5. septembril on Eesti Põllumajandusmuuseum taas uhkete tõuloomade päralt. Juba 35. korda toimub traditsiooniline Ülenurme Sügislaat ja Tõuloom!

Üritus annab külastajatele võimaluse näha Eesti tõuloomi lähedalt ning tutvuda erinevate tõugude ja loomakasvatusega. Päeva jooksul tulevad areenile veised, hobused, lambad, vutid ja küülikud.

Lihaveised on tänavu esindatud kuue tõuga. Näituseringis saab näha angust, wagyud, limusiini, akviteeni, simmentali ja herefordi. Igast tõust tuuakse areenile loomi ning publikule tutvustatakse tõugude iseloomulikke omadusi ja eripärasid.

Lihaveistele tasub kaasa elada ka päeva lõpus, kui publik valib plaksumeetri abil oma lemmiklooma.

Lisaks tõuloomade esitlusele saab näha lammaste käsitsi pügamise demonstratsiooni. Ülenurme Sügislaadal pakuvad kauplejad eestimaist käsitööd, talutooteid, istikuid ja sügisande. Avatud on lasteala ja töötoad ning toimuvad erinevad toiduteemalised näitused ja esitlused.

Lisainfo: www.maaelumuuseumid.ee

Lihaveiste jõudluskontrolli programmis Liisu on avaldatud järjekordsed geneetilise hindamise tulemused tähistusega „September 2026 hindamine“.

Geneetilise hindamise tulemused annavad kasvatajatele täiendavat infot loomade aretusväärtuse kohta ning aitavad teha teadlikumaid valikuid karja aretamisel ja sobivate aretusloomade valikul.

Liisu võimaldab lihaveisekasvatajatel vaadata oma karja jõudluskontrolli andmeid, sisestada andmeid ning teha nende põhjal erinevaid päringuid.

Lisainfo: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli kodulehel www.epj.ee

Tasub taas lugemiseks soovitada Nicolette Hahn Nimani raamatut „Veiste kaitseks. Miks veiseliha võib olla kasulik keskkonnale ja tervisele“.

Raamat käsitleb teemasid, mis on veisekasvatusest rääkides jätkuvalt aktuaalsed: veiste mõju kliimale ja keskkonnale, rohumaade roll, mulla süsiniku sidumine, elurikkus ning veiseliha koht inimese toidulaual.

Autor seab kahtluse alla levinud arusaama, et veisekasvatus on keskkonnale paratamatult kahjulik. Teadusuuringutele ja praktilistele näidetele tuginedes vaatleb ta, millist rolli võivad hästi majandatud kariloomad ja rohumaad mängida toimivate ökosüsteemide säilitamisel ning miks ei saa veisekasvatuse mõju hinnata ühe lihtsa mõõdupuuga.

See on hea lugemine kõigile, kes soovivad veisekasvatuse, keskkonna ja toidutootmise seoseid vaadata laiemalt ning argumenteeritumalt.

Tasub lugeda nii lihaveisekasvatajal kui ka kõigil, keda huvitavad veisekasvatuse, keskkonna ja toidutootmise seosed.

Loe raamatu tutvustust: lihaveis.ee/veiste-kaitseks

Raamat on saadaval Apollo ja Rahva Raamat kauplustes

Hea Seltsi liige!

Tänasel pidulikul päeval on meil kõigil põhjust hea tundega mõelda oma seni tehtud tööle Eesti toidu tootmiseks ning olla selle üle uhke!

12. augustil toimus Pärnumaal Krapi talus Limusiinikasvatajate Klubi infopäev, mis tõi kokku limusiinikasvatajad üle Eesti. Päeva keskmes olid karjatervis, bioturvalisus ning praktilised lahendused, kuidas ennetada haigusi ja hoida lihaveisekarjad tervena.

Päeva ettekanded viisid läbi Eesti Maaülikooli kaasprofessorid Piret Kalmus ja Kerli Mõtus. Arutleti bioturvalisuse põhimõtete üle ning rõhutati, et kuigi bioturvalisusega ei ole võimalik kõiki riske täielikult välistada, saab teadlike tegevustega haiguste leviku ohtu oluliselt vähendada.

