Ülevaade ELKS-i piirkondlikest infopäevadest | 30 nov 2012

Lihaveisekasvatajate piirkondlikud koosolekud on selleks korraks peetud. Kolmel infopäeval kokku osales ligi 100 inimest, aga kuna liikmeid Seltsil täna 307, siis kellel ei olnud võimalust osaleda, siis allpool lühike kokkuvõte 28. novembril Lihulas toimunust.

Päev oli tihedamgi, kui päevakavas välja kuulutatud, aga jõudsime ka sünnipäevalapsi õnnitleda. 

 

Esiteks andis Kerli Raaperi ülevaate veiseid ohustavatest viirushaigustest, bakteritest ja mõnedest parasiitidest. 

Mõned mõtted ettekandest.

Tasub oma karja uurida, mis haigusi on karjas olemas ning väga hoolas tuleb olla, et loomi osta/tuua haigusvabast karjast. Ennetada nakkushaigust on kordades  odavam kui ravida. Stressihormoon (transpordil, poegimisel) langetab tugevalt immuunsust ning loom haigestub kergemini.

Soovitav vaadata Veterinaar- ja toidulabori kodulehte www.vetlab.ee/ , et kuidas ja milliseid analüüse saab teha lasta.

Haiguste puhul tuleb endale selgeks teha haiguste "hingeelu", mis kuidas levib (nt. horisontaalselt ehk loomalt loomale või vertikaalselt  emalt vasikale; kas levitajad on sääsed, puugid, kährikud-koerad või levib haigus farmikülastajate jalanõudega või autoratastega).

Probleemide korral tasub nõu küsida ka Maaülikoolist.

 

Kes Lihafoorumil ei käinud, siis Tanel Bulitko ettekannet lihaveisekasvatuse olukorrast saab lugeda siit.

 

Tõnu Põlluäär rääkis aretusest ja jõudluskontrollist. Puhtatõulisi lihaveiseid on Eestis üldse ligi 10% lihaveiste üldarvust. Jõudluskontrollis olevatest loomadest on puhtatõulisi 20-25% (lihaveiste üldarvust on jõudluskontrollis alla 50%). 200 ja 365 päeva kaalusid võetakse ainult 10% jõudluskontrollis olevatest loomadest ja seda on häbematult vähe, et tõsisest aretusest rääkida. Et kui ollakse juba jõudluskontrolliga liitunud, siis on tungivalt soovitav jõudlusandmeid koguda ja saata nii sünni-, 200 päeva kui ka 365 päeva kaalud. 

Tõugude populatsioonid on Eestis üsna väikesed, aga kui on juba 1000 amme, siis võiks tõule oma aretusprogrammi teha.

 

Juhatuse liige Aivar Pukk tuli hiljuti Brüsselist Euroopa komisjoni veiseliha nõuandva töögrupi koosolekult. Kõlama jäi mõte, et osades Euroopa piirkondades nagu Lõuna-Euroopas, Itaalias, Hispaanias on nii lihaveiste kui ka piimaveiste  arv viimase nelja aastaga vähenenud just intensiivse sisseostetava  (kaasa arvatud teravili) nuumasööda (soja) kallinemise pärast, suurenenud on lihaveiste arv nn. uutes liikmesriikides Kesk- ja Ida-Euroopas, Baltimaades.

 

Farm In juhataja Vahur Tõnissoo tutvustas TÜ tegevust, ühishankeid ja kuidas senini läinud on. Kuulajate soovil peatuti pikemalt elektrienergia ühishankel ja probleemidel. 10. detsembriks tuleb ju elektrimüüja valida ja aastaks 2017 paigaldatakse kõigile tarbijatele 24-tunnised arvestid ja elektrihind muutub/kõigub iga tund sõltuvalt üldisest tarbimisest. Külastades http://elering.ee/ võib andmelaost vaadata, kellel nimel üldse kunagi elektrileping on sõlmitud (ettevõtte, omaniku või seotud isiku nt. abikaasa nimel) ja küsida müüjatelt pakkumist. Silmaringi laiendamiseks võib külastada Elektrilevi kodulehte www.elektrilevi.ee/et/avaleht.

 

Tänud esinejatele!

 

Reet Pikkmets

ELKS kodulehe toimetaja

Email again:

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Nimi
E-mail
Kommenteeri