda, teine asi on näha tervikut oma silmaga – alates aretusnäitusest kuni suurte tootmisüksusteni välja,“ sõnab Tamm.

Agribitioni fookus

Õppereisi keskmes oli Canadian Western Agribition – rahvusvahelise haardega tõuloomade näitus, kus kohtuvad aretajad, geneetikaettevõtted ja ostjad. Tegemist ei ole pelgalt messiga, vaid platvormiga, kus esitletakse riigi aretustöö taset ning sõlmitakse reaalseid tehinguid.

Tamme sõnul oli näitusel hästi näha, kui süsteemselt on Kanadas aretust üles ehitatud. Iga päev oli pühendatud kindlatele tõugudele ning hindamised toimusid professionaalselt ja selge metoodika alusel. „Sellisel tasemel näitusel joonistub väga selgelt välja, milliseid tunnuseid hinnatakse – raam, lihastus, tasakaal, liikumine. See ei ole juhuslik, vaid aastatepikkuse valikutöö tulemus,“ märgib ta.

Ikaspalu OÜ juht Jürgen Jürisalu tõi välja, et tema jaoks oli oluline võrrelda Kanada ja Ameerika herefordide aretussuundi. Kanada loomades nägi ta tugevat rõhku ühtlasel tüübikindlusel ja funktsionaalsusel. Tema hinnangul on embrüote laialdane kasutamine andnud aretajatele võimaluse geneetilist taset kiiresti tõsta ja parimaid emasloomi maksimaalselt rakendada.

Valgamaal tegutsev Koivakonnu OÜ juht Tarmo Raudsepp, kes on keskendunud mahelihaveiste kasvatamisele lisab, et kogu nädalane programm oli üles ehitatud kvaliteedi esiletõstmisele. „Parimad loomad olid selgelt välja toodud ja aretustöö tulemused hästi kommunikeeritud. See andis hea võrdlusmomendi, kuhu tasemeni on võimalik jõuda, kui aretus on järjepidev ja mahult piisav,“ ütleb ta.

Tootmisahela ülesehitus

Kui Agribition koondas ühele areenile aretuse tipu, siis farmikülastused avasid tootmissüsteemi praktilise poole. Külastati nii herefordi- kui angusefarme, Speckle Park’i kasvatajaid ning ettevõtteid, kust on Eestisse varem aretusmaterjali toodud. Eraldi programm oli embrüosiirdamisega tegelevatele spetsialistidele, kes veetsid päeva laboris, kus tutvustati detailsemalt doonorloomade valikut, embrüote kogumist ja siirdamisprotokolle.

Tamme sõnul hakkas kõige selgemini silma tootmise mastaap. Mitmed külastatud farmid ulatusid mitme tuhande hektarini ning põhikarjas oli sadu loomi. Selline pindala võimaldab karjatamist suuremate plokkidena ja lihtsustab söödabaasi planeerimist. „Maa hulk annab tootmises paindlikkuse, mida meil on keeruline saavutada,“ märgib Tamm. Samas ei erinenud põhikarja farmide loogika olemuslikult Eesti omadest. Tegemist oli valdavalt perefarmidega, kus aretusotsused tehakse pikaajaliselt ning järjepidevalt. Jürisalu tõi esile, et mitmes ettevõttes oli selgelt näha põlvkondade vahelist järjepidevust – farmi arendamine ei toimu lühiajalise kasumi, vaid aastakümnete perspektiivis.

Oluline erinevus ilmnes tootmisahela ülesehituses. Kanadas on selgem tööjaotus: põhikarja farmid keskenduvad vasikate tootmisele ja aretusele, noorloomad müüakse pärast võõrutamist edasi ning lõppnuum toimub eraldi, spetsialiseerunud ettevõtetes. Raudsepa hinnangul loob selline spetsialiseerumine selguse ja efektiivsuse, kuid eeldab piisavalt suurt turgu ja loomade arvu. „Struktuur on põhimõtteliselt sarnane ka Eestis, kuid mastaap muudab selle toimimise loogikat,“ ütleb ta.