Praktilise tööna täitsid osalejad karjatervise kontrollnimekirja, mille abil saab hinnata oma farmi bioturvalisust ja võimalikke riskikohti.

Ühiselt vaadati läbi peamised riskikohad lihaveisefarmis ning arutleti, kuidas kasvataja saab ise oma karja tervist ja farmi bioturvalisust hinnata. Tähelepanu pöörati loomade ostule ja karantiinile, külastajate ja töövahendite liikumisele, transpordile, karjamaadele ja joogikohtadele, poegimisele ja vastsündinud vasikatele, haigete loomade käsitlemisele ning puhastusele ja desinfitseerimisele.

Olulise teemana käsitleti uute loomade karja toomisega kaasnevaid riske – üks suuremaid nakkushaiguste karja jõudmise ohte on just ostuloomade kaudu. Samuti räägiti farmi külastajatest ja farmist farmi liikuvatest sõidukitest ning inimestest. Farmiomanikul tasub läbi mõelda, kuidas eraldada farmisisene ja -väline liikumine ning millised bioturvalisuse reeglid kehtivad töötajatele ja külastajatele.

Karjatamisega seoses räägiti metsloomadest, parasiitidest ja looduslikest veekogudest kui võimalikest nakkusallikatest. Eraldi tähelepanu said poegimine ja vasikate tervis, sealhulgas vastsündinud vasikate kaitsmine nakkuste eest ning vaktsineerimise võimalused. Arutleti ka sööda kvaliteedi, vasikate piisava toitumise ja kõhulahtisuse varajase märkamise üle.

Juttu tuli ka loomaarsti ja karjatervise nõustaja rollist. Kasvataja jaoks on oluline toimiv tugivõrgustik, kuid arutelus tõdeti, et mitmes piirkonnas on veterinaaride ja nõustajate kättesaadavus jätkuvalt probleem.

Enne farmikülastusi kinnitati ühiselt keha ning lõunalaual sai nautida hõrku grillitud limusiiniliha.

Pärast lõunat jätkus päev praktilise osaga. Esmalt tutvuti Krapi talu loomakasvatusega, seejärel Tanel ja Triinu Kolla Soo talu ning Ene Hundi OÜ Tarmeni veisekarjadega. Kõrvuti tegutsevad talupidajad karjatavad limusiine luhaniitudel ning kohapeal sai tutvuda sealsete loomapidamis- ja karjatamistingimustega. Nagu sellistel külastustel ikka, jagus palju küsimusi, praktiliste kogemuste vahetamist ja arutelu kasvatajalt kasvatajale.

Infopäev sai kauni punkti Taneli ema Marge õiterohkes iluaias.

Täname Krapi talu pererahvast Karin ja Reimo Grentsi võõrustamise eest, Piret Kalmust ja Kerli Mõtust sisukate ettekannete ja arutelude eest ning Soo talu ja OÜ Tarmeni pererahvast oma tegemiste tutvustamise eest. Suur tänu Limusiinikasvatajate Klubile sisuka päeva korraldamise eest!

Infopäeva toetas Baltic Agro AS

Karude, huntide ja teiste ulukite tekitatud kahjud karjamaadel ning veisekasvatuses on sagenenud. Kui metsloom on murdnud või vigastanud veiseid või põhjustanud muud varalist kahju, on oluline see registreerida JAHISe keskkonnas. Kogutud info on aluseks ulukite arvukuse ohjamise otsustele ning vajadusel probleemsete isendite küttimislubade väljastamisele.

Oluline on teada anda kõigist ulukite tekitatud kahjudest, sealhulgas ka huntide põhjustatud kahjustustest. Mida rohkem juhtumeid JAHISesse registreeritakse, seda täpsem ülevaade tekib tegelikust olukorrast. Kui kahjud jäävad registreerimata, ei kajastu need statistikas ning puudub alus hinnata kahjude tegelikku ulatust või taotleda tulevikus nende hüvitamist.

