Šaroleekasvatajate maailmakongress Rootsis 29/6-7/7 2018 | 10 juuli 2018

29/6 - 7/7 2018 toimus Šaroleekasvatajate Maailmakongress (World Charolais Congress) Rootsis, peakorraldaja Rootsi Šaroleeühing (Svenska Charolaisföreningen). Osales ligi 200 inimest 16 eri riigist. Eestit esindasid Mariliis Vahar, Tanel-Taavi Bulitko, Jane Mättik, Vallo Kruusimägi, Reet Pikkmets ja Targo Pikkmets (fotol paremalt vasakule).


Programm oli tihe ning emotsioone, mõtteid ja infot nii palju, et sellest võiks kirjutada lausa järjejutu. Külastasime 11 šarolee tõufarmi ja ühte ristanditega nuumafarmi. Lisaks nägime huvitavaid paiku Rootsimaal, kuulasime seminari ja osalesime Rahvusvahelise Šaroleeühingu (Charolais International) aastakoosolekul.


Eestimaale on palju puhtatõulisi šaroleesid ostetud just Rootsist. Rootslased kirjutavad looma nime järgi ettevõtte nime, kust loom pärit. Nii et kel Rootsi päritolu loomi, võib vaadata, kas on tuttavad nimed: Knutsta, Nynäs, Vita Fall, Fogdegården, Backgården, Askome, Tostarp, Sonarp, Brödåkra, Margretevall, Simontorp. Just neid farme külastasimegi 8 päeva jooksul. 

Kõikide nende talude kirjeldused ja kontaktid on kongressi brošüüris olemas, kel täpsem huvi, kirjutage chklubi@gmail.com  Pikemalt tuleb reisist juttu ka Eesti šaroleeklubi järgmisel kogunemisel.

Rootslased on väga töökad ja pühendunud loomakasvatajad. Seda nägime nii talusid külastades kui ka selle kongressi korraldamise juures. Eks see oli Rootsi poolsele toimkonnale üks suur töö vabatahtlikena enda pere ja talu kõrvalt. Tasuks positiivne tagasiside osalejatelt ja võimalus oma loomi näidata. Tore oli märgata väga tihedat koostööd Rootsi kasvatajate vahel, nii kongressi korraldusliku poole pealt kui ka aretustöös. Talukülastustel jagati näidatavate loomade põlvnemisandmeid ja nii mitmedki olid ostnud pulli või mõned mullikad mõnest teisest Rootsi farmist. (Nagu eelpool kirjutasin, on looma nime järel ka talu nimi ja sel viisil on väga hea ülevaade, kust loomad pärit on).


Esimesel päeval pidulikus õhtusöögilauas ütles korraldustoimkonna esimees Lennart Nilsson, et neil on kongressiga mitu eesmärki: näidata ilusat Rootsimaad, heal tasemel Rootsi šaroleekarju ning viia kokku šaroleekasvatajad erinevatest maadest, et koostöö ja suhtlemine jätkuks ka peale kongressi. Ja võib ausalt ütelda, et kõik need eesmärgid said kongressinädalal kuhjaga täidetud.

Aitäh reisikaaslastele, Eesti šaroleeklubile, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsile ja eriti Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule, kes kõik seda reisi jõu ja nõuga toetasid!

Järgmine Šarolee Maailmakongress toimub aastal 2020 Austraalias ning seejärel 2022 Suurbritannias.

Aga kel reisipisik enne sees siputama hakkab ja lihaveisekasvatus jätkuvalt südamelähedane, siis Rootsi tasub minna veel 2018 oktoobris Elmia põllumajandusnäitusele ja noorpullide oksjonile 2019.a. märtsikuu viimasel pühapäeval Gunnarpisse. Oksjonil müüakse söötmiskatsed edukalt läbinud erinevat tõugu noori tõupulle.

 

Reet Pikkmets

ELKS kodulehe toimetaja


Ettekanne noorpullidele testjaamast Gunnarp (inglise keeles)

Vaata veel pilte Galeriist.

Email again:

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Nimi
E-mail
Kommenteeri