Farmikülastused näitasid, et Kanada mudel ei põhine üksikutel suurtootjatel, vaid laial perefarmide võrgustikul, mis on seotud ühise turusüsteemiga. Just see tervikpilt – aretus, põhikari ja spetsialiseeritud nuum – andis Eesti kasvatajatele selgema arusaama, kuidas tootmisahel suuremas riigis toimib.

Söötmine ja pidamistingimused

Tootmisahela loogika kõrval kujundavad Kanada lihaveisekasvatust otseselt kliima ja sellest tulenevad pidamistingimused. Reisil osalejad tõid välja, et külastatud piirkonnas on sademete hulk väiksem kui Eestis ning talved küll külmad, kuid valdavalt kuivad. See võimaldab loomi pidada aastaringselt välitingimustes ning vähendab vajadust statsionaarsete hoonete järele.

Puutsa talu perenaine ja Eestis üks taastava põllumajanduse propageerija Airi Külvet märkis, et tema grupi külastatud farmis rakendati mitmeid võtteid, mida Euroopas sageli käsitletakse taastava põllumajandusena, kuid mis Kanadas on muutunud tavapraktikaks. Üheks näiteks oli seisva maisi karjatamine ammlehmadega. „Maisi ei koristatud siloks, vaid loomad lasti väga kontrollitud tingimustes ribadena põllule. Oluline oli ala suurus, et nad ei saaks korraga liiga palju energiat ja liiga vähe toorkiudu – loomi hoiti maisialal seni, kuni nad sõid ära ka varred,“ kirjeldab Külvet. Tema sõnul on ka vaaludes karjatamine Kanadas laialt levinud ning seda kasutavad paljud farmerid igapäevase töö osana.

Küsimusele, kas Kanada olud toetavad taastava põllumajanduse lähenemist, vastab Külvet, et määrav ei ole niivõrd geograafia kui kohanemisvõime. „Erinevates oludes saab teha erinevaid taastava põllumajanduse praktikaid. Kanada talv on väheste sademetega ja põldudel liikumine lihtne, kuid samas on seal väga suured temperatuurikõikumised ja sageli tugev tuul. Loomade põldudel pidamine tähendab teistsuguste probleemide lahendamist kui meil,“ selgitab ta.

Raudsepa hinnangul on söötmisviisid otseselt seotud kliimaga. Kuivemad tingimused võimaldavad heina säilitada põllul ilma, et see oluliselt oma kvaliteeti kaotaks. Eesti niiskemas kliimas ei oleks see meetod samal kujul rakendatav, mis omakorda tähendab suuremaid kulusid ladustamisele ja sööda käitlemisele.

Jürisalu tõi esile ka heina säilitusaine kasutamise, mis võimaldab pressida kõrgema niiskusesisaldusega heina ning vähendab hallitusriskiga seotud kaotusi. Tema hinnangul võiks selline tehnoloogia olla huvipakkuv ka Eesti tingimustes, eriti kvaliteetse lutserni tootmisel.

Söödastruktuuris oli märgata ka suuremat teravilja- ja maisisilo osakaalu võrreldes Eesti rohumaapõhise süsteemiga. Eriti ilmnes see noorloomade kasvatamisel ja nuumafaasis, kus energiarikkal söödal on keskne roll. See peegeldab tootmismudelit, mis on suunatud kiirele kasvule ja mahule.

Tootmise teine äärmus

Kui põhikarja farmid andsid pildi aretusele keskendunud pereettevõtetest, siis feedlot’i külastus näitas Kanada lihaveisekasvatuse teist poolt. Külastatud söödaplatsil peeti kuni 24 000 veist, külastuse hetkel oli kohal ligikaudu 17 000 looma. Selline loomade kontsentratsioon ühes tootmisüksuses on Eesti kontekstis võrreldamatu.

Tamme sõnul oli feedlot’i külastus üks reisi kõige raputavamaid kogemusi. Kuni 24 000 veisega söödaplats – külastuse hetkel umbes 17 000 loomaga – mõjus tugeva kontrastina eelnevalt nähtud farmidele. Silma jäid kasvuhormoonide kasutamine, pidamistingimused ning loomade üldine seisund, mis tekitasid mitmes osalejas šoki.