Lisaks elusloomadele tekitatud kahjule palutakse JAHISes registreerida ka:

• kahjustused teravilja- ja maisipõldudel;
• lõhutud silorullid;
• muud ulukite põhjustatud varalised kahjud.

Eriti oluline on registreerida korduvad kahjustused samal põllul või piirkonnas, sest see võib olla aluseks probleemse looma küttimisloa taotlemisel.

Kuidas kahju registreerida?

Sisestage kahju JAHISe mobiilirakenduses või veebikeskkonnas https://jahis.ejs.ee/.

Võimalusel lisage:

• kahjustuse täpne asukoht;
• kahjustuse kirjeldus ja ulatus;
• foto. Eriti väärtuslikud on drooniga tehtud fotod, mis aitavad tuvastada kahjustuse põhjustaja.

JAHISe rakendus on tasuta ning saadaval nii Androidi kui ka iOS-i seadmetele. Veebikeskkonda saab sisse logida Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga. Vajadusel saavad põllumehed andmete sisestamisel abi ka kohalikelt jahimeestelt.

Iga registreeritud kahjustus loeb. See aitab kujundada tõest statistikat ulukikahjude kohta, annab parema aluse suurkiskjate arvukuse ohjamiseks ning toetab tulevikus kahjude hüvitamise ja ennetusmeetmete kavandamist.

Anna ulukirünnakust teada ka ELKSile

Palume lisaks JAHISe keskkonda registreerimisele anda ulukirünnakutest teada ka Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsile. Koos kogutud info aitab meil hinnata ulukirünnakute tegelikku ulatust ning seista selle eest, et lihaveisekasvatajate mured oleksid otsustajatele nähtavad.

Palume edastada:

• rünnaku kuupäev;
• asukoht (küla, vald);
• arvatav ründaja (hunt, karu, muu või teadmata);
• hukkunud või vigastatud loomade arv;
• kas juhtumist on teavitatud Keskkonnaametit ja kas see on registreeritud JAHISes.

Palume saata info e-posti aadressile eesti.lihaveis@gmail.com.

Ka siis, kui kogu info ei ole veel teada, palume juhtumist siiski märku anda.

Lisainfo: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Päisefoto: Eesti Jahimeeste Selts

Kutse Limusiinikasvatajate Klubi infopäevale 12.augustil Krapi talus, Pärnumaal.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu on avaldanud kaks uut õppevideot, mis käsitlevad paindliku portsjonkarjatamise põhimõtteid ja praktilist rakendamist. Videod on suunatud loomakasvatajatele, kes soovivad oma karjatamissüsteemi tõhusamaks muuta ning rohumaade kasutust paremini planeerida.

Esimene video „Paindlik portsjonkarjatamine. Mis see on?“ annab ülevaate portsjonkarjatamise põhimõtetest ning selgitab, kuidas selline karjatamissüsteem toimib. Videos räägitakse, miks loomade regulaarne liigutamine väiksematele karjamaalõikudele aitab parandada rohumaade kasutust, toetab rohu taastumist ning võimaldab loomadel saada ühtlasema kvaliteediga sööta.

Teine video „Paindlik portsjonkarjatamine. Karjaaiad portsjonite tegemiseks“ keskendub praktilisele poolele. Tutvustatakse erinevaid karjaaedade lahendusi ja näidatakse, kuidas nende abil karjamaale portsjoneid rajada ning karja liikumist suunata. Samuti käsitletakse, kuidas aedu paindlikult kasutada, et karjatamine oleks lihtne korraldada ning loomade liigutamine toimuks sujuvalt.

Videod valmisid Mahepõllumajanduse Koostöökogu poolt Maaelu Teadmuskeskuse tellimusel 2026. aastal. Väljaandmist toetas Eesti põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem (AKIS) ning Euroopa Liit. Videode eesmärk on jagada praktilisi kogemusi ning toetada Eesti loomakasvatajaid kaasaegsete ja tõhusate karjatamisvõtete rakendamisel.