„See andis väga selge ja ausa pildi Kanada lihaveisekasvatuse teisest äärmusest,“ ütleb Tamm. Tema sõnul pani kogetu teravamalt tajuma tootmisviiside erinevusi ning mõistma, milliseid valikuid mastaap kaasa toob.

Kanada tootmismudelis müüakse suur osa võõrutatud noorkarjast edasi spetsialiseerunud nuumafarmidele. See võimaldab põhikarja pidajatel keskenduda aretusele ja geneetikale, samal ajal kui lõppnuum on koondunud suurtesse üksustesse. Raudsepa sõnul eeldab selline mastaap teistsugust juhtimist ja turustruktuuri kui Eestis. Jürisalu lisab, et kuigi mudel ei ole Eesti tingimustes üks ühele rakendatav, aitab selle mõistmine näha, kuidas Kanada ekspordile suunatud lihasektor tervikuna toimib.

Külveti sõnul kinnistas nähtu nii seniseid valikuid kui tekitas ka uusi mõtteid. „Tore oli vaadata, kuidas kombineeriti väga traditsioonilisi ja ajaloolisi võtteid tänapäevastega. Loomade eraldamiseks ja grupeerimiseks kasutati hobuseid, samal ajal tehti embrüosiirdamist – see on väga kaasaegne tegevus. See kooslus mõjus loomulikult ja läbimõeldult,“ ütleb ta.

Aretus ja piirangud

Kui tootmise mastaap eristas Kanada ja Eesti süsteeme kõige nähtavamalt, siis aretuses ilmnesid erinevused eelkõige kasutatavates tööriistades ja rakendamise ulatuses. Kanada farmides on embrüosiirdamine laialt levinud ning seda kasutatakse süsteemselt geneetilise taseme tõstmiseks. Tipplehmi rakendatakse doonoritena ning parimate loomade geneetikat paljundatakse sihipäraselt.

Jürisalu sõnul on embrüote kasutamine Kanadas tavapraktika, mis võimaldab aretust kiirendada ja ühtlustada karja kvaliteeti. Eestis on embrüosiirdamine lihaveisekasvatuses alles arengujärgus ning selle laiem kasutuselevõtt eeldab nii investeeringuid kui ka koostööd.

Tamme sõnul oli embrüolabori külastus oluline just seetõttu, et see näitas aretuse tehnilist poolt ja otsuste süsteemsust. Samas rõhutab ta, et aretus ei ole üksnes tehnoloogia küsimus, vaid strateegiline valik.

Osalejate sõnul kinnitas reis, et Kanada aretuslik potentsiaal on väga kõrge, kuid selle ülekandmine Eesti tingimustesse ei ole üksnes tehniline küsimus. Arvestada tuleb nii Euroopa Liidu regulatsioonide, kohaliku kliima kui ka loomade heaolu puudutavate standarditega. Nagu märgiti, ei määra geneetika üksinda tulemust – otsustav on see, kui süsteemselt ja järjepidevalt suudetakse aretust juhtida ning milliste põhimõtetega tootmist tervikuna korraldatakse.

Eesti valikud

Kanada kogemus ei andnud valmis lahendusi, kuid pakkus selge võrdlusmomendi. Ühelt poolt kõrgetasemeline, tehnoloogiliselt toetatud aretus ja selgelt struktureeritud tootmisahel, teiselt poolt mastaap, mis eeldab teistsuguseid kompromisse ja turumahtu. Eesti jaoks ei ole küsimus selles, kas Kanada mudelit kopeerida, vaid milliseid põhimõtteid ja töövõtteid on võimalik kohandada oma oludele.

Külvet peab oluliseks ka tarbija rolli. Tema sõnul peab inimesel olema võimalus olla liha ostes kindel selle päritolus. „Siis saab teha teadlikke valikuid – vähemalt need, kes seda oluliseks peavad. Lihatootmine on muutunud anonüümseks ja sageli ka petlikuks. Turunduses näeme rohelisi aasasid ja põhus tuhnivaid sigu, aga reaalsus võib olla midagi muud. Need, kes kasvatavad loomi loomulikku käitumist ja sööta võimaldades, peaksid olema tarbijale eristatavad ja nähtavad,“ rõhutab ta.

Tamme sõnul andis reis juurde kindlust, et Eesti lihaveisekasvatusel on tugevad eeldused edasi areneda, kuid see eeldab teadlikke otsuseid. „Kui tahame aretuslikult järgmisele tasemele liikuda, peame mõnes küsimuses süsteemsemalt mõtlema ja sektorina ühtsemalt tegutsema,“ ütleb ta. Samas rõhutab ta, et Eesti tugevus on rohumaapõhine tootmine ja suhteliselt kõrged heaolustandardid, mida ei tohi arengut otsides kaotada.

Jürisalu hinnangul on võtmeküsimus mahus ja järjepidevuses. Tema sõnul eeldab aretuse kiirem areng loomade arvu kasvu ning selgemaid strateegilisi valikuid kogu sektoris. Raudsepp lisab, et reis kinnistas arusaama, et Eesti kasvatajad ei pea end alahindama – mitmes aspektis ollakse juba praegu väga heal tasemel. Arenguruumi on, kuid see ei tähenda senise suuna hülgamist.

Kanada näitas, kui kaugele võib jõuda süsteemselt üles ehitatud ja mahult suur tootmine. Eesti jaoks jääb keskseks küsimuseks, millise tasakaalu suudab sektor leida aretusambitsiooni, tootmise mahu, taastavate praktikate ja loomade heaolu vahel. Just nendes valikutes kujuneb Eesti lihaveisekasvatuse järgmine etapp.

Airi Külvet pälvis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kuldse teenetemärgi

Lihaveis Lihaveis — Thu, 26 Feb 2026 09:52:51 +0000

25. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtul tunnustas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium valdkonna silmapaistvaid tegijaid. Kokku anti üle 33 teenetemärki, neist viis kuldset. Kuldse teenetemärgi pälvis teiste seas Airi Külvet – Puutsa talu lihaveisekasvataja, MTÜ Liivimaa Lihaveis asutaja ja eestvedaja ning Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse liige.

Foto: Raul Mee

Teenetemärgid andis üle regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kes rõhutas tunnustuse üleandmisel pühendunud töö ja käegakatsutavate tulemuste olulisust.

Airi Külvet on Eesti lihaveisekasvatuse üks tuntumaid ja mõjukamaid eestvedajaid. Tema eestvedamisel loodud MTÜ Liivimaa Lihaveis on koondanud kvaliteedile pühendunud lihaveisekasvatajad, loonud toimiva kvaliteedikava ning aidanud kujundada ühtseid standardeid veiseliha tootmisel ja turustamisel. Tänu järjepidevale tööle on kasvanud nii sektori sisene koostöö, kui ka kohaliku kvaliteetse veiseliha tuntus tarbijate seas.

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse liikmena on Airi panustanud valdkonna strateegilisse arendamisse, suhetesse poliitikakujundajatega ning kasvatajate huvide esindamisse. Ta on olnud aktiivne koolituste ja teadmussiirde korraldaja ning seisnud keskkonnasäästliku loomakasvatuse, taastava põllumajanduse ja loomade heaolu põhimõtete eest. Uuenduslike lahenduste tutvustajana on ta aidanud kaasa kaasaegse ja vastutustundliku lihaveisekasvatuse kuvandi kujundamisele.

Kuldne teenetemärk on kõrge riiklik tunnustus, mis kinnitab Airi Külveti pikaajalise töö mõju ja tähtsust kogu Eesti lihaveisekasvatuse arengus. Eesti Lihaveisekasvatajate Selts õnnitleb oma juhatuse liiget ning tunneb siirast uhkust, et Airi panus on leidnud väärilise märkamise riiklikul tasandil.